Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Suuremp ku kuldsitikas, lennab mai kuus” – just nii on kirjeldatud Iisakul m

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mis ühendab metsliisut ja krönksi? Nii metsliisu kui ka krönks tähendavad erinevatel saartel puuki. Saaremaal on puuki nimetatud metsliisuks, Hiiumaal aga krönksiks ja kronksiks. Puugi kohta on murdeti kasutusel olnud palju nimetusi. Mitmetel juhtudel on liitsõna esimene pool „mets-”, näiteks metstäi, metspung, metsluts, metslatikas. Paljudes piirkondades on puuki kutsutud puutäiks. Veel on öeldud käopuuk ja käopung, näiteks „Võsud o täis käopuuka“ (Kodavere). Rahvatarkus ütleb, et kui narritad kägu, viskab ta sulle karistuseks puugi selga. Puuki on aga peetud tuletiseks tüvest puu.  

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sellest, et nõialeksika on kirev nagu lapitekk, on varem neil veergudel juttu olnud. Sõna, mis värviküllust lisab, on „kaalima”. „Kaalima” on

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Kuidas külvad, nõnda lõikad” on tuntud vanasõna. Muide, Johannes Aavik soovitas vanasõna asemel kasutada „vasn” (omastavas vasna) just lühiduse huvides. Saagpaku raamatus „Valik vähelevinud sõnu” on veel sõna

[caption id="attachment_363420" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Ülane, ülane, lumetäheke” – nii algab Heljo Männi luuletus „Ülane”. Metsaal

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Singel-vingel ninaprill! Aprill on naljakuu ja üks vingerpuss peab kindlasti aprilli mahtuma. Ninaprill on ninanips, piltlikult pikk nina, näiteks „Sai ühe ninaprilli“ (Häädemeeste). Ninanipsu asemel on mõnel pool öeld

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Mida võiks tähendada „ampslema”? Esimese hooga arvaks, et ampsu võtmisest on saanud lühem ja suupärasem versioon – kõlab johannesaaviklikult. Tegelikult ei ole ampslema sugugi mitte Johannes Aaviku eede, see on hoopis murdesõna. Ampslema on riidlema, vaidlema, kisklema; lisaks lõõpima, ärplema ja uhkustama. „Eesti murrete sõnaraamatus” on näitelauseteks „Siält ja tiält võtab sõna, ei aja õiged juttu, mugu ampsleb” (Kodavere) ja „Ampsleb – vaidleb sõnadega” (Torma). Ampslema on servap

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on emakeelepäev ja s

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] See on ju märts! Nõnda kõnelevad Elleni Niidu värsiread. Täna algab märts, mis kunagi on olnud aasta esimene kuu. Rahvatarkuse järgi on märtsil suve silmad ja talve hambad. Märts külmetaks kõik ära, kuid ei saa, sest üks silm jookseb vett (päike sulatab). Märtsil on mitmeid rahvapäraseid nimetusi, näiteks kassikuu. Ühelt poolt on see viide pajuurbadele, teisalt kasside innaajale. Lisaks on märtsi kutsutud helmekuuks sulaveehelmeste järgi. Ka jaanuari on nimetatud helmekuuks, kuid tegu on jäähelmeste ajaga.