MEDITSIINITÖÖJÕU PUUDUS. Tööjõuvajaduse värske baromeetri tulemustest selgub, et Läänemaal otsitakse tikutulega taga nii eri- ja üldarste, meditsiiniõdesid kui ka füsioterapeute. Samuti pitsitab kvalifitseeritud oskustööliste nappus üha teravamalt tööstussektorit.
Foto: töötukassa
Läänemaa tööturg: väljakutsed, trendid ja kitsaskohad
Töötukassa Läänemaa osakonna tööandjate konsultandi Regina Triebstocki sõnul esineb eri maakondade töövajaduse prognoosides nii sarnasusi kui ka erinevusi, mis tulenevad regionaalsetest, demograafilistest ja majanduslikest eripäradest. Hindamistulemusi üle riigi võrreldes on näha, et mitmetes valdkondades on tööjõupuudus ulatuslik ning hõlmab pea kõiki maakondi. Kõneka näitena tõstab ta esile kutseõpetajate ja üldhariduskoolide vanema astme õpetajate nappuse, mis on murekoht kogu Eestis ning võib saada märgatavaks takistuseks peatselt rakenduva kutseharidusreformi edukal elluviimisel.
Samal ajal leidub valdkondi, kus tööturul toimuvad muutused on viinud ülejäägini. Näiteks on konkurents suur sekretär-juhiabide, arve- ja raamatupidamisametnike, müügiesindajate, reklaami- ja turundusspetsialistide ning hooneehituse lihttööliste ametikohtadele. «Nende ametirühmade puhul võib töö leidmine osutuda keeruliseks ning tööotsijad peaksid olema valmis kaaluma ümberõpet või töövaldkonna vahetust.»
Piirkondlikud sõlmküsimused
Paludes töötukassa spetsialistil nimetada Lääne maakonna tööhõivet kõige enam mõjutavad tegurid, toob ta esiteks välja sesoonsuse. «Teenindussektorisse palgatakse suurem osa töötajatest just suveperioodil, mil tööjõuvajadus märgatavalt kasvab,» selgitab Triebstock ning nendib, et samuti avaldavad tööhõivele mõju hajaasustus ning ühistranspordi kättesaadavus. Näiteks kui vahetus algab varahommikul või lõpeb hilisõhtul, siis võib maakonna äärealal elaval inimesel olla raske tööle jõuda, eriti keeruline on see nädalavahetustel teenindussektoris töötades.
Maakonna üks eripära on veel seegi, et umbes 95 protsenti ettevõtetest on väikesed kuni kümne töötajaga mikroettevõtted, mis tähendab, et võrreldes teiste maakondadega liigub vabu töökohti Läänemaal vähem. Ühtlasi on ühe viimase aja trendina esile kerkinud digiteerimine ja automatiseerimine, mille abil soovitakse tootmisprotsesse tõhusamaks muuta.
Samuti on väljakutseks demograafiline olukord, sest vanemaealiste osakaal maakonnas on üks Eesti suuremaid. «Kuigi tööandjad hindavad vanemaealiste töötajate kohusetundlikkust ja lojaalsust, siis on värbamisel sageli takistuseks vananenud oskused ja tervisest tingitud piirangud ning vähene motivatsioon ümber- või täiendõppeks,» selgitab töötukassa spetsialist. Olukorra parandamisel on
Triebstocki sõnul võtmetähtsusega noorte meelitamine maakonda, aga seda takistavad kehvad ühistranspordivõimalused, piiratud eluasemevõimalused, vähene töökohtade valik ja keskmisest madalamad töötasud.
Tööd jagub, spetsialiste napib
Lääne maakonna tööjõuvajaduse prognoosi tulemustest nähtub, et kõige keerulisemas seisus on tervishoid. Puudu on nii eri- ja üldarste, meditsiiniõdesid kui ka füsioterapeute.
Foto: töötukassa
Suur osa Läänemaa puidu- ja metallitööstustest panustab töö efektiivsuse suurendamisele, mis tähendab, et vajadus oskustööliste järele vaid kasvab.
Hädasti on tarvis nii puidu- kui ka metallitöötluspinkide seadistajaid-operaatoreid ja keevitajaid, kelle nappust püüavad ettevõtted korvata välistööjõu värbamisega.
Ka maakonna lihatööstused sõltuvad Triebstocki sõnul väljastpoolt tulnud tööjõust, kuna külm ja niiske töökeskkond ei sobi kõigile. Seni on ukrainlaste kaasamine aidanud kohalikel ettevõtetel töövajadust katta ja vältida suuremaid raskusi.
Majutus- ja toitlustussektor tegeleb kokkade värbamisega pea aasta ringi, sest suvehooaja alguses ei taheta riskida olukorraga, et üks võtmepositsioonidest on täitmata.
Kvalifitseeritud tööjõudu on keeruline leida mootorsõidukite hoolduse ja parandusega tegelevatel firmadel ning mainimata ei saa jätta haridus-
asutusi, kuhu otsitakse järjepidevalt nii üldhariduskooli vanema astme õpetajaid, eripedagooge kui ka logopeede. «Haridustöötajate keskmine vanus Läänemaal on kõrge, mistõttu põud koolis töötavate spetsialistide järele aasta-aastalt vaid kasvab,» selgitab Triebstock.
Ülejäägis olevatest ametitest toob Triebstock lisaks sekretär-juhiabidele ning teistele administratiivvaldkonna kutsealade esindajatele välja ehitusvaldkonna.
Vähese nõudluse põhjus on tema sõnul ehitusturu jätkuvalt pingeline olukord ja tõik, et ehitusettevõtteid on maakonnas vähe.
«Vabu töökohti on vähe ja konkurents tihe,» nendib töötukassa spetsialist ning soovitab tööotsijatel oma konkurentsivõime parandamiseks olla avatud ümberõppeks, sest prognoosid ehitusturu kiiret taastumist ei ennusta.
Läänemaal on hädasti tarvis nii eri- ja üldarste, meditsiiniõdesid kui ka füsioterapeute.
Ehitusturu olukord on jätkuvalt pingeline ning kiiret taastumist ei ennustata.
Foto: töötukassa
Majutus- ja toitlustussektor tegeleb kokkade värbamisega pea aasta ringi.
Tööjõuvajaduse baromeeter – strateegiliste otsuste teejuht
Marelle Saar sihtasutuse Läänemaa ettevõtluskonsultant
Baromeetri tulemused annavad Läänemaa tööjõuturust üldjoontes realistliku ja kasuliku ülevaate. Näeme, et hinnangud tööjõupuudusele sektorite kaupa langevad kokku meie igapäevase praktikaga. Eriti selgelt joonistub välja vajadus spetsialistide, oskustööliste ja tehniliste ametikohtade järele, eelkõige hariduses, meditsiinis ja tööstuses.
Silma on jäänud valdkonnad, kus tööjõupuudust hinnatakse suureks regulaarselt, nagu näiteks haridus ja teatud teenindusvaldkonnad. Ettevõtjate seas tekitab enim arutelu just see, et hoolimata tööpuuduse üldisest vähenemisest on mõne ametikoha täitmine muutunud järjest keerulisemaks – mitte niivõrd töötajate arvu, vaid vajalike oskuste ja motivatsiooni tõttu. Samuti on otsitud lahendusi sellele, kuidas kohalik haridus- ja koolituspakkumine saaks kaasa aidata töökohtade nõudlusele.
Kahtlemata on baromeetri tulemused väärtuslik tööriist, mis aitab meil senisest täpsemalt mõista tööandjate muret seoses töötajate leidmisega ning sellest tulenevalt sihtida paremini koostööd haridusasutuste ja koolituspakkujatega ning kavandada karjäärinõustamise tegevusi. Ettevõtjad saavad uuringu kaudu parema arusaama sellest, kuhu liigub tööturg ning millistele ametikohtadele on tulevikus kõige keerulisem inimesi leida. Meie roll sihtasutusena on neid andmeid edasi tõlgendada, jagada tööandjate ja koolituspartneritega ning toetada lahenduste leidmist.
Mida uurib tööjõuvajaduse baromeeter?
Tööjõuvajaduse baromeetri põhjal koostatud lühiajaline tööjõuvajaduse prognoos annab ülevaate, millistele ametialadele on kõige keerulisem töötajaid leida ja milliste ametialade esindajaid on tööturul üle. Hindamist tehakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel.
Hindamisel vaadeldakse tööturu üldiseid suundumusi, mis tähendab, et baromeeter ei arvesta hooajalisust, ning lähtutakse tööandja vaatest. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel eksperte väljastpoolt töötukassat.
Allikas: töötukassa
Vaata lisaks: Läänemaa https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=395&area=7
www.tootukassa.ee