Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Kuidas külvad, nõnda lõikad” on tuntud vanasõna. Muide, Johannes Aavik soovitas vanasõna asemel kasutada „vasn” (omastavas vasna) just lühiduse huvides. Saagpaku raamatus „Valik vähelevinud sõnu” on veel sõna

[caption id="attachment_363420" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Ülane, ülane, lumetäheke” – nii algab Heljo Männi luuletus „Ülane”. Metsaal

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Singel-vingel ninaprill! Aprill on naljakuu ja üks vingerpuss peab kindlasti aprilli mahtuma. Ninaprill on ninanips, piltlikult pikk nina, näiteks „Sai ühe ninaprilli“ (Häädemeeste). Ninanipsu asemel on mõnel pool öeld

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult. Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama. „Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma). Ampslema on servap

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on emakeelepäev ja s

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] See on ju märts! Nõnda kõnelevad Elleni Niidu värsiread. Täna algab märts, mis kunagi on olnud aasta esimene kuu. Rahvatarkuse järgi on märtsil suve silmad ja talve hambad. Märts külmetaks kõik ära, kuid ei saa, sest üks silm jookseb vett (päike sulatab). Märtsil on mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks kassikuu. Ühelt poolt on see viide pajuurbadele, teisalt kasside innaajale. Lisaks on märtsi kutsutud helmekuuks sulaveehelmeste järgi. Ka jaanuari on nimetatud helmekuuks, kuid tegu on jäähelmeste ajaga.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal on päevaajal olnud lebedad ilmad. Sõna „lebe” (omastavas leb

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kultuurkapitali esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaks kuulutati Nora Maria London. Nora Maria London on pseudonüüm ja kultuuriringkondades on olnud elav arutelu, kellega võiks tegu olla. Pseudonüü

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Tohuvabohu on suur korralagedus, täielik segadus. Algselt on sõna kasutatud ürgkaose tähistamiseks. Kuid on olemas ka tohuvabohu murrak, mida kõneldakse Tohuvabohu saarel. Nüüd tekkis vist tohuvabohu või siis lihtsalt uhu (Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on sõna „uhu” – korraldamata olek, kaos). Mitme Oskar Lutsu följetoni tegelane on Karl Martin Uhhuu, kelle keelekasutuses valitseb korralagedus ja kelle sõnavaras on jooni eri murretest, täpsemalt „tal oli seesama – pool tartu, pool võru, pool tohuvabohu saare murrak”. Ja Tohuvabaohu saar ise? Ilmselt on tegu Järvepera külaga, kust Oskar Luts pärit on. Keeleteadlane Hella Keem on kirjutanud, et 19. sajandi algu