Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Friedrich Reinhold Kreutzwald tundis elavat huvi keeleküsimuste vastu. Üheks tema südameasjaks sai sõnavara arendamine.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]   Keeleteadlane Andrus Saareste on sõnakasutuse mõttes jaganud Eesti kalja- ja taari-alaks. Eesti talurahvale omase linnaste, jahu või leiva leotisest pärmi toimel kääritatud joogi nimetustena on meil kasutusel olnud kali ja taar. Vahel on nii kalja kui taari peetud samaks joogiks, mõnikord pisut erinevaks. Kalja algupära ei ole täpselt teada. Ka sõna taar puhul on küsimusi mitmeid, on arvatud, et tegu võib olla skandinaavia laenuga. Vanaislandi keeles on tár pisar, vanarootsi keele tār on pisar; samuti tilk, piisk.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Täna on Haapsalus toidufestival Maitsete Promenaad ja seetõttu maiuspala ka keelegurmaanidele – juttu tuleb kokaraamatutest. Muide, esimene eestikeelne tõlgitud kokaraamat ilmus juba 1781. aastal. Kokaraamatutest saab aimu, kuidas on ajaga muutunud toiduterminoloogia, milliseid uudis- või murdesõnu on eelistatud.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on salapärane jaaniöö. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen on jaaniöö kohta kirjutanud, kuidas sel ajal tuleb iseäralik elu loodusesse: „Puu kõneleb puuga, loom loomaga, lind linnuga. Lilledki ajavad lilledega juttu ja rohi kuulutab kahisedes oma tähelepanemisi rohule. Kivid üksi seisavad tummalt ja kuulavad kadeda meelega pealt, kudas terve loodus ennast jututuaks moondanud.“

Kas kukulinnu pätti oled tänavu näinud? Just nüüd on õige aeg.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui tänavuse muuseumiöö teemaks oli „Öös on vabadust“, siis Aavikute majamuuseumis Kuressaares keskenduti hoopis sõnadele ja sõnaloomele ning pealkirjaks oli „Öös on (sõnaloome)vabadust“.

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“. Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200! Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Aprillis üritasid Saaremaa logofiilid Aavikute majamuuseumi eestvedamisel kodustada sõna šokeerima. Miks just šokeerima? Kindlasti põhjusel, et meie keel oleks nüansirikkam.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui eelmisel nädalal oli fookuses võlu, siis seekord soolapuhuja. Nõia kohta on kasutusel olnud palju omanäolisi sõnu: ask, trullaja, tükimees,  hambamees, krossimees, vaksimees, mait, varp, rõugutaja, manatark, tuuslar, tuuletark, põrguline, lumbuja, sõnuja, lausuja, arbuja, kunksmoor, kunstnik, tilpaja, puhuja.