Silt: Guatemala

On öö ja koerad pole ikka veel selgeks saanud, et meil kehtib öörahu, sellest hoolimata magab Õnne Maria püha und meie tipilaadses telgis. Mina olen õue roninud, end teki sisse keeranud ja teed keetnud ning naudin rohutirtsude laulu ja tähistaevast. Järvelt peegelduvad külade tuled, õhus on värskust ja uue kuu energiat.

Uus nädal, uus energia, tundmised ja minekud. Nädal algab jamaga. Diego ei ole oma elamise ja kursusteeest mõnda aega maksnud ja peab lahkuma. Seeneakadeemias on tööd on inimeste vahel ära jaotatud. Mina olen igahommikune taimekastja ja keskpäevane taimede istutaja. Nahk on juba mõnusalt kärsanud, näen välja, nagu oleksin kolm aastat päikese all veetnud. Naudin tohutult kuumust ja õhtuti kauaoodatud värskust. Sel nädalal on plaanisvedada uutele sündivatele peenardele kanakomposti ja üleüldse majaümber koristada ning korda luua. Omida maalib uusi silte, hapendab kimchi't (ingver, kapsas ja porgand) ning villib kombucha't ehk teeseenejooki. Kõik siin valmistatud hoidised ja joogid on imeliste raviomadustega, kohapeal sööme ainult taimset toitu.

Tervitused Guatemalast! Oleme kohale jõudnud ja kohaliku eluoluga juba veidi harjunud. Kui enne reisi polnud õrnematki aimu, mis meid ootab, siis nüüd on siht silme ees ja õnnistatud tunne peal. „Meie” oleme mina,Liska, mu sõbranna ja töökaaslane Omidaning mu viieaastane tütar Õnne Maria. On täiesti uskumatu, kui hea reisikaaslane Õnne Maria võib olla. Ta on iseseisev ja kohati mõistvam kui mina ja Omida kokku. Ilus on rännata oma kõige suurema varandusega. Omida on mu hingesugulane, niiet kamp on meil tugev ja hea. Igatahes Guatemalasse rändasime läbi Itaalia, Portugali, Hispaania ja New Yorgi, muidugi pelgalt vahemaandumistega, niiet kokku võttis siiajõudmine nädal aega.