Silt: kliimaministeerium

Kliimaministeerium tahab jagada 12 miljonit eurot nn tuulehoopreemiat kohalike omavalitsuste vahel, kes on kehtestanud detailplaneeringud ja andnud ehitusload tuuleparkidele. Lääneranna ja Lääne-Nigula vallad üritavad summast kokku poolt taotleda. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Ministeeriumi nõuniku Mattias Tammeti sõnul sõltub toetus tuulikute arvust ja võimsusest ning sellest, kui palju maksab investeering, mille vald selle raha eest teeb. „Näiteks kümne tuuliku ja kokku 70 MW võimsusega pargi puhul oleks kahe etapi toetus kokku 1,54 miljonit eurot,” ütles ta. Ministeeriumi hinnangul võiks lähiaastatel toetuse tingimustele vastata kuni kümme omavalitsust. „See ei tähenda, et kõigile on raha juba tagatud. 12 miljonist kõigile maksimumsummaks ei jätku,” sõnas Tammet. Ühe omavalitsuse toetuse ülempiir kokku on viis miljonit eurot. „Taotlusi rahastatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras, kuni raha jätkub.” „Riigi huvi on tootmisvõimsusi juurde saada. Sestap on eelisse

[caption id="attachment_464155" align="alignnone" width="1600"] Rebane. Foto Allar Liiv.[/caption] Kliimaministeeriumi katseprojekt „Loodusrikas Eesti”, mille osana sooviti väikekiskjaid küttides parandada maas pesitsevate lindude koorumisedukust, oli edukas vaid kahel kuuest katsealast. Siiski soosib ministeerium küttimisega jätkamist. Projekt viidi läbi kolmel alal Matsalu rahvuspargis: Matsalus, Põgaril ja Haeskas ning Muhu saarel ja kahes paigas Hiiumaal. Soovitud pesitsusedukuseni jõuti aruande järgi vaid Põgaril ja Haeskas. Eesmärk oli, et koorumiseni jõuaks 40 protsenti munadest. Kliimaministeeriumi andmeil on see tase, mis võimaldab lindudel end taastoota. Koorunud tibude hulk kasvas ka Matsalus ja Hiiumaal, kuid jäi alla soovitud taseme. Muhus oli tulemus aga sootuks vast

[caption id="attachment_408230" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu Tagalaht. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kliimaministeeriumi eestvõttel võeti Haapsalu Tagalahest esimesed veeproovid, mis näitavad lahe seisukorda ja aitavad valida võimalikku karbikasvatuse ala. Ministeerium võtab veeproove detsembrini kaks korda kuus. Kliimaministeeriumi Life Sip WetEst projektijuhi Mari Sepa sõnul asuvad kümnest seirejaamast kaks Tagalahes, kaks Tagalahe ja Eeslahe piiril ning ülejäänud Eeslahes. „Veeproovidest määratakse toitainete (lämmastiku- ja fosforiühendite) sisaldus ning lisaks mõõdetakse igas seirejaamades soolsust, hapniku sisaldust vees ja veetemperatuuri,” ütles Sepp. Tänavu suvel on ministeer