Silt: Gabor Szirko
Gabor Szirko: mida varem rinnavähk avastatakse, seda kergem on ravi
[caption id="attachment_418021" align="alignnone" width="1920"]
Mammoloog Gabor Szirko loodab, et eelmine aasta, mil rinnavähi sõeluuringus osales varasemast rohkem naisi, pole erand, vaid naised hakkavadki oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu raamatukogu terviseõhtul kõnelemas käinud Ida-Tallinna keskhaigla rinnakeskuse mammoloog Gabor Szirko sõnul võib riikides, kus tehakse sõeluuringut, olla vähidiagnooside arv küll suurem, vähisurmade arv aga väheneb.
Rinnavähk oli doktor Szirko sõnul üks esimesi haigusi, mida sõeluuringutega otsima hakati. „Veel üle-eelmisel sajandil oli rinnavähk peidus olev haigus – naiste mure, mis meeste maailma ei mahtunud,“ ütles mammoloog. Tähelepanu hakati rinnavähile pöörama alles pärast teist maailmasõda. „1960ndatel avalikustas Ameerika esileedi Betty Ford esimesena, et tal on see haigus, ja tervenedes asus tegema kampaaniat, et rinnavähi uurimiseks raha koguda,” rääkis Szirko. Kuni rinnaröntgeni laialdasema kasutamiseni 1970. aastatel avastati ja hakati rinnavähki ravima siis, kui oli see juba liiga kaugele arenenud. „Siis olid operatsioonid ka väga suured, sest arvati, et mida suurem tükk ära võetakse, seda kindlam, et haigus tagasi ei tule,“ rääkis mammoloog. 1970ndatel tuli aga mõistmine, et rinnavähi ravi efektiivsus sõltub selle avastamise ajast. „Mammograafia võimaldab rinnahaiguse varakult üles leida ja sel juhul on võimalik edukalt terveneda,“ ütles arst.
Mammoloog Gabor Szirko loodab, et eelmine aasta, mil rinnavähi sõeluuringus osales varasemast rohkem naisi, pole erand, vaid naised hakkavadki oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu raamatukogu terviseõhtul kõnelemas käinud Ida-Tallinna keskhaigla rinnakeskuse mammoloog Gabor Szirko sõnul võib riikides, kus tehakse sõeluuringut, olla vähidiagnooside arv küll suurem, vähisurmade arv aga väheneb.
Rinnavähk oli doktor Szirko sõnul üks esimesi haigusi, mida sõeluuringutega otsima hakati. „Veel üle-eelmisel sajandil oli rinnavähk peidus olev haigus – naiste mure, mis meeste maailma ei mahtunud,“ ütles mammoloog. Tähelepanu hakati rinnavähile pöörama alles pärast teist maailmasõda. „1960ndatel avalikustas Ameerika esileedi Betty Ford esimesena, et tal on see haigus, ja tervenedes asus tegema kampaaniat, et rinnavähi uurimiseks raha koguda,” rääkis Szirko. Kuni rinnaröntgeni laialdasema kasutamiseni 1970. aastatel avastati ja hakati rinnavähki ravima siis, kui oli see juba liiga kaugele arenenud. „Siis olid operatsioonid ka väga suured, sest arvati, et mida suurem tükk ära võetakse, seda kindlam, et haigus tagasi ei tule,“ rääkis mammoloog. 1970ndatel tuli aga mõistmine, et rinnavähi ravi efektiivsus sõltub selle avastamise ajast. „Mammograafia võimaldab rinnahaiguse varakult üles leida ja sel juhul on võimalik edukalt terveneda,“ ütles arst.