Renee Pajustel on rendžu laud ja nupud töökohal, Haapsalu põhikooli arvutiklassis, alati käepärast. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaal pigem kabetajana tuntud ja Haapsalu põhikoolis informaatikat õpetav Renee Pajuste võitis Eesti esindusvõistkonnaga rendžu ehk „viis ritta” maailmameistrivõistlused.
Pajuste kuulus Eesti esindusmeeskonda rendžu maailmameistrivõistlusel, mis peeti Tallinna tehnikaülikooli tudengimajas 28. aprillist 5. maini. Turniiril osales kuus riiki kokku üheksa võistkonnaga.
Eesti esindusmeeskonda kuulusid peale Pajuste ka Aivo Oll, Tunnet Taimla, Martin Hõbemägi ja Johann Lents.
Pajuste ütles, et MM oli vaimselt kurnav. „Esialgu tegime päevas kaks matši, hiljem ühe,” ütles Pajuste. Igaks matšiks on ette nähtud kaks tundi, peale selle andis iga käik juurde 30 lisasekundit. Maailmameistrivõistlustel jäi keskmine käikude arv mängus 60 ja 80 vahele. Pajuste pikim matš oli Jaapani vastu, mis venis viie tunni pikkuseks.
Renee Pajuste andis Eesti võidusse väärilise panuse, tuues kaheksast võimalikust punktist seitse. Kõik mängud suutis võita Martin Hõbemägi.
Pajuste tegi rendžuga tutvust kaheksa-aastaselt Tallinnas Kullo huvikeskuses, kus tegutses rendžu huviring. Nüüd on ta rendžuga tegelnud vahelduva eduga 29 aastat. Pikk rendžukogemus aitaski Pajustel pääseda Eesti esindusvõistkonda.
„Rendžuliit üritas mängijate mõtteteravust säästa ja mingeid kvalifiaktsiooniturniire või muid katsevõistlusi ei korraldatud,” ütles ta.
Eesti rendžuliidu presidendil Ants Soosõrvel jätkus Pajuste iseloomustamiseks ainult kiitvaid sõnu. „Tal on hea võitleja, peale selle on tal head närvid ja distsipliin,” rääkis Soosõrv. Neile omadustele tuginedes valis Soosõrv Pajuste Eesti esindusmeeskonda.
Hea algus tõi võidu
Eestlased alustasid maailmameistrivõistlusi edukalt ja läksid esimeste kohtumistega kohe võistluste liidriks. Head algust soodustas loosiõnn, mis määras eestlaste vastasteks esialgu nõrgemad riigid, kelle võitmisega eestlastel probleeme ei tekkinud. Võisteldi ringsüsteemis, kus kõik võistkonnad mängisid kõigiga läbi.
Peafavoriite Hiinat ja Venemaad tabasid tagasilöögid. Hiinlastel haigestus vahetult enne maailmameistrivõistlusi üks võtmemängijaid eksmaailmameister Cao Dong ja venelased andsid turniiri algfaasis olulisi punkte ära.
Viimasele mängupäevale läks Eesti vastu punktilise edumaaga Hiina ees, kuid Hiina oli ainus riik, kellega oli Eestil mängimata. „Mööndustega võis seda isegi finaaliks nimetada,” ütles Pajuste. Turniirivõiduks piisanuks Eestil viigist.
Hiina ei kavatsenudki hõbedaga leppida ja võidulootuse heietamiseks tuli tal mitmeti riskida. Riskimine pani aga hiinlased vigu tegema, mille eestlased edukalt ära kasutasid. Eesti võitis omavahelise duelli 2,5:1,5.
Turniini lõpuks kogus Eesti 27 punkti, Hiina 25 ja Venemaa 21,5. „See võistlus läks küll ootamatult hästi, sest Hiina oli vaieldamatult üks favoriite,” võttis Pajuste võistlused kokku.
Aasias levinud mäng
Rendžu erineb klassikalisest „viis ritta” mängust selle poolest, et rendžus on kindlad avangud ja keelatud käigud. „See mäng, mida koolipoisid tavaliselt ruudulises vihikus mängivad, on gomoku,” sõnas Pajuste. Rendžu ja gomoku on väga laialt levinud Aasia riikides.
Ainus võidutaktika on Pajuste sõnul vastasest varem viis enda nuppu järjestikku kokku saada. Teine võimalus on sundida tegema vastast keelatud käiku, kuid ainult keelatud käigule lootma jääda ei tasu. „Professionaalsed mängijad neisse lõksudesse tavaliselt ei lange,” ütles Pajuste.
Rendžu võistkondlik maailmameistritiitel oli Eestile kolmas. Varem on eestlased tiitli saanud aastail 2008 ja 2014.
Tulemused
Koht, võistkond, punkte
1. Eesti 1 27
2. Hiina 25
3. Venemaa 1 21,5
4. Venemaa 2 18,5
5. Eesti 2 13,5
6. Jaapan 12,5
7. Rootsi 12
8. Eesti 3 9
9. Taiwan 5