Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kullamaa keskkooli ajaleht juuni 2023
KULLAMAA KÕMU
NR 79
Ilusat suvevaheaega!
Kooli kokad soovi-
vad sooja suve meile
kõigile. „Nautige päi-
kest, korjake ravim-
taimi, õppige sööma
köögivilju, harjutage
end herneid ja ube
sööma, samuti läätse-
sid, ja muidugi maits-
ke erinevaid toorsala-
teid!“
Sügisel näeme!
Getty Images/Stockphoto
Mis loom on katusele roninud?
Aitäh sisu loojatele, toimetas H. Mäe.
Trükikoda Adograaf OÜ
Triin, see oli su esimene aasta Kulla-
maal. Ja kohe aasta õpetaja. Selles ei
olegi tegelikult midagi üllatavat, sest
sinu tegemised hakkasid silma. Um-
bes detsembri keskpaigas võis juba
päris selgelt näha sinu juures aasta
õpetaja kontuure. Mitmendat korda
sa olid nüüd esimese klassi õpetaja?
Millal sa alustasid õpetajatööga? Kus
koolides sa ise õppisid? On sul mee-
les iseenda päris esimene õpetaja?
Sel õppeaastal oli mul 5. kord olla 1.
klassi õpetaja. Alustasin õpetajatööd
aastal 2000, kui lõpetasin Tallinna Peda-
googikaülikooli klassiõpetaja erialal.
Minu esimene töökoht oli Tallinnas
Rocca al Mare Koolis, mis oli ka selle
kooli esimene aasta. Me tõmbasime
õpetajatega loosi, mis klassi keegi õpeta-
ja saab. Mina sain tookord 3. klassi õpe-
tajaks. Me kulgesime paralleelklassi õpe-
tajaga koostöötandemis ja mul on väga
palju ilusaid mälestusi sellest ajast.
Minu koolitee algas Raplamaal Hagudi
Põhikoolis, kus ma õppisin kõigepealt 0
-
klassis, mis on praegu võrreldav eelkoo-
liga. Seejärel möödus selles koolis 1.
klass. Mäletan selgelt oma esimest õpe-
tajat. Tema nimi oli Linda Lugima ja ta
oli üpriski eakas, selleks ajaks oma vii-
masel ringil õpetajana. Mäletan tema
hõbedaselt helkivaid valgeid juukseid ja
seda, et ta kiirgas headust ja soojust,
mida me väikeste lastena õpetajalt just-
kui väga ootasime ja vajasime. Seoses
pere kolimisega alustasin 2. klassi juba
Märjamaa Keskkoolis, kus 1992. aastal
lõpetasin põhikooli. Mulle meenuvad
eeskätt käsitöötunnid õpetaja Enda Pal-
meosega, kus me palju tikkisime ja hee-
geldasime. Samuti meenub saksa keele
intensiivne õppimine, kuigi hilisemas
elus on inglise keelt rohkem vaja läinud.
Samas ka mingi hirm selles suures
-
suures koolis. Tundsin ennast seal väike-
sena, sest koolis oli ligi 1000 õpilast ja
iga päev käis mingis mõttes olelusvõit-
lus. Gümnaasiumisse otsustasin minna
Noarootsi ja pole seda otsust päevagi
kahetsenud, sest peale põneva koolielu
ja värvikate õpetajate sõlmisin just seal
sõprussidemed kogu eluks. Edasi läksin
juba Tallinnasse klassiõpetajaks õppima.
Noarootsi Gümnaasiumis kohtusin ka
oma tulevase abikaasaga, tähistame sel
suvel oma 25. pulma
-
aastapäeva.
Millistes koolides sa varem töötasid?
Mis tunde andsid?
Pärast ülikooli lõpetamist olengi tööta-
nud klassiõpetajana: 12 aastat Tallin-
nas Rocca al Mare Koolis, seejärel 8
aastat Keilas Waldorfkoolis Läte. Kei-
la
-
aastate vahele mahtus üks aasta ka
Turba Koolis. Klassiõpetaja on ju nii
öelda laia profiiliga. Tavaliselt olengi
õpetanud eesti keelt ja kirjandust, ma-
temaatikat, loodus
-
ja inimeseõpetust,
kunstiõpetust, tööõpetust/käsitööd ja
olenevalt koolist ka kehalist kasvatust
ehk liikumistunde.
Noarootsi Gümnaasiumis sai mulle
südamelähedaseks ka rootsi keel ja
ülikoolis õppisin seda keelt lisaerialana
kolm aastat. Õpetanud olen rootsi
keelt vähe, kokku kaks aastat: ühe
aasta Rocca al Mare Koolis 10. klassile
valikkursusena ja hiljem täiskasvanute-
le keeltekoolis. Vahepealsetel aastatel
on rootsi keel tagaplaanile vajunud ja
praegu ma sellega aktiivselt ei tegele,
ainult loen või kuulan muusikat, aga ei
õpeta.
Kuidas sa meie kooli sattusid?
Ma sattusin Kullamaa Keskkooli klas-
siõpetaja töökuulutuse peale reageeri-
des ja kandideerides. Lõpetasin Keilas
just 4. klassiga ja tundsin sisemist soo-
vi panustada meie valda ehk oma ko-
dukohta. Tegelikult kandideerisin mit-
messe kooli ja Kullamaale sattumist
võib pidada mõnes mõttes imeks.
K i r j e l d a
m e i l e
o m a
„tööriistakasti“.
Ma olen võtnud erinevates koolides
töötamist kui õpetajana õppimise ja
arenemise võimalust. Olen veendu-
nud, et miljöö kujundab inimest. Õpe-
tajana töötades püüan näha õpilaste ja
klassi vajadusi. Mul on keeruline kirjel-
dada oma „tööriistakasti“. Kasutan ja
kombineerin erinevaid meetodeid.
Hiljuti ütles üks väljastpoolt meie
maja inimene, et teda hämmastas
ühel üritusel sinu ja klassi vaheline
sõnadeta koostöö. Räägi, palun,
k u i d a s
käib ühe
pealtnäha
taltsutama-
tu klassi-
täie laste
kooli rutii-
ni
sisse
viimine?
Minu mee-
lest on meil
i m e l i n e
klass ja mul-
le tundub,
et nad on
heas mõttes
uurijad
ja
uudishimu-
likud, tohutu energiaga ja kui hästi vaadata,
siis enamasti hoiavad kokku ja hoiavad üks-
teist. Ma näen igas lapses suurt potentsiaali.
Eks me hakkasime sügisel hommikuringides
vestlema, mis meie jaoks on tähtis ja kuidas
me koos toimetada ja õppida saame, kuidas
meil on hea koolis ja koos olla. See on iga-
päevane töö. Alustame oma koolinädalat
ühises kuulamise
-
ja kordamööda rääkimise
ringis. Peame ühiselt uue nädala plaani.
Märkame üksteise juures head, vaatame
silma ja püüame mõista üksteist, ka erinevu-
si. KIVA
-
tundides õpime, et „erinevus on
rikkus“. See mõistmine ei tule iseenesest ja
kergelt. Ma arvan, et rahvatants kui koos-
töötund, samuti muusika
-
ja liikumistunnid
on andnud suure panuse klassi toimimisse.
Kas mõningaid neist nippidest oled ka
oma laste puhul kasutanud? Räägi oma
perest.
Mu oma lapsed on olnud mulle suured õpe-
tajad. Ma olen emana kogenud, kui kerge on
olla ema, kui lapsel läheb koolis hästi ja ta
on õnnelik õppija. Kui tore on siis teha koo-
li ja õpetajatega koostööd ja minna kooli
üritustele. Samuti olen kogenud, kui lapsel
on koolis raske, ta ei ole mõistetud ja õppi-
mine ei suju. Olen tajunud, kuidas meie
lapsed ongi erinevad ja erinevate vajaduste-
ga.
Meie peres on kolm last. 20
-
aastane Saara,
kes õpib Tartu Ülikoolis kirjandust ja kul-
tuuriteadusi. 15
-
aastane Ruuben, kes õpib
Risti Põhikoolis 8. klassis ja ühtlasi Haapsa-
lu Muusikakoolis karmoškat ja torupilli. 11
-
aastane Raafael, kes on suur geograafia
-
ja
ajaloohuviline, õpib Haapsalus Viigi Koolis
5. klassis.
AASTA ÕPETAJA
2023
—
TRIIN JAANISK
Õp Triinu fotod.
L. Hamburgi
erakogu.
5MIINUST ja viipekeele tõlgid. Liisa Hamburg
keskel tagareas.
Sa pöörad väga suurt tähelepanu
tööle lastevanematega.
Peale laste ja kolleegide on lapsevane-
mad meie kõige suuremad koostöö-
partnerid. Me ajame ühist asja.
Me kõik saame ükskord vanaks.
Anna nõu, kuidas jääda heaks õpe-
tajaks. Kuidas hoida sära silmades
ka siis, kui vinguviiulid hakkavad
peas poognaid tõmbama?
Ma arvan, et esiteks tuleb leppida iseen-
da ja oma vanematega, elus tehtud ot-
sustega. Leppida sellega, mida muuta ei
saa. Tuleb sõlmida iseendaga rahu, et
peas ei keriks mingid kibestused ega
süüdistused. Kindlasti on tähtsad pere-
liikmed ja inimesed, kellega oled ümb-
ritsetud. Mõjutusi tuleb uksest ja ak-
nast. Millisel mõttel laseme pähe pesa
teha? Ma saame seda valida.
Hea õpetaja võtab aega mõtlemiseks ja
mõtisklemiseks, tajub maailma meelte-
ga, puhkab, loeb häid raamatuid, hoo-
litseb oma ihu ja hinge eest, tal on sõb-
rad. Ma püüdlen selle poole.
Kumb sulle rohkem meeldib
–
rah-
vatants või võimlemine?
Ma olen tantsinud Risti naisrühmas
Pastlapaelujad 10 aastat, õpetajaks Lea
Teder. Rahvatants meeldib mulle väga
-
väga! Mulle üldse meeldib folkloor,
rahvamuusika ja etnograafia, rahva-
kunst, s h mul on huvi rahvariiete vas-
tu. Meil on üks trenn nädalas ja soovik-
sin tantsida kordades rohkem.
Kullamaa õpetajate võimlemisrühmas
kulgeb alles esimene aasta. Alles harjun
uue rühma ja alaga.
Mis plaanid sul juba järgmiseks
aastaks tehtud on?
Mul on aastaid olnud sees selline suur
soov tegutseda ja õppida, jõuda palju.
Sisemine pendel liigub rahutu sammu-
ga. Nüüd aastavahetuse paiku kirjutasin
oma päevikusse: 2023. aastal soovin
lasta vabaks kõik õpingu
-
ja saavutus-
vajaduse. Ma soovin aeglustada oma
elutempot ja kogeda kohalolu kõiges,
mida teen. Kõik, mis tuleb, on elu kin-
gitus. Ja samas Kullamaal on elu kinki-
nud just topeltpalju inimesi ja väljakut-
seid. Aitäh!
Roosmarii, kes sulle nii ilusa nime
pani?
Nime pani mulle mu isa, aga kusjuures ta
ei mõelnud nime ise välja. Seda tegi hoo-
pis minu tädi, õp Riina Gilden.
Üheksa aastat Kullamaa Keskkoolis
läks nagu lennates, kas pole? Milline
aasta tundub tagantjärele vaadates
kõige raskem?
Need üheksa aastat läksid tõesti päris
kiiresti. Võin kindlalt väita, et kõige ras-
kem oli just see aasta, sest ma pole mitte
ühelgi aastal nii palju vaeva näinud kui
just sellel aastal. Esiteks, ma võtsin kooli
kõrvalt ka palju lisakursusi, et mul eksa-
mid, olümpiaadid ja sisseastumiskatsed
hästi läheksid. Veel oli mul see aasta väga
palju võistlusi. Osalesin ka Euroopa
meistrivõistlustel, milleks tuli palju harju-
tada. Kõige raskem oli minu jaoks val-
mistuda sisseastumiskatseteks, sest see
nõudis palju õppimist. Samuti oli see
väga pingeline, kuna mind hirmutas oht
mitte sisse saada sinna kooli, kuhu ma
minna tahan.
Millal sa tundsid, et õppimine on te-
gelikult päris põnev?
Tundsin seda siis, kui leidsin enda jaoks
rohkem huvi pakkuvaid valdkondi. Ka
mul on mingid õppeained, mida väga hea
meelega ei tahaks õppida. Tuleb lihtsalt
leida mingi valdkond, mis pakub huvi ja
mille kohta on huvitav õppida. Olen kin-
del, et kõigil on midagi sellist.
Millised elukutsevalikud on sul peast
läbi käinud?
Mul on käinud väga paljud elukutsevali-
kud peast läbi. Mõned, millest olen tõsi-
semalt mõelnud, on näiteks treener, õpe-
taja, ortodont, aga neid on veel. Ma veel
täpselt ei ole kindel, millise elukutsega
tahan tulevikus tegeleda.
Kas sa oled sporti teinud alates 1.
klassist või veel varem?
Kõige varem hakkasin tegelema rahva-
tantsuga. Sellega olen tegelenud juba las-
teaiast saadik ja plaanin seda teha ka tule-
vikus. Veel olen tegelikult ratsutanud
päris kaua
-
viis aastat. Sellega lõpetasin
paar aastat tagasi, ning nüüd tegelen
maadlusega. Olen
te ge le nu d
ka
paljude
muude
aladega, näiteks
jalgpall,
kerge-
jõustik, võrkpall
jt, kuid nendega
ei tegele hetkel
või kui tegelen,
siis väga harva.
Hetkel on mu
lemmikala maad-
lus.
Nimeta oma kõige suuremad võidud.
Ma olen võitnud ära mõned olümpiaadide
piirkondlikud voorud. Ma täpselt ei mäleta,
mis klassides ma siis olin, aga sain esimese
koha ajaloo ja inimeseõpetuse olümpiaadi-
del. Spordiga seotud kõige suuremad võidud
on arvatavasti minu Eesti meistritiitlid nii
tavalises maadluses kui ka sumomaadluses.
Viimases olen veel tegelikult Euroopa meis-
ter, see ongi hetkel minu kõige suurem
sportlik võit, mille olen kunagi saavutanud.
Kindlasti on sinu edukal teekonnal ol-
nud abiks su pere.
Tänu just minu perele on mul võimalik ol-
nud osa võtta igasugustest lisakursustest ja
võistlustest, mis maksavad raha või vajavad
kuhugi transportimist. Olen väga tänulik, et
mu pere on saanud seda kõike mulle lubada.
Peale selle on nad muidugi olnud alati minu
jaoks olemas. Me tihti teeme midagi koos ja
meil on väga lõbus olnud. Minu pere on ka
alati toetanud mind minu tulevikuplaanide
suhtes. Kuigi nad teavad, et nad ei näe mind
siis enam nii tihti, toetavad nad ikkagi minu
kauget kooli valikut, sest nad teavad, et see
on midagi, mida ma väga tahan. Proovin
ikkagi järgmisel aastal nii palju neid külasta-
da kui võimalik.
Kui sa jätkad sügisel kuskil teises koo-
lis, siis mida sa võtad kaasa meie koo-
list?
Koolist saadud mälestused oma sõpradest ja
kooliüritustest. Mul on ka väga lahe klass ja
tantsurühm, keda jään kindlasti mäletama.
Mida sa soovitad meil, peagi sinu endis-
tel õpetajatel, edaspidi teha teisiti? Milli-
seid vigu vältida? Mida kindlasti peaks
aga jätkama?
Vähem kodutöid võiks olla. Vältida tulekski
liigset kodutööde andmist õpilastele. Mulle
aga meeldib see, et osad õpetajad kasutavad
erinevaid õpimeetodeid laste õpetamiseks,
näiteks erinevad mängud, rühmatööd jne,
mis tegelikult ka on harivad. Seda peaks
kindlasti jätkama. Veel võiks jätkata õppe-
reiside ja kooliürituste korraldamist.
AASTA ÕPILANE
2023
—
ROOSMARII ROOST
Jätkub intervjuu õp Triinuga
Palju õnne!
Palju õnne!
Foto Roosmarii erakogust.
EUROVISION
á
la KULLAMAA
6.
7. Mr Lordi
3.
1.
2.
Ukraina õpetajad ja õpilased
Ukraina räpparid
4.
Noorema astme võitja
Publiku lemmik
Foto kooli FB lehelt.
Kooli FB foto
Lehekülg 1 / 9
Suurenda 100%
Reklaam