Riigireformi koosolek Lääne maavalitsuses eelmise aasta suvel. Foto: Arvo Tarmula
Maakondlikud omavalitsusliidud on seisukohal, et Eesti ebaühtlane regionaalne areng süveneb ning seetõttu on vajab riigi regionaalareng ja -haldus põhimõttelisi muudatusi.
Maaomavalitsused tegid reedel avaliku pöördumise, milles märgivad, et ei ole piisav, kui riigireformi käigus regionaalsel tasandil tegeleb riik üksnes maavalitsuste instutsiooni kaotamise ja vastavate funktsioonide korraldusliku ümberjaotamisega.
Regionaalsed erinevused on suurenevas trendis ning riigi ja omavalituste tegevus vajab uut lahtimõtestamist toimuva riigi- ja haldusreformi kontekstis, märkis Eesti Maaomavalitsuste Liit pöördumises. „Seetõttu vajab Eesti regionaalne areng ja -haldus põhimõttelisi muudatusi ning vajalik on asuda sisuliselt lahendama riigi ühe keerukama valdkonna, Eesti ebaühtlase regionaalse arengu süvenemise problemaatikaga,“ seisab avalduses.
Teema oli aktuaalne hiljutistel Valdade ning Linnade Päevadel ja Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsil, kus toodi välja tõsiasi, et jätkuvalt kasvukeskuseks olevas Tallinnas ja Harjumaal on SKP elaniku kohta Euroopa keskmise suhtes 88,9 protsenti, samas teistes maakondades on see oluliselt väiksem.
Konstanteeritakse fakti, aga edasi!? Ettepanekuid ju ei tehtud.