Silt: erakonnad

Tähtsaid valimisi toimub kogu aeg – valitakse direktoreid, tippametnikke, nõukogusid. Praegu käib trall presidendikandidaatide valimise ümber. Ettepanekuid tuleb siit ja sealt, aga kes otsustab? Nii või teisiti otsustavad lõpuks ikka parteide esindajad ja üldsusele jääb nagu jalgpallifännidelegi vaid rõõm või kurbus, kui soovitud meeskond võitjaks või kaotajaks osutub. Eestis on registreeritud 14 erakonda, kellest väike, kuid otsustamisõigusega osa jõuab ka parlamenti. Kuigi põhiseadusega kinnitatult on kõik nad oma otsustustes sõltumatud, pole see sugugi nii. Kehtivad ka parteide sise-eeskirjad, tsentralism, mida millegipärast isegi demokraatlikuks nimetatakse. Need reeglid ei talu mi

[caption id="attachment_478813" align="alignnone" width="1920"] Hannes Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption] Kui täna peaks kihla vedama, kes on järgmine president, siis teeksin loomulikult panuse õiguskantsler Ülle Madisele. Aga enne isikutest rääkimist tasub korraks ajas tagasi vaadata. Eestis on 1992. aastast saadik olnud viis presidenti, kes jagunevad kaheks tüübiks – poliitikud ja mittepoliitikud. Seejuures on tähelepanuväärne, et poliitikud olid presidendid aastatel 1992–2016: Lennart Meri 1992–2001, Arnold Rüütel 2001–2006 ning Toomas Hendrik Ilves 2006–2016. Sestsaati on meie presidendid olnud mittepoliitikud Kersti Kaljulaid (2016–2021) ja Alar Karis (2021. aastast tänini). See te