Silt: kirbla kirik
Tudengid näitasid Kirblas huvitavaid leide
[caption id="attachment_454860" align="alignnone" width="1920"]
Tudengid uurisid Kirbla kirikut. Aivar Õepa foto[/caption]
Sel nädalal Kirbla kiriku siseviimistlust uurinud Eesti kunstiakadeemia õppejõud ja tudengid näitasid neljapäeval rahvale huvitavamaid leide.
Suurem osa leidudest olid neid tutvustanud õppejõudude Merike Kallase ja Natali Käsk-Nõgisto sõnul oodatud. Nii leiti pealiskihtide eemaldamisel mitut eri tooni krohvi, samuti võlvide lagesid ääristanud maalinguid.
Kuid oli ka paar huvitavamat leidu. Näiteks avastati kooriruumi sammastel musta värvi kiht. Põhjus, miks just sellist värvi kasutati, pole uurijaile veel selge.
Teine huvitav leid oli vapp võlvi tipus päiskivil, mis asetseb kiriku oreli kohal. Vapi omanik pole veel teada. Kahel kiriku seinal leiti Saare
Tudengid uurisid Kirbla kirikut. Aivar Õepa foto[/caption]
Sel nädalal Kirbla kiriku siseviimistlust uurinud Eesti kunstiakadeemia õppejõud ja tudengid näitasid neljapäeval rahvale huvitavamaid leide.
Suurem osa leidudest olid neid tutvustanud õppejõudude Merike Kallase ja Natali Käsk-Nõgisto sõnul oodatud. Nii leiti pealiskihtide eemaldamisel mitut eri tooni krohvi, samuti võlvide lagesid ääristanud maalinguid.
Kuid oli ka paar huvitavamat leidu. Näiteks avastati kooriruumi sammastel musta värvi kiht. Põhjus, miks just sellist värvi kasutati, pole uurijaile veel selge.
Teine huvitav leid oli vapp võlvi tipus päiskivil, mis asetseb kiriku oreli kohal. Vapi omanik pole veel teada. Kahel kiriku seinal leiti SaareKunstitudengid uurivad Kirbla kirikut
[caption id="attachment_454860" align="alignnone" width="1920"] Aivar Õepa foto[/caption]
Sel nädalal uurivad Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kirbla kiriku ajaloolisi siseviimistluskihte.
„Tudengite uurimispraktika käigus püüame välja selgitada, palju on kiriku eri aegade viimistluskihtidest säilinud ning milline võis olla kiriku ajalooline ilme,” ütles arhitektuuri konserveerimise stuudio juhataja Natali Käsk-Nõgisto.
Käsk-Nõgisto sõnul on üks praktika eesmärk aidata kummutada müüti, et reformatsiooni järel värviti kõik kirikud valgeks. Ka Kirbla kiriku vanema siseviimistluse uurimine näitab, et sellegi kiriku seinad on varem olnud värvilisemad ja kaetud maalitud kaunistustega.
Uuringu käigus eemaldavad 12 teise kursuse lõp
Aivar Õepa foto[/caption]
Sel nädalal uurivad Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kirbla kiriku ajaloolisi siseviimistluskihte.
„Tudengite uurimispraktika käigus püüame välja selgitada, palju on kiriku eri aegade viimistluskihtidest säilinud ning milline võis olla kiriku ajalooline ilme,” ütles arhitektuuri konserveerimise stuudio juhataja Natali Käsk-Nõgisto.
Käsk-Nõgisto sõnul on üks praktika eesmärk aidata kummutada müüti, et reformatsiooni järel värviti kõik kirikud valgeks. Ka Kirbla kiriku vanema siseviimistluse uurimine näitab, et sellegi kiriku seinad on varem olnud värvilisemad ja kaetud maalitud kaunistustega.
Uuringu käigus eemaldavad 12 teise kursuse lõp
Galerii: Kirbla kirik sai Saksamaalt uued kellad
[gallery ids="452960,452961,452962,452963,452964,452965,452966,452967,452968,452969,452970,452971,452972,452973,452974,452975,452976,452977"]
Kirbla kiriku kellatorni paigaldati eile Saksamaalt pärit kolm uut kella.
1967. aastal valatud kellad jäid üle Düsseldorfi kiriku lammutamise järel. Kirbla kogudus soetas need juba 2021. aastal, kuid nende Eestisse toomine ja paigaldamine venis mitmel põhjusel.
„Neid hoiti maa-aluses garaažis, kust neid polnud lihtne kätte saada,” rääkis kiriku õpetaja Illimar Toomet. „Aga lõpuks on need siia jõudnud,” lisas ta rõõmsalt.
Kellade paigaldamine koos varasemate kellade eemaldamise, uue kellatooli valmistamise ja transpordiga läks kirikule maksma kokku 25 000 eurot.
Kirbla kiriku senine kell oli valatud 1762. aastal.