Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on emakeelepäev ja s

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] See on ju märts! Nõnda kõnelevad Elleni Niidu värsiread. Täna algab märts, mis kunagi on olnud aasta esimene kuu. Rahvatarkuse järgi on märtsil suve silmad ja talve hambad. Märts külmetaks kõik ära, kuid ei saa, sest üks silm jookseb vett (päike sulatab). Märtsil on mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks kassikuu. Ühelt poolt on see viide pajuurbadele, teisalt kasside innaajale. Lisaks on märtsi kutsutud helmekuuks sulaveehelmeste järgi. Ka jaanuari on nimetatud helmekuuks, kuid tegu on jäähelmeste ajaga.

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sel nädalal on päevaajal olnud lebedad ilmad. Sõna „lebe” (omastavas leb

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kultuurkapitali esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat” võitjaks kuulutati Nora Maria London. Nora Maria London on pseudonüüm ja kultuuriringkondades on olnud elav arutelu, kellega võiks tegu olla. Pseudonüü

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Tohuvabohu on suur korralagedus, täielik segadus. Algselt on sõna kasutatud ürgkaose tähistamiseks. Kuid on olemas ka tohuvabohu murrak, mida kõneldakse Tohuvabohu saarel. Nüüd tekkis vist tohuvabohu või siis lihtsalt uhu (Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on sõna „uhu” – korraldamata olek, kaos). Mitme Oskar Lutsu följetoni tegelane on Karl Martin Uhhuu, kelle keelekasutuses valitseb korralagedus ja kelle sõnavaras on jooni eri murretest, täpsemalt „tal oli seesama – pool tartu, pool võru, pool tohuvabohu saare murrak”. Ja Tohuvabaohu saar ise? Ilmselt on tegu Järvepera külaga, kust Oskar Luts pärit on. Keeleteadlane Hella Keem on kirjutanud, et 19. sajandi algu

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Teisipäevasest Lääne Elust võis lugeda, et Hiiumaa kuulutas 29. jaanuari Fred Jüssi auks molutamise ehk viljaka mitte midagi tegemise päevaks. Ju

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 30. jaanuaril tähistame eesti kirjanduse päeva. Meeldetuletuseks: 30. jaanuaril 1878 sündis Anton Hansen Tammsaare. Kuigi Tammsaare looming on ajatu ja inspireeriv, on siiski irooniline, et auväärt kirjanikuhärra, kellele rajati ausammas juba tema eluajal, 1934. aastal kirjanike liidust välja visati. Põhjus: tasumata liikmemak

Mõistatuse „Saar, millel ei ole mereäärt“ vastus on saarepuu – tänavune aasta puu. Sama tiitlit kandis saar ka 2007. aastal. Kuidas saart iseloomustada? „Saarned lähteväd keväjäl hilja lehte” (Pärispea) ja sügisel on saared ühed esimesed lehelangetajad. Mida täh

Milline oli 2024. aasta sõnailm? Vastuseks võiks öelda, et nagu kreepsiv Tootsi peenar. Seda kolmel põhjusel. Esiteks, sõnailm on olnud väga kirev nagu Tootsi peenar. Mis sealt lõpuks võrsub, on vara öelda. Sõnas ju ka Toots, et: „Mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on”. Teiseks, uudissõnade rohkuse üle taas kurta ei saa. „Kreepsima” on näiteks üks uudissõnadest, mis pakuti

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Toomapäevaga algas jõuluaeg, kuid millal pühad lõpevad? Vanasti öeldi, et „Hea Toomas toob jõulud, paha Nuut viib jõulud”. Lääne-Eestis pandi varemalt jõuluajale punkt nuudipäeval, „nii et ka uusaasta ja kolmekun