Minister Mihhail Korb andis teisipäeval Ridala vallavanemale Helen Koppale ühinemisel tekkiva omavalitsuse sildi. Foto: Urmas Lauri
Valitsus kinnitab homme nelja ühendomavalitsuse loomise.
Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne maakonnas, mille käigus moodustub Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisel uus haldusüksus nimega Haapsalu linn. Haapsalus asuvad nii linnavolikogu kui -valitsuse ning teenuskeskuseid erinevatesse paikkondadesse ei moodustata. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv 2016. aasta seisuga on rahvastikuregistri andmetel 13 617. Haapsalu linna moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 635 000 eurot.
Ühtlasi muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Hiiu maakonnas, mille käigus moodustub Hiiu valla ja Käina valla ühinemisel uus haldusüksus nimega Hiiumaa vald. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Kärdla. Ühinevate omavalitsuste territooriumide põhiselt moodustatakse Kärdla, Kõrgessaare ja Käina osavallad. Ühinevate haldusüksuste rahvaarv on rahvastikuregistri 2016. aasta andmetel 6726. Hiiumaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 762 600 eurot.
Kohanimenõukogu on juhtinud tähelepanu, et Hiiumaa vald on sobiv nimi terve saare valdade ühinemisel. Kahe valla ühinemisel on soovitav nimi Hiiu vald. Nime valikul arvestasid Hiiu vald ja Käina vald valitsuse ühinemisettepanekuga Emmaste vallale ja Pühalepa vallale, misjärel tekib kogu maakonda hõlmav kohaliku omavalitsuse üksus nimega Hiiumaa vald.
Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust ka Tartu maakonnas, mille käigus moodustub kolme omavalitsusüksuse ühinemisel ligi 8159 elanikuga Tartu vald. Tartu vallaga ühinevad Laeva vald ja Piirissaare vald. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Kõrveküla alevik. Teenuskeskused säilitatakse Kõrvekülas, Laeval, Piirissaares ja Tartu linnas. Tartu valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 1 329 600 eurot.
Määrusega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust ka Jõgeva maakonnas, mille käigus moodustub nelja omavalitsusüksuse ühinemisel 10 611 elanikuga Põltsamaa vald. Omavahel ühinevad Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi ja Puurmani vallad. Vallavolikogu ja -valitsuse asukohaks on Põltsamaa linn. Piirkondlikud teenuskeskused asuvad Kalanas ja Puurmanis. Põltsamaa valla moodustumisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summaks ligikaudu 2 072 400 eurot.
Ja nii kõik see, mis taasiseseisvumisega üles ehitati, tasapisi lammutatakse….
Mismoodi neid linnasiseseid külasid nüüd siis nimetama hakatakse?
Linnaosadeks? Tegelikult pakun, et külad jäetakse ametlikult küladeks (v.a. Paralepa ja Uuemõisa).
Valdekuga nôus. Virisejatele teadmiseks – selline tendents ja suurte aladega linnad on üle Euroopa juba pikemat aega. Ja ma ei näe, miks see peaks probleem olema? Mida see teie jaoks otseselt muudab? Läheb teie elu nüüd halvemaks? Ei ole pôhjust minna. Nii et saage üle ja ärge koperdage evolutsioonil jalus.
Tahaks ka teada, kes selle jabura nime poolt olid
Mina olin ja veel paljud mõtlevad inimesed!!
Mõtlesite kehvasti
Huvitav mida kohanimenõukogu arvab Haapsalu linna nimest?Et siis kõik meie külad asuvad Haapsalu linnas? Väga tahaks teada, kes Haapsalu volikogu liikmetest hääletas sellise jabura omavalitsuse nime poolt. Et siis justnimelt Haapsalu kui LINNA poolt, omavalitsuse nimena. Vaatame nüüd, kõik valijad ja kodanikud, mitu linnavolikogu liiget julgeb siin oma nime all sellele küsimusele vastata.Kas on ausust ja julgust? Valimiste eel tullakse lausa koduuksele…Tasub meelde jätta.
minu teada ei ole Haapsalu linnavolikogus oma peaga mõtlejaid,kõik pannakse paika linnajuhi kabinetis,mis ajal kätt tõsta.
Aga vôib-olla aitaks vingumisest?
Küsi oma nime alt, siis vastatakse ka nimeliselt.
to küsimus: Põhiprobleem pole uue KOV-i nimi vaid liitumise ratsionaalse vajaduse põhjendamata jätmine. Valitsuse õõnsad loosungid ning laest võetud 5000 elaniku kriteerium ei veena. Ainus, mis “vabandab” kohalikke poolthääletajaid, on miljonine ühinemistoetus. Kõik muu on tume maa, mis ei pruugi aga kodulinna/koduvalla mahamüümist väärida. —————————————– Kuna ma ei usu, et ükski “Haapsalu linna” poolt hääletanud saadik Su kommentaarile vastab, võin ise selgitada, et põhimõtteliselt pole linna territooriumil asuvates põldudes, metsades ja külades midagi uut. Üle pooletuhande aasta lõppes Haapsalu tiheasustus praeguse Centrali kõrtsi joonelt. Sealt edasi algas tüüpiline külamaastik – lossi ja ümbruskonna mõisate põllud, tuulikud, karjamaad, metsad ning hajali… Loe rohkem »
…Haapsalus asuvad nii linnavolikogu kui -valitsuse ning teenuskeskuseid erinevatesse paikkondadesse ei moodustata.
Kas Ridala vallamajja enam asja ei ole? Kõik toimub Haapsalus, Posti tänaval? Endise KOV küsimused elanikkonnale? Et siis teaks, kuhu pöörduda.
tuleb oblastikomiteesse pöörduda