Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Vormsi Vaib toimus tänavu 19. juulil ja seda juba viiendat korda. Vaib on eriline meeleolu või tunne, mille tekitab näiteks mõni koht, sündmus vms. Eesti keelde on „vaib” tulnud suhteliselt hiljuti. Seega on mõnevõrra üllatav, et 1937. aasta ÕSis on „vaib” olemas. Siinkohal meenuvad kaks Johannes Aaviku sõna, mid

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu kuurort on 200aastane, nimelt rajati Haapsalusse 1825. aastal esimene mudaravila. Kui Haapsalu kuurort sai 185aastaseks, sündis promenaadil maailmarekord mudavannide võtmises. Täna toimub raekoja ees mudapäev ja saab en

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti tuntud tänavakunstnik Edward von Lõngus, keda on võrreldud Banksyga, jäädvustas eelmisel nädalal lauluväljaku alale mitu kunstitööd. Enim on saanud tähelepanu üleskutse lisada oma nimi tööle, millest haaras kinni ka president Alar Karis. Mida aga tähendab lõngus? Lõngus tuleb sõnast lõnkuma ja sellel on Andrus Saareste „Eesti keele mõistelise sõnaraamatu” järgi mitu tähendust. Longus ehk lõngus on lõdvalt, nõrgalt rippumas, ripakil olev (lilled on lõngu

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Laulu- ja tantsupidu „Iseoma” keskendub murretele, murdumisele ja ajale. Murre on paikkondlik keelekasutus. Murre on aga enne tähendanud vaevaliselt ja veidralt kõnelema, kehva keeleoskust, näiteks „Murrab kielt ja reagib niisukest teist muodi” (Hageri). Murdekeelde, eelkõige lõunaeesti keelde, on erinevatel põhjustel varem suhtutud halvustavalt. Otto Wilhelm Masing võrdles Tartu murret suisa „koerteklähviga”. Johannes Aavik pidas lõunaeesti keelt vaeseks. 1927. aasta Kasvatuses nr 10 kirjutati: „

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] „Segadus” tähendab segast, sassis olekut, olukorda. Segadusel on olnud mitu murdevastet, näiteks pudra-padra (puhas pudra-padra), präsu. Aga teinekord võib segadus ka segadust tekitada. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus” on lause „Siis pandi üks kulbitäis sinna panni seda segadust” (Jõhvi). Nime

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Suvi ja reisimine käivad käsikäes

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 20. sajandi alguses küttis keeleteadlaste seas kirgi, kuidas nimetada linnatänavaid. „Uulitsa” asemel hakkas järjest enam kanda kinnitama juba Wiedemanni sõnaraamatus esinenud „tänav”. Keeleteadlased ei suutnud aga üksmeelt saavutada. Vaidlustega jõuti „juuksekarva lõhestamiseni”. Ilmus suisa Gori karikatuur (1923) pealkirjaga „Uulitsavõitlus Eesti keelemeeste vahel”. Kuigi uulits on vene laen, leiti, et see on juurdunud ja pole vaja välja süüa. Uulits olevat ka „suursugusema kõlaga kui tä

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Andra Kirna[/caption] Kui toidul ei ole olnud sobivat eestikeelset vastet, on kokaraamatutes üritatud seda viga parandada. Varemalt kasutati tihti kirjeldamist, mis aga muutis toidunimetused väheke kohmakaks, näiteks „panni praad raiutud elaja lihast”. Põnev on jälgida, kuidas eri aegadel on kokaraamatutes nimetatud kotlette. Saksa keeles on kotlet

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Suuremp ku kuldsitikas, lennab mai kuus” – just nii on kirjeldatud Iisakul m

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mis ühendab metsliisut ja krönksi? Nii metsliisu kui ka krönks tähendavad erinevatel saartel puuki. Saaremaal on puuki nimetatud metsliisuks, Hiiumaal aga krönksiks ja kronksiks. Puugi kohta on murdeti kasutusel olnud palju nimetusi. Mitmetel juhtudel on liitsõna esimene pool „mets-”, näiteks metstäi, metspung, metsluts, metslatikas. Paljudes piirkondades on puuki kutsutud puutäiks. Veel on öeldud käopuuk ja käopung, näiteks „Võsud o täis käopuuka“ (Kodavere). Rahvatarkus ütleb, et kui narritad kägu, viskab ta sulle karistuseks puugi selga. Puuki on aga peetud tuletiseks tüvest puu.