Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Otto Wilhelm Masing tegeles aktiivselt eesti keele arendamise ja sõnaloomega. Päris palju sõnu moodustas Masing liidete abil. Üks selline on Masingu loodud „kiidik”. Kiidik tähendab kiitlejat.

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Juhan Hepner[/caption] Uudissõnad näitavad, millised teemad on parajasti ühiskonnas aktuaalsed. 2025. aastal lisati Sõnaveebi üle 200 uue sõna; sel aastal on uute sõnade arv ületanud juba saja piiri. Üheks lisatud sõnaks on „jääturist”. „Jääturisti” levikule lükkasid hoo sisse tänavused ametlikud ja mitteametlikud jääteed. Lääne Elus mainiti, et Eestis oli lõppeval talvel suisa maailma pikim avamere jääteede võrgustik. Ometi pole „jääturist” päris uus sõna. Näites kirjutati 2014. aastal: „Merejääl kiiruskatseid korraldavad „jääturistid” ei ole kuigi teretulnud nähtus.” Raamatus „Elutee. Hiiumaa jääteed

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kuidas tähistada emakeelepäeva? Logofiilidele kuluks marjaks ära üks sõnakimp. Johannes Aavik kinkiski Marie Underile 1944. aastal üle 80 uudissõna. Need olid käsitsi kirjutatud ja mahutatud seitsmele lehele. Pealkirjaks oli „Kimp uusi sõnu Marie Underile”. Kõik kimbuks seatud sõnad ei olnud uudissõnad, sest paljud neist oli Aavik juba varem välminud, näiteks „naum” (puuvili). Kuid oli ka uuemaid sõnu, näiteks „numelema” (kõhklema). Keeleteadlane Paul Saagpakk, kes on palju Aaviku loodud sõnu kasutanud, on kirjutanud, et „ta numeles, kas see ettepanek vastu võtta”. Kimbus oli ve

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] 2. märtsil möödus 140 aastat Friedebert Tuglase sünnist. Tuglase tekstide stiiliilma on võrreldud astumisega lilleaeda, kust võib leida roose, iiriseid, hiidsõnajalgu ja palju muud. Tuglas oli sõnadega maalija, kelle palett oli rikas värvivarjunditest. Johannes Semper on kirjutanud, et „impressionistina asetab ta ühe laigu teise kõrvale” ja „laused järgnevad üksteisele kui kõrvusäet värvitäpid”. Värvivarjundite sõnadesse põimimisel oli Tuglas nüansirohke: koorkollane mantel, pimpinell-rooside värvi alusriided, karmiinpunased huuled, tõrvmust maapind jm. Paljudes Tuglase novellides leidub haaravaid looduspilte: „Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale”, „Sood

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Veebruari tuntakse küünlakuuna. Samas on mitmed veebruari rahvapärased nimetused seotud kriimsilmadega, näiteks hundikuu, soekuu ja soesõidukuu. Hundikuu nimetus tuleneb sellest, et veebruaris on metsatöllude jooksuaeg. Ka soesõidukuu viitab hallivatime

[caption id="attachment_322626" align="alignnone" width="1500"] Kiluvõileivad. Foto Piret Pärnapuu[/caption] Kiluvõileib kuulub Eesti sünnipäeva pidulauale. Eestikeelses kirjasõnas on teadaolevalt esimest korda kilu maininud Otto Wilhelm Masing ajalehes Marahwa Näddala-Leht aastal 1825. Masing kirjutas: „Nendaks on ka luggu killoräimega.” Etümoloogiasõnaraamatu järgi võib „kilu” tuleneda samast tüvest, millest pärinevad „kilama” ja „kile”. Keeleteadlane Andrus Saareste on pakkunud, et nimetus viitab kilu väiksusele. Ta on meenutanud: „Kui kord õhtulauas minu 5-aastane poeg küsis kala ja temale pakuti laual olevat kilu, siis ta põlglikult tähendas: „See pole ju kellegi kala, see on n

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Praegu on Haapsalus palju kuuruspäid. Lumehange on murretes nimetatud erinevalt ning hangel ja hangel on tehtud vahet. Martnas ja Lääne-Nigulas on kutsutud väikest lumehange „kuuruspeaks”. Kuusalu kandis on „kiduhang” kõva lumehang. Samas „nagadik” tähendab pikka ja kitsast lumehange. Lõuna-Eestis on lumehange kohta öeldud hoopis „kuur”, lisaks „kupan”. Lumehanged jääl on „vahkad”, Kihnus on poolsulanud lumehang „koli” (omastavas „kolju”). Lumehangedega on seotud mitmeid ütlusi, näiteks „jäin aia ja hange vahele” (lageda taeva alla), „ega ma teda hange vahelt lähe võtma” (ega ma

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eelmisel nädalal anti Läänemaale külmahoiatus. Milliste sõnadega on aga eestlased külma kirjeldanud? Keeleteadlane Andrus Saareste on märkinud, kuidas eestlane „keele kaudu mõisteliselt analüüsib temperatuuri eri astmeid äärmise kuuma ja äärmise külma vahel”. Tema sõnul on eesti keeles suisa 23 soojusastet põletavast pakaseni, millega „vaevalt ükski teine keel võistelda suudab”. Sõna „külm” on mõistagi eesti keeles liialt üldine olnud. Nii on kasutusel olnud näiteks „kärbas” (vali külm), „särkane” (väga külm), „hõru” (tugev külm). Kullamaal on öeldud „lõkskülm”, mis viitab käredale külmale („Täna oli nii lõkskülm, et aiateibad paukusid”), kuid ka „lõksuv külm” – hambaid l

[caption id="attachment_353587" align="alignnone" width="636"] Anton Hansen Tammsaare. Foto: erakogu[/caption] 30. jaanuaril oli eesti kirjanduse päev. Seda tähistatakse alates 2023. aastast kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval. Tammsaare oli kirjaniku pseudonüüm: tema pärisnimi oli Anton Hansen. Nime Tammsaare võttis Anton Hansen oma sünnitalu järg

[caption id="attachment_464308" align="alignnone" width="1430"] Lumememm. Foto: Tiina Kelviste[/caption] 18. jaanuaril oli rahvusvaheline lumememmepäev. Sel puhul kutsus lumememmi meisterdama näiteks Oru Õnneteater, aga lumememmi tehti ka lasteraamatukogu aiale. Miks on lumememmepäev just 18. jaanuaril? Põhjus on väga lihtne. Number 8 meenutab lumememme ja 1 tema käes olevat luuda. Tegemist on küllaltki uue tähtpäevaga: lumememmepäeva on peetud alates 2010. aastast. Mall Hiiemäe koostatud väljaandest „Endis-Eesti elu-olu” selgub, et lumememm tehti vanasti õuele või aeda rebaste hirmutamiseks. Lumememme saab teatavasti teha sulalumest. Aga kas sulalumi pakib, hakkab kokku või mätsib