Silt: KEELETARK
Keeletark: millal nägid põdrapõrnikapääsukesi ja muttkotkaid?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elust võis lugeda, et sel sügisel on suur sabatihaste ränne ja liikvel on ka palju siidisabasid.
Aga kuidas on lood põdrapõrnikapääsukeste ja sügavsiniste muttkotkastega? Nemad ei tiiruta kindlasti pihlapuudel, vaid hoopis Andres Ehini luuletustes.
Andres Ehini sõnailmas on linde, keda ükski ornitoloog ei t
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elust võis lugeda, et sel sügisel on suur sabatihaste ränne ja liikvel on ka palju siidisabasid.
Aga kuidas on lood põdrapõrnikapääsukeste ja sügavsiniste muttkotkastega? Nemad ei tiiruta kindlasti pihlapuudel, vaid hoopis Andres Ehini luuletustes.
Andres Ehini sõnailmas on linde, keda ükski ornitoloog ei t
Keeletark: kui ilm hakkab kokkama
[caption id="attachment_459541" align="alignnone" width="1920"] Lumeroos. Foto Freepik.com[/caption]
Eesti keeles kohtuvad ilm ja toit tihti ühes keelepotis ning sellest sünnivad maitsvad sõnad.
Mida siis keelepotist leida võib? Kindlasti jää- ja lumekruupe. Suppide valiku üle ei saa ka kurta – meil on nii jää- kui ka lumesupp. Martnas on öeldud, et „küll oo aga jää suppi kõik kohad täis”.
Aeg-ajalt valmistatakse ka lörtsi
Lumeroos. Foto Freepik.com[/caption]
Eesti keeles kohtuvad ilm ja toit tihti ühes keelepotis ning sellest sünnivad maitsvad sõnad.
Mida siis keelepotist leida võib? Kindlasti jää- ja lumekruupe. Suppide valiku üle ei saa ka kurta – meil on nii jää- kui ka lumesupp. Martnas on öeldud, et „küll oo aga jää suppi kõik kohad täis”.
Aeg-ajalt valmistatakse ka lörtsiKeeletark: haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mõista-mõista, mis see on: haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? See on rahe.
Oktoobrit on kutsutud rahekuuks (räusäkuuks). Setudel on olemas isegi rahepäev (räusäpäiv). Nig
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Mõista-mõista, mis see on: haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? See on rahe.
Oktoobrit on kutsutud rahekuuks (räusäkuuks). Setudel on olemas isegi rahepäev (räusäpäiv). NigSelmet kannab Johannes Aaviku vaimu
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui jaanuaris tegid hiidlased ettepaneku hakata 29. jaanuaril pidama Fred Jüssi auks molutamispäeva, siis nüüd tuli saarlastelt mõte tähistada 3. oktoobril selmetipäeva.
Selmetipäeva idee pakkus välja Aavikute majamuuseumi arendaja Merit Karise. Kindlasti oli tõukejõuks tõsiasi, et 8. detsembril möödub Johannes Aa
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kui jaanuaris tegid hiidlased ettepaneku hakata 29. jaanuaril pidama Fred Jüssi auks molutamispäeva, siis nüüd tuli saarlastelt mõte tähistada 3. oktoobril selmetipäeva.
Selmetipäeva idee pakkus välja Aavikute majamuuseumi arendaja Merit Karise. Kindlasti oli tõukejõuks tõsiasi, et 8. detsembril möödub Johannes AaKeeletark: käib tohedana ringi
[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
„Tohe” on murdesõna, mida omal ajal soovitasid kirjakeeles kasutada nii Johannes Aavik kui ka Andrus Saareste.
Tohe (omastavas toheda) on olnud harilik murdesõna Põhja- ja Lääne-Eestis. Tohe on uhkevõitu, kõrk, aga ka tõre, tusane ja sõnaaher (uhkuse tõttu). Tegemist on häälikuliselt ajendatud tüvega.
Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption]
„Tohe” on murdesõna, mida omal ajal soovitasid kirjakeeles kasutada nii Johannes Aavik kui ka Andrus Saareste.
Tohe (omastavas toheda) on olnud harilik murdesõna Põhja- ja Lääne-Eestis. Tohe on uhkevõitu, kõrk, aga ka tõre, tusane ja sõnaaher (uhkuse tõttu). Tegemist on häälikuliselt ajendatud tüvega.
Monika Undo: osmusest ja Osmussaarest
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lääne Elus oli hiljuti uudis sellest, kuidas Osmussaar pääses filmilinale. Osmussaar ongi põnevate lugudega saar, aga sama kehtib ka Osmussaare nime kohta.
Lääne-Eestis on malmi kohta öeldud osmus, näiteks „osmusest pada”, „mo isa viind suure osmuse tüki sepa juure”. „Osmus” esineb vanemates ÕSides ja see on rootsi laen. Kuigi tegu on unustatud sõnaga, on see kanda kinnitanud kohanimes Osmussaar.
Osmussaar ehk Odensholm on seotud veel viikingite peajumala Odiniga. Tõlkes tähendab Odensholm Odini ha
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lääne Elus oli hiljuti uudis sellest, kuidas Osmussaar pääses filmilinale. Osmussaar ongi põnevate lugudega saar, aga sama kehtib ka Osmussaare nime kohta.
Lääne-Eestis on malmi kohta öeldud osmus, näiteks „osmusest pada”, „mo isa viind suure osmuse tüki sepa juure”. „Osmus” esineb vanemates ÕSides ja see on rootsi laen. Kuigi tegu on unustatud sõnaga, on see kanda kinnitanud kohanimes Osmussaar.
Osmussaar ehk Odensholm on seotud veel viikingite peajumala Odiniga. Tõlkes tähendab Odensholm Odini haKeeletark: kas MAFFile lähered?
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks. Kuid grammatilise tuleviku puudumine maailma keelte seas pole samas üldse haruldane.
Eesti keeles saab tulevikku väljendada näiteks saama- ja hakkama-verbi abil. Keeleteadlane
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks. Kuid grammatilise tuleviku puudumine maailma keelte seas pole samas üldse haruldane.
Eesti keeles saab tulevikku väljendada näiteks saama- ja hakkama-verbi abil. KeeleteadlaneKeeletark: kas seened on juba sorvatud?
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Keeletark: september on kanarbikukuu
[caption id="attachment_456481" align="alignnone" width="1920"] Kanarbik. Foto: Freepic[/caption]
Septembril on peale sügise- ja mihklikuu veel mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks pohlakuu ja kanarbikukuu. Heinrich Göseken on 1660. aastal ilmunud grammatikas kirjutanud „September, Kannarbick kuu”, sest kui ülejäänud taimed on ära õitsenud, puhkeb
Kanarbik. Foto: Freepic[/caption]
Septembril on peale sügise- ja mihklikuu veel mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks pohlakuu ja kanarbikukuu. Heinrich Göseken on 1660. aastal ilmunud grammatikas kirjutanud „September, Kannarbick kuu”, sest kui ülejäänud taimed on ära õitsenud, puhkeb Monika Undo: tänapäeva Kunksmoorid
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor.
Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust.
Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
12. august oli Eesti lastekirjanduses must päev, sest lahkus armastatud kirjanik Aino Pervik (1932–2025), kelle raamatute keskel on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Tema loodud tegelaste galerii on olnud väga eripalgeline. Üheks neist tegelastest on karismaatiline Kunksmoor.
Sellest, kuidas Aino Pervik jõudis Andrus Saareste sõnaraamatut sirvides sõnani „kunksmoor” (nõiduja vanaeit), on Lääne Elu veergudel varem juttu olnud. Saareste noppis kunksmoori omakorda üles Wiedemanni sõnaraamatust.
Samas on leksikograaf Udo Uibo oletanud, et kunksmoori näol on suure tõenäosusega tegu olnud üleskirjutusveaga. Seda võimalust kinnitavad tema meelest „ühekordne dokumenteeritus ja hilisemate teadete pu