Kasutatud autot ostma asudes on mõistlik teha endale tabel, kus on kirjas nii masina soetamisega seotud väljaminekud kui ka eeldatavad püsikulud, mis auto omamise ja kasutamisega kaasnevad.
Mustvalgelt kirja pandud numbrid aitavad auto omandamist ja selle hilisemat pidamist rahaliselt paremini kontrolli all hoida.
Ühekordsed väljaminekud auto hankimisel on: masina registreerimisega seotud kulud ning ostu finantseerimisega kaasnevad lepingutasud, näiteks auto liisingu- või laenulepingu tasud.
Loomulikult on auto kohese väljaostu korral ka soetusmaksumus ühekordne kulu, aga enamasti ei ole inimestel võimalik tervet ostusummat korraga välja käia ning siis on abiks autolaen või autoliising.
Liising või laen?
Auto liisingu- või autolaenu osamakse on kõige olulisem sõiduvahendi omamisega seotud püsikulu. See on pikaajaline rahaline kohustus, mille võtmiseks tuleb oma finantsvõimekust põhjalikult analüüsida.
Kui rahalised võimalused on üle vaadatud, saab asuda sobivat autot otsima. Sõelale jäänud autode seast lõpliku valiku tegemisel tuleks iga meelepärase masina juures vaadata müügihinna kõrval ka selliseid näitajaid nagu tarvitatav kütuseliik, mootori võimsus ja lisavarustuse hulk.
Kui liisk on langenud, siis tuleks, lähtudes konkreetsest masinast ja selle maksumusest, teha autoostu finantseerimiseks kaalutletud otsus – valida liising või laen. Seejuures tasub teada, et autoliising, erinevalt laenuga auto ostmisest, tähendab seda, et masina omanikuks on kuni viimase makse tasumiseni liisinguandja. Laenu puhul on vastupidi: auto omanikuks on ostmise hetkest ostja.
Mitu kärbest ühe hoobiga
Masinat liisides tuleb lisaks tavalisele liikluskindlustusele sõlmida ka kaskokindlustuse leping, mis katab autoga seotud remondi- või taastamiskulud, kui autoomanik põhjustab ise liikluskahju.
Esmapilgul tundub odavam ja lihtsam kaskokindlustuse lepingut mitte sõlmida, aga tegelikult on just kaskoleping otsetee selleni, et kõik autoga seotud kulud on kontrolli all. Õnnetus ei hüüa tulles ja avarii tagajärgede likvideerimisega seotud kulud on üldjuhul väga suured ja võivad pere-eelarve pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa.
Seega on autoliising tegelikult üks väga hea vahend autoga seotud tulevikukulud kenasti kontrolli all hoida.
Liisingulepingu sõlmimisel peaks lisaks liisinguintressile jälgima ka krediidikulukuse kogumäära, mis arvestab kõiki liisinguga seotud kulusid ja annab tegeliku ülevaate kõikide auto liisimisega seotud kulude kohta.
Kasutatud auto ostmisel võiks uurida, kas järelturu autode müügiga tegelev ettevõte pakub ise autoostu finantseerimisega seotud teenust. Sellisel juhul on võimalik kõvasti bürokraatiat vähendada ning ajada nii auto ostmine kui ostu rahastamine mugavalt korda ühes kohas.
Veel jooksvaid kulusid
Peale igakuise liisingumakse käivad auto püsikulude alla juba mainitud kindlustusmaksed, aga ka masina perioodilise tehnilise ülevaatusega seotud kulud.
Samuti tuleb arvestada meie kliimast tulenevat vajadust vahetada masinal vastavalt aastaajale rehve. Õnneks peavad rehvid üldjuhul paar-kolm hooaega vastu ja nendega seotud kulud on pigem perioodilised ning seotud otseselt auto kasutamise intensiivsusega.
Kolmas, ja kõige raskemini prognoositav kulude liik, on muutuvkulud. Muutuvkulud haakuvad otseselt auto kasutamise intensiivsuse ja auto tehnilise seisukorraga. Mida rohkem autoga sõidetakse seda rohkem kulub kütust, rehve ning seda sagedamini vajab auto ka tehnilist hoolt ja kuluosade vahetust.
Lühidalt: kasutatud auto ostmisega seotud kulud hoiab kõige paremini kontrolli all siis, kui vältida ostuhetkel liigseid emotsioone ja tegutseda külma peaga ning kui arvestatakse, et lisaks liisingu- või laenumaksele nõuab ka auto igapäevane ülalpidamine raha.