Silt: KEELETARK
Keeletark: toomapäev – jõulu sissehelistav kirikukell
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on toomapäev. Toomapäeva on nimetatud veel näiteks nõgikukepäevaks ehk nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks, toomaseks.
Toomapäev on nime saanud apostel Tooma järgi,
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Täna on toomapäev. Toomapäeva on nimetatud veel näiteks nõgikukepäevaks ehk nõgikikkapäevaks, tahmapäevaks, toomaseks.
Toomapäev on nime saanud apostel Tooma järgi, 
1
Monika Undo: pühade ajal ei maksa olla neelipeni
[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"]
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Lähenemas on jõulud ja aastavahetus. Pühade ajal soovitatakse ülesöömist vältida. Seega ei maksa muutuda neelipeniks.
Neelipeni esineb Mulgi murdes ja tähendab õgardit. Mulgi sõnastikus on näitelauseks „Seandset neelipeni ei tohe lavva manu lasta“ (sellist õgardit ei tohi laua juurde lasta).
Õgardi kohta on murretes üldse palju tabavaid sõnu, olgu selleks siis padarimagu („Kurjalooma padarimagu“), ludrikumagu („Küll on ludrikumagu“), neelusk („Om üits egäve
Keeletark: me kolmekesi tuleme präänikute maalt
[caption id="attachment_350650" align="aligncenter" width="1080"]
Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption]
„Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks.
Piparkook
Piparkook. Foto: Daire Kaup[/caption]
„Piparkoogipoiste” laul kõlab igal jõuluajal, kuigi Aapo Ilves on teinud sellele tänapäevasemad sõnad, näiteks on tal „Meis pole suhkruteragi / ja nisujahu ka”. Ükskõik, millist retsepti piparkookide valmistamisel kasutada – piparkoogid ja jõuluaeg on muutunud lahutamatuteks.
PiparkookKeeletark: ebakohene ehk udutav kõneviis
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"]
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Karl August Hermann on rikastanud eesti keele ilma paljude keelealaste sõnadega (näiteks käändenimetused, häälik, algvõrre, ülivõrre), kuid sugugi mitte kõik sõn
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Karl August Hermann on rikastanud eesti keele ilma paljude keelealaste sõnadega (näiteks käändenimetused, häälik, algvõrre, ülivõrre), kuid sugugi mitte kõik sõnSee on plõgistamine
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kõlasõna plõgistama on plõgisema panema, plagistama.
Johannes Aavik on kirjutanud „Ideepes“, ideede päevikus, et luuletaja Villem Grünthal-Ridala armastas kasutada sõna plõgistama, ainult et sellega väljendas ta mingis tegevuses ebaehtsust ja pealiskaudsust. Näitelausena on Aavik toonud „See ei ole kellegi arvostamine, see on plõgistamine!“.
Plõgistama uues kuues on lühike ja lööv.
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kõlasõna plõgistama on plõgisema panema, plagistama.
Johannes Aavik on kirjutanud „Ideepes“, ideede päevikus, et luuletaja Villem Grünthal-Ridala armastas kasutada sõna plõgistama, ainult et sellega väljendas ta mingis tegevuses ebaehtsust ja pealiskaudsust. Näitelausena on Aavik toonud „See ei ole kellegi arvostamine, see on plõgistamine!“.
Plõgistama uues kuues on lühike ja lööv.
Keeletark: modernismus keele alal – Anna Haava
[caption id="attachment_438118" align="alignnone" width="314"]
Anna Haava. Foto: Vikipeedia[/caption]
Sel aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist, samal, 1864. aastal sündis ka Anna Haava. Lisaks sellele, et Haava oli tuntud luuletaja, tegeles ta veel tõlkimisega. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde Anderseni muinasjutte.
Tõlkijana põhjustas Anna Haava ühe sõna propageerimise tõttu pahameeletulva. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen kritiseeris Haava Anderseni muinasjuttude tõlget ajakirjas Eesti Kirjandus (1914). Eisen: „Modernismuses keele alal katsub Anna Haava J. Aavikuga võistelda.”
Milles siis Haava modernismus seisnes? Anna Haava kas
Anna Haava. Foto: Vikipeedia[/caption]
Sel aastal möödus 160 aastat Juhan Liivi sünnist, samal, 1864. aastal sündis ka Anna Haava. Lisaks sellele, et Haava oli tuntud luuletaja, tegeles ta veel tõlkimisega. Muuhulgas tõlkis ta eesti keelde Anderseni muinasjutte.
Tõlkijana põhjustas Anna Haava ühe sõna propageerimise tõttu pahameeletulva. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen kritiseeris Haava Anderseni muinasjuttude tõlget ajakirjas Eesti Kirjandus (1914). Eisen: „Modernismuses keele alal katsub Anna Haava J. Aavikuga võistelda.”
Milles siis Haava modernismus seisnes? Anna Haava kasMonika Undo: hall on taevas ja must on maa
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kui kirjeldada tüüpilist novembriilma, siis meenuvad esmalt Gustav Suitsu luuleread „Hall on taevas ja must on maa. / Sajab ja sajab lõpmata”.
1929. aasta Postimehes on novembri kohta täheldatud: „Taewas on ühtlases pilwes, nagu halli pakkimise paberisse mähitud, maapind mustab üliniiskusest.” Kultusromaanist „Rehepapp” leiab samuti värvikaid, või õigem oleks öelda, hallitoonilisi ja värvierksuseta novembri kirjeldusi. Näiteks „Juba oktoobri algusest saadik oli ilm püsinud hall ja vihmane”, „Vas
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kui kirjeldada tüüpilist novembriilma, siis meenuvad esmalt Gustav Suitsu luuleread „Hall on taevas ja must on maa. / Sajab ja sajab lõpmata”.
1929. aasta Postimehes on novembri kohta täheldatud: „Taewas on ühtlases pilwes, nagu halli pakkimise paberisse mähitud, maapind mustab üliniiskusest.” Kultusromaanist „Rehepapp” leiab samuti värvikaid, või õigem oleks öelda, hallitoonilisi ja värvierksuseta novembri kirjeldusi. Näiteks „Juba oktoobri algusest saadik oli ilm püsinud hall ja vihmane”, „Vas
Keeletark: kes on virusk?
Täna esitleb Kaie Ilves lasteraamatukogus raamatut „Amanda hirm”. Selle peategelane on viruskiemand. Mida aga tähendab sõna virusk?
Virusk, ka virisk on murdekeeles nutune, ühtlasi viriseja. „Sie veike on virisk” (Iisaku). Mulgi murdes tähendab virusk aga hoopis kidurat.
Virusk on Kaie Ilveselt hea leid, iseloomustades hästi kartlikku Keeletark: jätke õde rahule
[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti ilmus Lääne Elus artikkel pealkirjaga „Õeõpe kolib Uuemõisa“. Tänane veste on inspireeritud just sõnast õde.
Meditsiiniõele on eri kümnenditel püütud leida alternatiivi. Ka on meditsiiniõde lühenenud medõeks ja lihtsalt õeks.
Varemalt öeldi halastajaõde, kuid seda ei peetud heaks valikuks, sest tegemist on „teatava tööoskuse või kutsega, mille tähistamiseks ei sobi sõnad halastajaõde ega kindla tavalise tähendusega õde
Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption]
Hiljuti ilmus Lääne Elus artikkel pealkirjaga „Õeõpe kolib Uuemõisa“. Tänane veste on inspireeritud just sõnast õde.
Meditsiiniõele on eri kümnenditel püütud leida alternatiivi. Ka on meditsiiniõde lühenenud medõeks ja lihtsalt õeks.
Varemalt öeldi halastajaõde, kuid seda ei peetud heaks valikuks, sest tegemist on „teatava tööoskuse või kutsega, mille tähistamiseks ei sobi sõnad halastajaõde ega kindla tavalise tähendusega õde Monika Undo: täna on sugrilaste päev ehk hõimupäev
[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Uku Masing on oma kirjutistes soomeugrilasi nimetanud sugrilasteks. Sugrilane ei ole jõudnud küll keeleinfoallikatesse, kuigi sugrilast aeg-ajalt kasutatakse. Sugrilane küsib Masingu meelest alati „kuidas?“.
Folklorist Madis Arukask on täheldanud, et sugrilus ei ole laiatarbekaup, mida „annaks meedias igapäevaselt müüa, seega pole ta ka väga nähtav”. Tegelikult on erinevaid sugrilaste mustreid meie igapäevaellu pikitud üksjagu, kui vaid osata neid tähele panna.
Tervitussõnu sugrikeeltes
Tere! (eesti, vadja, isuri); Tērņitš! (liivi); Terve! (soome); Terveh! (karjala); Tervhen! (vepsa); Bures! (saami); Шумбрат! (ersa, mokša); Шäлä