Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption] Sel nädalavahetusel on Haapsalu kodukohvikute päevad. Kohvijoomisesse pole aga alati positiivselt suhtutud. Otto Wilhelm Masing kirjutas 1825. aastal Marahva Näddala-Lehhes, kuidas kohvijoomisest mingit kasu ei tule, vaid kohv „Rahha kottist pettab, ja kõhtu tühjaks jättab. Meie essiwannemad ei teadnud sedda tühja asja ilmas ollewad, ja ellasid ilma temmata wägga priskeste”. Masing nimetas kohvi l

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Ridalast pärit Jaan Spuhl-Rotalia kirjutas raamatus „Kodumaa marjad” (1898): „Sõstar kui põhjamaade viinamari on just see marjapuu, mida suureviisiliseks kasvatamiseks küllalt ei jõua kiita. Pääle selle on sõstrapõõsa istutamine ja hoolitsemine hõlpus ning kasvamine nii kerge asi, et sellega igaüks hakkama saab.” Sõstar on läänemeresoome tüvi. Punase sõstra kohta on Lõuna-Eestis öeldud hõrak, kuid ka jaanimari. Veel on kasutusel olnud näiteks hõrakapuhm, harakapõõsas ja harakamari. Saaremaal

[caption id="attachment_443001" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna.[/caption] Kui öelda, et täna on helge päev, ei teki kahtlust, mida mõeldakse. Samas ei ole „helget” alati kasutatud tähenduses „hele, selge, rõõmsaks tegev”. Lause „Elge päev

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Vormsi Vaib toimus tänavu 19. juulil ja seda juba viiendat korda. Vaib on eriline meeleolu või tunne, mille tekitab näiteks mõni koht, sündmus vms. Eesti keelde on „vaib” tulnud suhteliselt hiljuti. Seega on mõnevõrra üllatav, et 1937. aasta ÕSis on „vaib” olemas. Siinkohal meenuvad kaks Johannes Aaviku sõna, mid

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu kuurort on 200aastane, nimelt rajati Haapsalusse 1825. aastal esimene mudaravila. Kui Haapsalu kuurort sai 185aastaseks, sündis promenaadil maailmarekord mudavannide võtmises. Täna toimub raekoja ees mudapäev ja saab en

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti tuntud tänavakunstnik Edward von Lõngus, keda on võrreldud Banksyga, jäädvustas eelmisel nädalal lauluväljaku alale mitu kunstitööd. Enim on saanud tähelepanu üleskutse lisada oma nimi tööle, millest haaras kinni ka president Alar Karis. Mida aga tähendab lõngus? Lõngus tuleb sõnast lõnkuma ja sellel on Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” järgi mitu tähendust. Longus ehk lõngus on lõdvalt, nõrgalt rippumas, ripakil olev (lilled on lõngu

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Laulu- ja tantsupidu „Iseoma” keskendub murretele, murdumisele ja ajale. Murre on paikkondlik keelekasutus. Murre on aga enne tähendanud vaevaliselt ja veidralt kõnelema, kehva keeleoskust, näiteks „Murrab kielt ja reagib niisukest teist muodi” (Hageri). Murdekeelde, eelkõige lõunaeesti keelde, on erinevatel põhjustel varem suhtutud halvustavalt. Otto Wilhelm Masing võrdles Tartu murret suisa „koerteklähviga”. Johannes Aavik pidas lõunaeesti keelt vaeseks. 1927. aasta Kasvatuses nr 10 kirjutati: „

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] „Segadus” tähendab segast, sassis olekut, olukorda. Segadusel on olnud mitu murdevastet, näiteks pudra-padra (puhas pudra-padra), präsu. Aga teinekord võib segadus ka segadust tekitada. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on lause „Siis pandi üks kulbitäis sinna panni seda segadust” (Jõhvi). Nime

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suvi ja reisimine käivad käsikäes

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 20. sajandi alguses küttis keeleteadlaste seas kirgi, kuidas nimetada linnatänavaid. „Uulitsa” asemel hakkas järjest enam kanda kinnitama juba Wiedemanni sõnaraamatus esinenud „tänav”. Keeleteadlased ei suutnud aga üksmeelt saavutada. Vaidlustega jõuti „juuksekarva lõhestamiseni”. Ilmus suisa Gori karikatuur (1923) pealkirjaga „Uulitsavõitlus Eesti keelemeeste vahel”. Kuigi uulits on vene laen, leiti, et see on juurdunud ja pole vaja välja süüa. Uulits olevat ka „suursugusema kõlaga kui tä