Silt: 2022. aasta kokkuvõte

[caption id="attachment_385204" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kesklinnas asuv ühishaud koos monumendiga ootab järgmist aastat, et siis kaduvikku minna. Foto: Andra Kirna[/caption] Ukrainas alanud sõda tõi tähelepanu alla nõukogude ajal paigaldatud monumendid – mitmed neist kadusid sel aastal avalikust ruumist ning nende teisaldamine ja sõjahaudade ümbermatmine jätkub. Kui enne 9. maid räägiti peamiselt vaenusümbolitest ja nende keelustamisest, siis peagi pöördus tähelepanu ka sõjahaudadele ja punamonumentidele. Mai keskel kadus Lääneranna vallas Mihkli kalmistult sõjahauale paigaldatud monument. Selle äraviijat pole seni kindlaks tehtud, nii nagu pole ka teada, kuhu monument viidi.

[caption id="attachment_385201" align="alignnone" width="2000"] Viigi kooli direktor Kristi Kivipuur lootis, et uus koolimaja saab valmis paari aasta pärast. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sügisel Viigi kooli esimesse klassi läinud viis põnni võivad uuest koolimajast vaid und näha, sest nad jõuavad kooli enne ära lõpetada, kui uus maja valmis saab. Lakooniline kiri nime all „Viigi kooli tulevikust” saabus Haapsalu linnavalitsuse meilipostkasti novembris. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teatas, et raske liitpuudega lastele uue kooli ehitus lükkub 2030.–2031. aastasse.

[caption id="attachment_385049" align="alignnone" width="2000"] Vormsi rannik oli masuudiga reostatud 20 km pikkusel lõigul. Foto: Maris Jõgeva[/caption] Päästeameti Lääne päästekeskus nimetas Lääne-Eesti rannikureostuse likvideerimise aasta teoks ja andis nii Vormsi kui ka Hiiumaa vallale tunnuskirja. „Mööduvale aastale tagasi vaadates oli reostuse koristus tõenäoliselt Vormsi valla jaoks üks olulisemaid proovikive,” nentis Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Saime sellega hakkama rahulikult, olulisemale keskendudes ja imelises, kohati liigsete sõnadeta koostöös.”

[caption id="attachment_385045" align="alignnone" width="2000"] Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas läheb Risti tuulepargi ehitusega edasi. Foto: Andras Kralla/Äripäev/Scanpix[/caption] Mais jättis Tallinna ringkonnakohus Lääne-Nigula valla apellatsioonkaebuse Risti tuulepargi asjus rahuldamata ja andis õiguse Enefit Greenile. Sellega on kehtetu kaks kohtuastet läbinud otsus, millega Lääne-Nigula vallavolikogu lõpetas mullu jaanuaris Risti tuulepargi eriplaneeringu. 22-leheküljeline ringkonnakohtu otsus tegi valla argumendid pihuks ja põrmuks ning leidis, et Tallinna halduskohus otsustas õigesti, kui andis õiguse energiafirmale. Ringkonnakohtu otsusega tuleb vallal energiafirmale maksta 5000 eurot kohtukulu.

[caption id="attachment_385042" align="alignnone" width="2000"] Tänavu avanesid kõigile huvilistele aastakümneid suletud olnud Haapsalu kaks holmi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel aastal algas Haapsalus aastakümnete suurim arendamine, kerkima hakkas uusi kortermaju. Rahvale tehti lahti pikalt suletud olnud Bürgermeistri ja Krimmi holm. Mõlemad holmid avanesid, sest poolsaared said uued omanikud. Esmalt pääses kevadel Bürgermeistri holmile, kui Haapsalu linnavalitsus lasi eemaldada poolsaare ees asuva tõkkepuu.

[caption id="attachment_315209" align="alignnone" width="1920"] Foto: Pixabay[/caption] Kuigi koroonaviirus pole endiselt kuhugi kadunud, ei sega see enam ühiskonna toimimist. Ometi algas tänavune aasta maskikandmise ja vaktsineerimistõendi näitamise kohustusega. Jaanuaris pärast jõuluvaheaega koolipinki naasnud õpilased pidid esimesel koolipäeval olema valmis koroona kiirtestimisega. Midagi uut selles polnud, sest koolid pidid juba mullu sügisel kasutusele võtma kiirtestid, et ka sümptomiteta nakatunuid avastada ja viiruse levikule piir panna.

[caption id="attachment_385036" align="alignnone" width="2000"] Üle kahe aasta meelitasid festivalid linnusehoovi taas rahvast täis. Foto: Berta Valdma[/caption] Sel aastal tulid tavapärases rütmis tagasi kaks aastat koroonaviiruse tõttu varjusurmas olnud festivalid. Publikut oli rohkem kui 2019. aastal, alguse said ka uued festivalid. Kaks aastat oluliselt väiksemana toimunud Ameerika autode näitus tõi tänavu suvel Haapsallu ligi tuhat ookeanitaguse päritoluga sõidukit ja ligi 5000 külastajat.

[caption id="attachment_382423" align="alignnone" width="2000"] Vormsi postiljoni Ene Sarapuu õlul on kogu riiklik postiteenus. Foto: Egon Erkmann[/caption] Üle 400 elanikuga Vormsi saarest saab Eesti üks esimesi kohalikke omavalitsusi, kus pole mitte ühtegi postiasutust. „Poole aastaga kaks hoopi korraga,” ütles elupõline vormsilane, kunagine saarevaht Jonne Berggren Lääne Elule. „Oli postkontor, siis tehti postipunkt. Nüüd läheb see kah kinni.”

[caption id="attachment_385019" align="alignnone" width="2000"] Ukraina sõjapõgenikke majutas ka Promenaadi hotell. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 24. veebruari hommikul tungis Venemaa kallale Ukrainale, selle ühe mõjuna jõudsid ka Läänemaale Ukraina sõjapõgenikud. Kui palju Ukraina sõjapõgenikke Eestis või Läänemaal täpselt elab, on raske öelda, sest on nii tulijaid kui ka neid, kes lähevad tagasi. Detsembri lõpuks oli Haapsallu elukoha registreerinud 322, Lääne-Nigula valda 114 ja Lääneranna valda 38 Ukraina sõjapõgenikku, neist olid Eesti hariduse infosüsteemi järgi 137 lasteaia- või koolilapsed.

[caption id="attachment_290089" align="alignnone" width="2000"] Rong Turbast nii pea veel Läänemaale ei jõua. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kes on kordki Ameerika mägedel sõitnud, teab, et kuigi vahepeal läheb süda pahaks ja pea hakkab ringi käima, lõpeb sõit üldjuhul õnnelikult. Sama lugu on aastate jooksul olnud ka Haapsalu raudtee taastamisega. Raudteeühendus Haapsaluga katkes lõplikult 2004. aasta suvel. Kümme aastat hiljem, augustis 2014 ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, et riik võiks laenata 70 miljonit eurot Haapsalu raudteeühenduse taastamiseks. Järgmise aasta lõpus tõdeti, et Riisipere-Turba raudtee tarbeks eelarves raha ei ole.