President Vladimir Putin kinnitas reedel Venemaa sõjalise doktriini uue redaktsiooni, milles NATO tuuakse välja kõige suurema sõjalise ohuna.

"Venemaa Föderatsiooni sõjalise doktriini täpsustamisega viidi ellu Vene julgeolekunõukogu 2013. aasta 5. juuli otsus. Dokumenti tehtud muudatused kiideti heaks Vene julgeolekunõukogu 2014. aasta 19. detsembri istungil," öeldakse Kremli veebiküljele postitatud teates.

Sõjalise doktriini peamised seisukohad jäid muutmata – säilis doktriini kaitseiseloom, rõhuasetus on tehtud vaoshoitusele. Sõjalist jõudu rakendatakse alles pärast seda, kui mittejõukasutamise meetmed on end ammendanud.

Uuendatud doktriin võtab arvesse uued ohud, mis on tekkinud seoses olukorraga Ukrainas ja selle ümber, samuti Aafrika põhjaosas, Süürias, Iraagis ja Afganistanis.

Eraldi välja on toodud Arktika alad, kus Venemaa kavatseb oma rahvuslike huvide eest seista. Putin on juba varem öelnud, et tuleval aastal tuleb lõpetada sõjalise taristu ehitamine Novaja Zemlja, Kotelnõi ja Wrangeli saartel ning Schmidti neemel.

Kremli teatel on dokumendis arvesse võetud ka NATO sõjalise potentsiaali lähenemine vahetult Venemaa piirideni.

Doktriini kohaselt võib Venemaa käiku lasta tuumarelvad kättemaksuks tuumarünnaku või muude massihävitusrelvade kasutamise eest riigi või selle liitlaste vastu, samuti juhul, kui tavarelvastusega sooritatud rünnak ähvardab Vene riigi olemasolu. Esmakordselt märgitakse ära täppisrelvad, mida võib kasutada strateegilise heidutusmeetmena.

Eraldi tuuakse välja NATO laienemine naaberriikidesse, mida võidakse kasutada "poliitilise ja sõjalise surve avaldamiseks".

NATO eestkõneleja Oana Lungescu tegi koheselt seepeale vastuavalduse, milles kinnitas, et "NATO ei kujuta ohtu Venemaale ega üldse ühelegi riigile".

"Kõik NATO ettevõetud sammud on kaitsemeetmed, mida tehakse oma liikmesriikide turvalisuse tagamiseks ja need kooskõlas rahvusvaheliste seaduste ja normidega. Hoopis Venemaa tegutsemine, sealhulgas ka praegu Ukrainas, rikub rahvusvahelisi seadusi ja õõnestab julgeolekut Euroopas," märkis Lungescu.

Venemaa siseohtudest märgitakse sõjalise doktriini uues redaktsioonis eraldi ära terroriorganisatsioonide tegevus ja samuti üksikisikud, kelle eesmärgiks on Venemaa iseseisvuse, ühtsuse ja enesemääramisõiguse kõigutamine. Välja tuuakse ka rassidevahelised konfliktid, sotsiaalse ebavõrduse põhjustatud pinged, usuäärmuslased ning etnilise ja usuviha õhutamine.

Veel eraldi ohuna märgitakse rahva ja eriti noorte mõjutamist väärinformatsiooni abil, mille eesmärgiks on kõigutada Venemaa ajaloolisi, vaimseid ja isamaalisi traditsioone ning väärtusi.