Silt: anne-mari vaas
1
Kunstikoolis valmis kaheksa Valget Daami
[caption id="attachment_425537" align="alignnone" width="1920"]
Andra Kirna foto[/caption]
Kaheksa Valge Daami vineersiluetti said Haapsalu kunstikooli õue peal kleidid selga ja pannakse Haapsalu sünnipäevaks näitusele.
„Valged Daamid on valmis, aga meid ootavad toonid,“ ütles Haapsalu kunstikooli õpetaja Aide Leit-Lepmets. „Valge ei ole ainult valge. On jäävalge, pärlmuttervalge, merikarbivalge, šampinjonivalge.“
Kolmapäeval oli Haapsalu kunstikooli kogunenud kunstikooli õpilasi ja igas eas täiskasvanuid, et koos kaunistada Valge Daami siluetid, mis õue peal juba ootasid. Tooniõpetus jagatud, võeti paaridesse: iga täiskasvanu kohta üks laps. „Iga laps leiab endale daami. Lapsed teavad, mida teha,“ ütles Leit-Lepmets. Lapsed said õpetaja käest papitüki peale värve: punast, sinist ja kollast, aga mitte rohelist.
„Sekundaarvärve meil ei ole, sest neid ei tohi meie lapsed kasutada,“ ütles Leit-Lepmets täiskasvanutele ja selgitas: sekundaarvärvid on sellised värvid, mida saab põhivärve segades, ja just seda lapsed täiskasvanutele ka õpetasid: kui segada sinist ja kollast, saab rohelise, kui punast ja sinist, saab lilla. „Siin peaks olema kogu maailma värvid olemas,“ ütles Leit-Lepmets plastpudelist papitükile värvi pigistades. „Ainult natuke tuleb vaeva näha.“ Heledust-tumedust sai toonida valge ja mustaga.
Andra Kirna foto[/caption]
Kaheksa Valge Daami vineersiluetti said Haapsalu kunstikooli õue peal kleidid selga ja pannakse Haapsalu sünnipäevaks näitusele.
„Valged Daamid on valmis, aga meid ootavad toonid,“ ütles Haapsalu kunstikooli õpetaja Aide Leit-Lepmets. „Valge ei ole ainult valge. On jäävalge, pärlmuttervalge, merikarbivalge, šampinjonivalge.“
Kolmapäeval oli Haapsalu kunstikooli kogunenud kunstikooli õpilasi ja igas eas täiskasvanuid, et koos kaunistada Valge Daami siluetid, mis õue peal juba ootasid. Tooniõpetus jagatud, võeti paaridesse: iga täiskasvanu kohta üks laps. „Iga laps leiab endale daami. Lapsed teavad, mida teha,“ ütles Leit-Lepmets. Lapsed said õpetaja käest papitüki peale värve: punast, sinist ja kollast, aga mitte rohelist.
„Sekundaarvärve meil ei ole, sest neid ei tohi meie lapsed kasutada,“ ütles Leit-Lepmets täiskasvanutele ja selgitas: sekundaarvärvid on sellised värvid, mida saab põhivärve segades, ja just seda lapsed täiskasvanutele ka õpetasid: kui segada sinist ja kollast, saab rohelise, kui punast ja sinist, saab lilla. „Siin peaks olema kogu maailma värvid olemas,“ ütles Leit-Lepmets plastpudelist papitükile värvi pigistades. „Ainult natuke tuleb vaeva näha.“ Heledust-tumedust sai toonida valge ja mustaga.