Jahutusradiaatori roll mootori ülekuumenemise ennetamisel

reklaamitoimetaja

reklaam@le.ee

Auto mootor töötab kõige paremini teatud temperatuurivahemikus, tavaliselt 90–105 kraadi juures. Kui mootor kuumeneb üle, võib see põhjustada tõsiseid kahjustusi – alates jõudluse langusest kuni mootori täieliku rikkeni. Seepärast on jahutussüsteem igas sõidukis eluliselt tähtis ja selle süsteemi keskne komponent on jahutusradiaator. Artiklis vaatame lähemalt, mis on jahutusradiaatori funktsioon, kuidas see töötab, millised on levinumad probleemid ja miks tasub selle hooldusele erilist tähelepanu pöörata.

Foto:freepik

Artikkel jätkub peale reklaami

Mis on jahutusradiaator ja miks see on oluline?

Jahutusradiaator on metallist seade, mis juhib mootori liigse soojuse õhku, hoides ära mootori ülekuumenemise. See toimib osana suuremast jahutussüsteemist, kuhu kuuluvad veel termostaat, veepump, ventilaator, paisupaak ning jahutusvedelik ehk antifriis. Ilma korralikult toimiva radiaatorita ei suuda mootor end ise piisavalt kiiresti jahutada.

Mootor toodab põlemise käigus väga palju soojust. Kui see soojus ei saa kuskile hajuda, hakkavad metallosad kuumenema üle nende tööpiiri, mis võib lõppeda silindripeade kõverdamise, tihendite läbipõlemise või lausa mootoriploki pragunemisega. Seetõttu on jahutusradiaator auto töökindlust ja eluiga silmas pidades üks kriitilisemaid komponente.

Kuidas jahutusradiaator töötab?

Radiaatori töö põhineb lihtsal, kuid tõhusal loogikal. Mootorisse paigaldatud veepump suunab jahutusvedeliku läbi mootori, kus see kogub kuumust. Seejärel liigub vedelik mööda voolikuid radiaatorisse. Jahutusradiaator koosneb mitmetest õhukestest metallist torudest ja ribidest, mille vahel jahutusvedelik liigub. Õhk, mis voolab läbi radiaatori sõidu ajal või ventilaatori abil, jahutab kuuma vedeliku maha, enne kui see tagasi mootorisse suunatakse.

Selle pideva tsükli abil hoitakse mootor soovitud temperatuuril. Tugev õhuvool radiaatori ümber tagab kiire ja efektiivse soojusvahetuse, mistõttu on oluline, et radiaator ei oleks mustuse, lehtede ega putukatega blokeeritud.

Tüüpilised probleemid jahutusradiaatoriga

Nagu iga teinegi autoosa, võib ka jahutusradiaator kuluda, viga saada või ummistuda. Levinumad probleemid on järgmised.

  • Lekkimine. Radiaatori torudes või ühenduskohtades võivad aja jooksul tekkida mikropraod, mille kaudu lekib jahutusvedelik välja. Madal vedelikutase tähendab, et mootor ei jahutata enam tõhusalt.
  • Korrosioon. Kui radiaatoris kasutatakse vale tüüpi vedelikku või see pole piisavalt tihti vahetatud, võib see põhjustada metallosade roostetamist ja sisemiste kanalite kahjustamist.
  • Ummistused. Setted ja mustus võivad aja jooksul koguneda radiaatorisse, takistades vedeliku normaalset liikumist ja vähendades jahutuse efektiivsust.
  • Termostaadi või ventilaatori rike. Kuigi need ei asu otse radiaatoris, võivad need süsteemi talitlust tugevalt mõjutada. Kui ventilaator ei tööta, ei liigu õhk läbi radiaatori ja vedelik ei jahtu. Kui termostaat ei avane, ei jõua soe vedelik üldse radiaatorisse.

Kõik need probleemid viivad lõpuks ülekuumenemiseni, kui neid ei tuvastata ega lahendata aegsasti.

Kuidas märgata, et jahutusradiaator ei tööta korralikult?

Auto näidikupaneelil olev mootori temperatuuri mõõdik annab sageli esimese vihje, et midagi on valesti. Kui nõel liigub tavapärasest kõrgemale või süttib ülekuumenemise hoiatuslamp, on vaja kohe reageerida.

Teised märgid võivad olla:

  • Mootorist kostuv podin või aur, mis viitab jahutusvedeliku keemisele
  • Antifriisi lõhn kapoti alt
  • Nähtavad lekked radiaatori all või auto all
  • Sage vajadus lisada jahutusvedelikku

Sellistel puhkudel tuleb kohe kontrollida, kas jahutusradiaator on puhas, kas voolikud on terved ja kas paisupaagis on piisavalt vedelikku.

Kuidas hoida jahutusradiaator töökorras?

Et jahutusradiaator töötaks korralikult ja tagaks mootori optimaalse temperatuuri, tuleb regulaarselt teha järgmisi toiminguid.

  • Jahutusvedeliku vahetus iga 2–4 aasta järel või vastavalt tootja soovitusele.
  • Radiaatori loputus, mis aitab eemaldada setteid ja takistab ummistusi.
  • Visuaalne ülevaatus – kontrollida tuleb radiaatori seisukorda, kas on näha roostet, vigastusi, lekkeid või mustust.
  • Voolikute ja klambrite kontrollimine, kuna ka nende lekete kaudu võib vedelik kaduda.
  • Termostaadi ja ventilaatori töökontroll.

Lisaks tasub enne suveperioodi või pikemat reisi veenduda, et kogu jahutussüsteem, sealhulgas jahutusradiaator, on töökorras. Soovitav on lasta jahutussüsteem üle vaadata ka professionaalses töökojas.

Kas ja millal vajab jahutusradiaator vahetust?

Kui radiaator on tugevalt kahjustatud, korrodeerunud või ei suuda enam efektiivselt soojust hajutada, võib olla mõistlik see täielikult välja vahetada. Vahetus on vältimatu siis, kui radiaator lekib tugevalt või on ummistunud sellisel määral, et isegi loputus ei aita.

Uue radiaatori valimisel tuleks järgida auto tootja spetsifikatsioone. Vale mõõdu või konstruktsiooniga radiaator ei pruugi mootorit piisavalt jahutada. Kvaliteetse jahutusradiaatori paigaldus on investeering auto töökindlusse ja mootorikaitse.

Reklaam