Silt: Helin Põldve
Galerii: haapsallased kukkusid raamatuaasta vaipa tikkima (vaata ka videot!)
[gallery ids="450693,450697,450690,450687,450686,450688,450689,450692,450694,450696,450698,450695"]
Kui Lääne Elu paar minutit enne kolmapäeva keskpäeva raamatukokku jõudis, et tikkijaid tabada, olid need juba kohal ja välgutasid nõela.
Päris esimesed pisted tehti teisipäeva õhtul, kui 16 meetri pikkune eesti raamatu sünnipäeva piltvaip Haapsalu raamatukogu lugemissaalis lahti rulliti. Enne kolmapäeva keskpäevaks välja kuulutatud avalööki oli Haapsalu linnapea Urmas Sukleski jõudnud oma näputöö ära teha, nõela poolelioleva B-tähe sisse torganud ja minema kiirustanud. Linnapea tööd jätkas Haapsalu raamatukogu direktor Ulvi Vaarja.
Vaarja kõrval harutas tikandit Haapsalu raamatukogu kunagine juht Ilme Sepp. „Keegi on karutööd teinud,” märkis ta.
Sõrmikunäituse staariks on Norra kindad
[gallery ids="419775,419776,419777,419778,419779,419780"]
Haapsalu pitsikeskuses näitavad käsitööseltsi liikmed kootud sõrmkindaid – neid on eesti rahvuslikes mustrites ja üks paar isegi Norra Gudbrandsdaleni maakonna moe järgi.
Veebruari algul tähistas käsitööselts kümne aasta möödumist pitsikeskuse avamisest praeguses asupaigas. Sõrmkindanäitus päris sünnipäevanäitusena mõeldud ei olnud, pigem osana seltsi tavast panna oma töid kahel näitusel aastas linnarahvale vaatamiseks välja.
Sõrmkindanäitusel on seltsi 29 liikme kootud 67 kindapaari ja veel mõned, juba ajaloolised pitskindad.
Kudumishuvilisi ühendav Kudujate Koopiaklubi kutsub sel aastal Eesti sünnipäeval kandma ehtsaid eesti kindaid. Eesti mustrid on kootud ka paljudesse pitsikeskuses välja pandud sõrmikutesse, millest mõned on natuke traditsioonilisemad kui teised. Sõrmikud on mõnel pool Eestis ka rahvariiete komplekti osa olnud. Sagedamini on neid kandnud naised.
Näitusel on näha ka moodsamaid kindaid ja, nagu pitsikeskusest oodata, on mõne kindapaari kaunistamiseks kasutatud Haapsalu salli mustreid ja motiive.
Haapsalu käsitööseltsi liikme Merle Saulepi sõnul polnud käsitööseltsi liikmed algul kindlad, et tahavad sõrmikunäitust teha, aga kavva see võeti. Mõne aja eest näitas käsitööõpetaja Siiri Reiman oma koolitusel veel spetsiifilisi sõrmikukudumise nõkse juurde. „Aga kõik kindad pole sugugi selle näituse jaoks kootud, mõned neist on isegi paar-kolm aastat vanad,“ ütles Saulep.
Pitsikeskus näitab Helin Põldve kootud sonette
[caption id="attachment_371919" align="alignnone" width="2000"]
Nõiakirjas rätik on viimane, kus Helin Põldve kasutas ainult villaseid narmaid, edaspidi on neis alati ka siidmohääri. Foto: Andra Kirna[/caption]
Teisipäeval avati Haapsalu pitsikeskuses Helin Põldve originaalloomingu näitus „Kootud sonetid”.
Näitusel on vaadata Põldve viimase viie aasta töö. Mõnda eksponeeritud rätikut nägid küll huvilised ka viimasel näitusel kolme aasta eest. Praegune on käsitöömeistri loomingu neljas väljapanek. Seekord saab imetleda kuutteist suurt rätti, lisaks mõnda salli ja kraed.
Helin Põldve on üles kasvanud Arsi [Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars – toim.] tikkija lapselapsena, seega kõrgtasemel käsitöö sees juba lapsest saati. Oma sõnul on ta käsitööd teinud üle neljakümne aasta. „Varem tikkisin Lihula suuri tekke ja rahvarõivaid,” meenutas ta.
Nõiakirjas rätik on viimane, kus Helin Põldve kasutas ainult villaseid narmaid, edaspidi on neis alati ka siidmohääri. Foto: Andra Kirna[/caption]
Teisipäeval avati Haapsalu pitsikeskuses Helin Põldve originaalloomingu näitus „Kootud sonetid”.
Näitusel on vaadata Põldve viimase viie aasta töö. Mõnda eksponeeritud rätikut nägid küll huvilised ka viimasel näitusel kolme aasta eest. Praegune on käsitöömeistri loomingu neljas väljapanek. Seekord saab imetleda kuutteist suurt rätti, lisaks mõnda salli ja kraed.
Helin Põldve on üles kasvanud Arsi [Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars – toim.] tikkija lapselapsena, seega kõrgtasemel käsitöö sees juba lapsest saati. Oma sõnul on ta käsitööd teinud üle neljakümne aasta. „Varem tikkisin Lihula suuri tekke ja rahvarõivaid,” meenutas ta. 
Helin Põldve uhkest hobist sündis näitus
[caption id="attachment_294358" align="alignnone" width="2000"]
Suurt rätti peaks just nii kandma, siis pääseb muster esile, näitab Helin Põldve. Lehte Ilves[/caption]
Suurt rätti peaks just nii kandma, siis pääseb muster esile, näitab Helin Põldve. Lehte Ilves[/caption]
Kui Helin Põldve oma päevatöö Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis lõpetab, ootab teda kodus pitsiline hobi. Ta nuputab Haapsalu salli uusi mustreid ja kibeleb siis mustrit rätikuks kuduma.
Teisipäevast, 10. veebruarist on Ridala raamatukogu kitsukeses näitusetoas näha tema kolme viimase aasta näputöö: pitsrätikud ja -sallid, üks pitsiline tuunika, pitsilised pildid, tikandid.
Rätid on tal tavatult suured, isegi 180×180 cm. Rätid on värvilised, pikkade narmaste ja kange karakteriga nagu Põldve isegi.
„Rätik peab olema suur, et lööks suu lahti,” ütleb Põldve. Tema meelest peaksid ka klassikalised Haapsalu rätikud-sallid olema pisut suuremad, sest tänapäeva inimesed on kopsakamad kui vanasti.
