Ridala ja Martna diakonist sai peapiiskopi proovikivi

Küllike Valk. ARVO TARMULA

Aasta aega diakonina Ridala ja Martna kogudust teeninud Küllike Valk saab täna, 31. oktoobril Tallinna piiskoplikus toomkirikus kaela preestri ametiristi ja sellega koos kirikuõpetaja õigused. Küllike Valk on esimene naispreester, kelle seni naivaimulike ordineerimisse teatava reservatsiooniga suhtunud peapiiskop Urmas Viilma ametisse seab.

Peapiiskop Viilma suhtumine naisvaimulike ordineerimisse polnud saladus. Mis tundega õppisite aasta aega konsistooriumis teadmisega, et peapiiskop võib-olla teid õpetajaametisse ei pühitse?

(Naerdes) Olen sellekohastele küsimustele vastanud, et palvetada pole kunagi hilja. 

Mis teid Tallinna toomkirikus ees ootab?

Meid on kolm, keda õpetajaametisse pühitsetakse: Alo Martinson Tallinna praostkonnast, Urmas Karileet Viru praostkonnast ja mina.

Meid ordineerib peapiiskop, assisteerivad kolm praosti: Lääne praost Leevi Reinaru, Tallinna praost Jaan Tammsalu, Viru praost Tauno Toompuu. Jumalateenistusele tulevad ordineeritavate lähedased, koguduseinimesed, sõbrad ja tuttavad. Ridala ja Martna kogudus on lubanud saata oma laulukoori. Seda ei juhtu mitte iga päev, et maakogudused saavad Toompeale Eesti peakirikusse.

Mis tunne enne seda talitust on?

Ärevus on praegu suurim tunne, kindlana ma ennast eriti ei tunne. Avastada ja kohaneda on veel palju.

Milliseid ettevalmistusi tuli ordineerimiseks ja õpetajaametiks teha?

Seda oli päris palju. Ametiristi on vaja, see on mul olemas. Vaja on õpetaja ametiriideid: valge alba, vöö, stoola ja kaasula. Et 31. oktoobril on liturgiline värv punane, peab vaimulik kandma punast kaasulat. Lasingi selle endale õmmelda. Villasest riidest, sest maakirikud on ju kogu aasta väga külmad. Lasin Tallinnas õmmelda ka alba ja musta talaari.

Need on ju üsna kallid asjad.

Kogudused aitasid. Ridala aitas osta ametiristi, Martna kaasulat. Kallid asjad on need tõepoolest.

Ametiristiks sain kunagise Otepää kirikuõpetaja August Eduard Eini vana ametiristi. Soovisin vana risti, sest leidsin, et minu asi ei ole uut lehte keerata, vaid vana ja väärikat jätkata.

Kuidas kirikuõpetajaks saadakse?

Tallinna majanduskoolist on mul juristi diplom. Töötasin politseis 22 aastat. Kaks aastat teenisin põhitöö kõrvalt politseiametnikke politseiabikaplanina.

Minul on olnud see üsna pikk teekond, see on kestnud paarkümmend aastat. Alustasin oma laste kõrvalt Tallinnas Kaarli koguduses lastetöö tegemist. 1994. hakkasin usuteaduse instituudis õppima religioonipedagoogikat, aga see jäi toona pooleli. 2008. aastast alustasin taas õpinguid usuteaduse instituudis.

Enam kui aasta tagasi tulin Tallinnast ära Läänemaale, hakkasin diakonina teenima Ridala ja Martna kogudusi, võtsin ennast kokku ja jätkasin kümmekond aastat tagasi pooleli jäänud usuteaduse-õpinguid. Magistri kraadi sain sel suvel. Pastoraalseminari lõpetasin paar kuud hiljem.

Pastoraalseminari pro ministerio eksam oli 15. septembril konsistooriumi ees. See tähendas, et kohal olid kirikuvalitsuse liikmed, assessorid, kantsler, piiskopid.

Mida te sellise komisjoni ees tegema pidite?

Kolmekesi me aasta tagasi alustasime, kolmekesi tegime oma praktika ja kolmekesi ka lõpetasime. Komisjon esitas meile küsimusi ja vaatas läbi praktiliste tööde mapid. Praktika ajal pidime tegema etteantud teemadel üritusi ja kodutöid. Teemad olid näiteks misjoni- ja lastetöö. Pidime teemat ja oma tegevust analüüsima. 

Kõik oli puhas rõõm, midagi hirmsat ei olnud.

Mis teist nüüd edasi saab, kas jätkate Ridalas ja Martnas kirikuõpetajana?

See sõltub praostist ja kogudustest. Arvatavasti nimetab praost mind esialgu vikaar- ehk ilma kindla kogudusega õpetajaks. Ridala koguduse välja kuulutatud uue õpetaja konkursile esitan kandideerimisavalduse. Kui kogudus mind valib ja peapiiskop selle valiku kinnitab, saab minu koguduseks Ridala. Martnas saan siis olla hooldajaõpetaja. Ridala kogudusemajas on pastorile ametikorter olemas. 

Kuidas teid pärast laupäeva kutsuma peaks, kas preester, pastor või õpetaja?

Kutsuge Küllikeseks. Või õpetajaks.

Mis teie elus nüüd muutub?

Loodan saada kiriku palgale ja pühenduda koguduste teenimisele. Diakonina aasta aega kogudusi teenides olin ma vabatahtlik, palka ma ei saanud. Oktoobri algusest töötan Uuemõisa Kodus tegevusjuhendajana. Loodan, et jaksan teha mõlemat tööd.

Kui palju saab kirikuõpetaja palka?

Õpetaja soovituslik palk on poolteist miinimumpalka, aga kui kogudus saab, võib rohkem ka maksta.

Mida te diakonina kirikus teha ei saanud ja nüüd saate?

Enne ei saanud ma armulauda pühitseda, ristida ja pattudest lahti kuulutada. Et Martna ja Ridala koguduses armulauda jagada, pidin laskma armulauaannid Haapsalus ära pühitseda. Siis võisin armulauda jagada.

Juba sel pühapäeval teenite kaasa Haapsalu toomkirikus, aga millal on teie esimene täiesti iseseisev armulauapühitsemine?

1. novembril Martnas korralisel jumalateenistusel. Juba on närv sees.

Olete kirjutanud mitu lasteraamatut. Aasta tagasi alustasite uut. Kuidas kahe kooli lõpetamise kõrvalt kirjutamine edeneb?

Kirjutan raamatut, kus on aasta igaks pühapäevaks lastele üks piibliaineline lugu. Ülestõusmispühade ajal saab aastaring täis. Selline raamat võiks olla pühapäevakooliõpetajatele ja retriidi pidajatele üks abivahend.

Kirjutasite ja lavastate jõulunäidendi, mida mängitakse selle aasta teleülekandega jõuluteenistusel Haapsalu toomkirikus.

Mulle jäi hinge lugu, mis juhtus mullu Haapsalus advendiküünla süütamisel. Linnaväljakul oli advendivalguse jagamine lõppenud, inimesed hakkasi laiali minema ja meie Tiit Salumäega suundusime kirikusse. Siis koputas üks isa kiriku uksele, ta oli koos pojaga, ja küsis: „Kas teil on veel valgust, me jäime hiljaks.”

Mida tahate Ridalas ja Martnas kirikuõpetajana korda saata?

Kui Jumal lubab, tahan Läänemaale jääda pikemaks ajaks. Unistan, et rahvas tuleks kirikusse tagasi, aga see ei juhtu üleöö. Mul on heameel, et kogudusse tuleb tasapisi inimesi juurde. Elavnenud on töö lastega. Mõlemas koguduses tegutsevad väikesed laulukoorid.

Ridala kirikust võiks taas saada palverännukirik. Tahame kogudusega maha märkida palverännuraja kirikust mereni Topu rannas. Palverändur võiks saada kiriku juurest infot raja kohta, kaardi, võileiva ja veepudeli. Küsitud on, kas rändur saaks magada kiriku võlvidel, nagu seda tegid keskaegsed palverändurid. 

Küllike Valk

Sündinud 11. märtsil 1966 Tallinnas

Haridus

2012-2015 EELK usuteaduse instituut, magister

2008-2011 usuteaduse instituut, bakalaureus

1999-2003 Tallinna majanduskool, kõrgharidus õiguse erialal

1972-1984 Tallinna 8. keskkool

Töö

6. 11. 2011 ordineeritud  diakoniks

1992 – 2014 Politsei- ja piirivalveamet

1984 – 1992 EKP keskkomitee kirjastus.