Tegu on ühest kolmest Läänemaa kodust, kes saab tänavu presidendi auhinna.
Ema ja tütar Meltsase kodu on Eesti oludes pisut erandlik, sest krunt eraldati neile kohe pärast sõda ja maja vastuvõtudokumendid pärinevad 1946. aasta sügisest. Aias on toimetanud peamiselt naised, algul Juta Meltsase ema, sest Juta ise elas vahepeal Pärnus ja nüüd Juta ise, sest tema tütargi püsivalt Lihulas ei ela, aga käed külge lööb igal vabal hetkel.
Praegu ligi 3000 m2 suur krunt oli algselt poole suurem ja seda kasutati loomade pidamiseks. Kuna siinne pinnas on niiske, kaevati krundi keskele tiigike. Sellega saadigi ülejäänud aed kuivemaks ning ühtlasi kaunistab krunti nüüd veesilm. Kui esimestel aastakümnetel kulus pere jõud ja energia peamiselt loomadele, siis aiakujundusele hakati rohkem pühenduma umbes 30 aastat tagasi. Juta Meltsas ütleb, et tal tekkis aianduse vastu tõsine huvi tänu aiandusharidusega täditütrele, kes tõi istutusmaterjali ning oskas anda häid soovitusi. Tööd tuli palju teha, sest enamik väga ilusaid ja huvitavaid välismaiseid taimevorme ei pidanud meie kliimas vastu ja tuli asendada vanade kodumaiste tuttavatega.
Aastatepikkune töö on aga kandnud vilja, sest see aed on kui kaunis park. Uus kasutusala on leitud kunagisele heinaküünile ja traktorikuurile ning ka paljudele teistele omaaegsetele asjadele. Küüni uks on kelmikalt triibuliseks värvitud, seakünas kasvavad nüüd kressid, vanades puuvitsikutes potililled, ka lõkkeplatsi rajamiseks vajalikud kivid on kõik oma krundilt leitud. Juta Meltsas ütleb, et aastate jooksul on ta välja arendanud oma aiakujundusstiili, kuhu kuuluvad eri kõrgusega püsikugrupid, mille keskmes on põõsastest ja lilledest ümbritsetud puu. Siia-sinna on pistetud dekoratiivseid maitsetaimi. Ka iga õunapuu ja marjapõõsaste alune ruutsentimeeter maad on „läbi töötatud” – sinnagi on koha leidnud erivärviline madal püsikuvaip. Kui amplid välja arvata, siis suvelilli siin aias ei kasvatata. Tulemus: üliväga korras ja mitmekülgne aed.
Fotod: ERAKOGU
arvan, et see aed on küll autasu väärt!väga maitsekas ja ilus! ühel neist, kes presidendi aukirja saab, on tunda niiöelda”raha lõhna”,ei näe kätetööd ega hingeilu.teisel pole ka nii kaunist aiakujundust, kui siin.tõesti-südamega rajatud aed!