Silt: Emma Tross
Piip ja Tuut soojendavad südant nii väikemehel kui ka vanamemmel
[caption id="attachment_454281" align="alignnone" width="1920"]
Haide ja Toomas filmi „Minu pere ja muud klounid” reklaamfotol. Foto: Kaupo Kikkas[/caption]
Peale järjekordset „Piip ja Tuut otsivad Ilonit” etendust vestlesime asjaosalistega Imedemaa aidahoones veidi pikemalt.
„Ilon Wiklandiga ei ole me silmast silma kohtunud,” lausus Toomas Tross ehk Tuut nagu kahetsedes. „Aga me vaatasime temast mitut videolõiku, mis siin Ilonimaal arhiivis,” jätkas Haide Männamäe ehk Piip innukalt.
„Ta läks meile väga südamesse,”
Haide ja Toomas filmi „Minu pere ja muud klounid” reklaamfotol. Foto: Kaupo Kikkas[/caption]
Peale järjekordset „Piip ja Tuut otsivad Ilonit” etendust vestlesime asjaosalistega Imedemaa aidahoones veidi pikemalt.
„Ilon Wiklandiga ei ole me silmast silma kohtunud,” lausus Toomas Tross ehk Tuut nagu kahetsedes. „Aga me vaatasime temast mitut videolõiku, mis siin Ilonimaal arhiivis,” jätkas Haide Männamäe ehk Piip innukalt.
„Ta läks meile väga südamesse,” 
Galerii: Emma Tross paneb Ilonimaa helisema
[gallery ids="453060,453061,453064,453062,453063,453065,453066,453067,453068,453069,453071,453072,453073,453074,453075,453076,453077,453078,453079,453080,453081,453082,453083,453084,453085,453086,453087,453088,453089,453090,453091,453092,453093,453094,453095,453096,453097,453098,453099,453100,453101,453102,453103,453104,453105,453106,453107,453108,453109,453110,453111,453112,453113,453114,453115,453116,453117,453118,453119,453120,453121,453122,453123,453124,453125,453126,453127,453128,453129,453130,453131,453132,453133,453134,453135,453136,453137,453138,453139,453140,453141,453142,453143,453144,453145,453146,453147,453148,453149,453150,453151,453152,453153,453154,453155"]
Ilmaränduritest klounipaar Piip ja Tuut tulid koos tütre Emmaga Iloni Imedemaale ja hakkasid õues midagi otsima.
Leidsid ka. Teatrimängu abil leidsid nad üles Ilon Wiklandi lapsepõlvemaa. Teatrit teha nad aga oskavad. Piip ja Tuut tuuritavad juba aastakümneid mööda Eestimaad ja igal
Kui laps joonistab, siis on temaga kõik hästi
[gallery ids="452644,452645,452646,452647,452648,452649,452651,452652,452653,452654,452656,452657,452658,452659,452660,452661,452662,452663,452664,452665,452666,452667,452668,452669,452670,452671"]
Iloni Imedemaa uus suvelavastus on saanud hakkama millegi ilmvõimatuga: rääkida lastele tõsistest ja valusatest asjadest neid pisendamata, aga ometi nii, et meel jääb helgeks.
Niisugust mängulusti, nagu kiirgas näitlejatest esimesel läbimängul, ei tulegi naljalt ette. Nii sädemeid pilduv, vahetu ja siiras oli nende rõõm. Ja mitte ainult rõõm. Sama siiras ja vahetu oli kurbus. Sama ehedad olid pisarad, kui sõdurid olid väikese Iloni koera mere ääres maha lasknud.
Rääkida lastele 1939.–1944. aastast nii, et see neile kohale jõuaks, aga nad nuttes teatrisaalist ei põgeneks – see on julgustükk omaette. Rääkida väikesest Ilon Wiklandist ja tema lapsepõlveaastatest Haapsalus nii, et sõda jääks välja, ei saa. See poleks aus. Sellel ei oleks mõ