Silt: KEELETARK
Keeletark: saar, millel ei ole mereäärt
Mõistatuse „Saar, millel ei ole mereäärt“ vastus on saarepuu – tänavune aasta puu. Sama tiitlit kandis saar ka 2007. aastal.
Kuidas saart iseloomustada? „Saarned lähteväd keväjäl hilja lehte” (Pärispea) ja sügisel on saared ühed esimesed lehelangetajad. Mida tähKeeletark: kreepsiv Tootsi peenar – 2024. aasta sõnailm
Milline oli 2024. aasta sõnailm? Vastuseks võiks öelda, et nagu kreepsiv Tootsi peenar. Seda kolmel põhjusel.
Esiteks, sõnailm on olnud väga kirev nagu Tootsi peenar. Mis sealt lõpuks võrsub, on vara öelda. Sõnas ju ka Toots, et: „Mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on”.
Teiseks, uudissõnade rohkuse üle taas kurta ei saa. „Kreepsima” on näiteks üks uudissõnadest, mis pakutiKeeletark: hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Toomapäevaga algas jõuluaeg, kuid millal pühad lõpevad? Vanasti öeldi, et „Hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud”.
Lääne-Eestis pandi varemalt jõuluajale punkt nuudipäeval, „nii et ka uusaasta ja kolmekun
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Toomapäevaga algas jõuluaeg, kuid millal pühad lõpevad? Vanasti öeldi, et „Hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud”.
Lääne-Eestis pandi varemalt jõuluajale punkt nuudipäeval, „nii et ka uusaasta ja kolmekunKeeletark: head söömerdamist!
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Keeletark: toomapäev – jõulu sissehelistav kirikukell
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on toomapäev. Toomapäeva on nimetatud veel näiteks nõgikukepäevaks ehk nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks, toomaseks.
Toomapäev on nime saanud apostel Tooma järgi,
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on toomapäev. Toomapäeva on nimetatud veel näiteks nõgikukepäevaks ehk nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks, toomaseks.
Toomapäev on nime saanud apostel Tooma järgi, 1
Monika Undo: pühade ajal ei maksa olla neelipeni
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Keeletark: me kolmekesi tuleme präänikute maalt
[caption id="attachment_350650" align="aligncenter" width="1080"]
Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption]
„Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks.
Piparkook
Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption]
„Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks.
PiparkookKeeletark: ebakohene ehk udutav kõneviis
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Karl August Hermann on rikastanud eesti keele ilma paljude keelealaste sõnadega (näiteks käändenimetused, häälik, algvõrre, ülivõrre), kuid sugugi mitte kõik sõn
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Karl August Hermann on rikastanud eesti keele ilma paljude keelealaste sõnadega (näiteks käändenimetused, häälik, algvõrre, ülivõrre), kuid sugugi mitte kõik sõnSee on plõgistamine
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kõlasõna plõgistama on plõgisema panema, plagistama.
Johannes Aavik on kirjutanud „Ideepes“, ideede päevikus, et luuletaja Villem Grünthal-Ridala armastas kasutada sõna plõgistama, ainult et sellega väljendas ta mingis tegevuses ebaehtsust ja pealiskaudsust. Näitelausena on Aavik toonud „See ei ole kellegi arvostamine, see on plõgistamine!“.
Plõgistama uues kuues on lühike ja lööv.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kõlasõna plõgistama on plõgisema panema, plagistama.
Johannes Aavik on kirjutanud „Ideepes“, ideede päevikus, et luuletaja Villem Grünthal-Ridala armastas kasutada sõna plõgistama, ainult et sellega väljendas ta mingis tegevuses ebaehtsust ja pealiskaudsust. Näitelausena on Aavik toonud „See ei ole kellegi arvostamine, see on plõgistamine!“.
Plõgistama uues kuues on lühike ja lööv.
Keeletark: modernismus keele alal – Anna Haava
[caption id="attachment_438118" align="alignnone" width="314"]
Anna Haava. Foto: Vikipeedia[/caption]
Sel aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist, samal, 1864. aastal sündis ka Anna Haava. Lisaks sellele, et Haava oli tuntud luuletaja, tegeles ta veel tõlkimisega. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde Anderseni muinasjutte.
Tõlkijana põhjustas Anna Haava ühe sõna propageerimise tõttu pahameeletulva. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen kritiseeris Haava Anderseni muinasjuttude tõlget ajakirjas Eesti Kirjandus (1914). Eisen: „Modernismuses keele alal katsub Anna Haava J. Aavikuga võistelda.”
Milles siis Haava modernismus seisnes? Anna Haava kas
Anna Haava. Foto: Vikipeedia[/caption]
Sel aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist, samal, 1864. aastal sündis ka Anna Haava. Lisaks sellele, et Haava oli tuntud luuletaja, tegeles ta veel tõlkimisega. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde Anderseni muinasjutte.
Tõlkijana põhjustas Anna Haava ühe sõna propageerimise tõttu pahameeletulva. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen kritiseeris Haava Anderseni muinasjuttude tõlget ajakirjas Eesti Kirjandus (1914). Eisen: „Modernismuses keele alal katsub Anna Haava J. Aavikuga võistelda.”
Milles siis Haava modernismus seisnes? Anna Haava kas