Ehitusluba ja ehitusteatis on ehitusprojektide elluviimisel kaks olulist dokumenti, mille eesmärk on tagada, et ehitustegevus vastaks kehtivatele seadustele ja regulatsioonidele. Kuid millal on vaja ehitusluba ja millal piisab ehitusteatisest? Käesolevas artiklis anname ülevaate nende kahe loa erinevustest, taotlemise protsessist ja olulisematest nõuetest.
Millal on vaja ehitusteatist?
Ehitusteatis on lihtsam ja kiiremini väljastatav dokument, mida kasutatakse väiksemate ja
vähem keerukate ehitustegevuste puhul. Ehitusteatist on vaja, kui planeeritav tegevus ei mõjuta olulisel määral hoone konstruktsioone ega ületa seadusega määratud piire.
Ehitusteatise vajadus tekib siis, kui:
● Hoone laiendamine jääb alla 33% selle olemasolevast mahust.
● Ehitatakse väiksemaid abihooneid (nt kuurid, garaažid, lehtlad).
● Teostatakse lihtsamaid remondi- ja rekonstrueerimistöid, mis ei muuda hoone
konstruktsioone või välisilmet.
● Paigaldatakse ajutisi rajatisi, näiteks hooajalisi kioskeid või varjualuseid.
Ehitusteatise taotlemisel tuleb projektdokumentatsioon siiski esitada Ehitisregistrisse (EHR), et kohaliku omavalitsuse ametnikud saaksid hinnata tööde vastavust seadustele. Samuti ei nõua ehitusteatise taotlemine riigilõivu, mis muudab selle kuluefektiivseks variandiks väiksemate projektide puhul.
Millal on vaja ehitusluba?
Ehitusluba on vajalik keerukamate ja mahukamate projektide puhul, millel on suurem mõju
ümbritsevale keskkonnale ja hoone konstruktsioonidele. Ehitusluba nõuab põhjalikumat
dokumentatsiooni ja läbimõeldumat kavandamisprotsessi.
Ehitusluba on kohustuslik järgmistel juhtudel:
● Uue hoone ehitamine.
● Olemasoleva hoone laiendamine üle 33% selle mahust.
● Hoone põhjalik rekonstrueerimine, mis muudab konstruktsioone või hoone üldist
välisilmet.
● Hoone täielik lammutamine.
● Ehitustegevus, mis nõuab keerukate tehnosüsteemide (nt veevarustus, kanalisatsioon,
küttesüsteemid) paigaldamist või ümberkujundamist.
Ehitusloa vajadus sõltub ka ehitise iseloomust ja piirkonna planeeringutest. Näiteks vanalinnas asuva hoone puhul võivad olla karmimad nõuded, kuna ehitis võib mõjutada kultuuriväärtusi.
Foto: stutterstock
Ehitusloa taotlemine
Ehitusloa taotlemine on mitmeastmeline protsess, mis algab arhitektuuribürooga koostööle
asumisest ja lõppeb ehitusloa väljastamisega kohaliku omavalitsuse poolt. Allpool on toodud samm-sammuline ülevaade:
1. Projekti kavandamine ja arhitektiga koostöö
Esimese sammuna tuleks läbi mõelda, millist hoonet soovite ehitada, ning määrata selle tüüp, suurus ja otstarve. Kogenud arhitekt aitab koostada tegevusplaani ning viia teie ideed
vastavusse seaduslike nõuetega.
2. Ehitusprojekti koostamine
Ehitusprojekt jaguneb kolme etappi: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Kõik need etapid
sisaldavad olulist dokumentatsiooni, nagu:
● Seletuskiri ja tehnilised andmed.
● Topo-geodeetiline alusplaan.
● Projekteerimistingimused.
● Energiamärgis.
● Tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) liitumisprojektid.
Projekti koostamiseks kulub tavaliselt 2–3 kuud, kuid keerukamate projektide puhul võib see võtta rohkem aega.
3. Taotluse esitamine
Ehitusprojekti tuleb esitada Ehitisregistri kaudu. Ehitusloa ametlik menetlusaeg on 30 päeva, kuid keerukamate projektide puhul, eriti suuremates linnades nagu Tallinn, võib protsess venida 4–6 kuuni.
4. Kooskõlastuste hankimine
Ehitusloa saamiseks on vajalik hankida erinevate ametkondade, näiteks Päästeameti ja
võrguvaldajate, kooskõlastused. See on sageli kõige ajamahukam osa protsessist ja võib võtta kuni 2 kuud.
5. Ehitusloa väljastamine
Kui kõik nõuded on täidetud, väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa. Kui taotluses esineb
puudusi, tuleb need enne loa väljastamist parandada.
Kui kaua võtab ehitusloa taotlemine aega?
Ehitusloa taotlemise protsessi kestus sõltub projekti iseloomust ja asukohast, kuid üldjuhul
võtab see 4–8 kuud.
Foto: tehisaru Leonardo.ai
Siin on ligikaudne ajakulu jaotus:
● Projekti planeerimine ja arhitektiga koostöö: 1–2 kuud.
● Ehitusprojekti koostamine: 2–3 kuud.
● Kooskõlastuste hankimine: 1–2 kuud.
● Ehitusloa menetlemine ja väljastamine: 1–3 kuud.
Mida vältida ehitusloa taotlemisel?
Ehitusloa taotlemine võib osutuda keerukaks, kui ei pöörata tähelepanu olulistele detailidele.
Siin on peamised vead, mida tuleks vältida:
● Ebapiisav geodeetiline alusplaan: Puudulik või vigane alusplaan võib viia taotluse
tagasilükkamiseni.
● Naabritega suhtlemata jätmine: Suuremate projektide puhul võivad naabrite
vastuväited põhjustada viivitusi.
● Ebapiisav ajaplaneerimine: Ärge alustage ehitusmaterjalide tellimist enne, kui
ehitusluba on väljastatud.
● Projekti ebarealistlik ulatus: Veenduge, et projekt vastab krundi sihtotstarbele ja
kohalikele ehitusnormidele.
● Ajutiste lubade eiramine: Kui projekt hõlmab ajutisi rajatisi, tuleb ka nende jaoks
taotleda eraldi luba.
Kuidas kiirendada ehitusloa taotlemise protsessi?
● Põhjalik ettevalmistus: Veenduge, et kõik vajalikud dokumendid oleksid korrektselt
vormistatud ja lisatud.
● Professionaalide kaasamine: Kogenud arhitektid ja insenerid aitavad protsessi
sujuvamalt läbi viia.
● Sujuv suhtlus omavalitsusega: Reageerige kiiresti puuduste kõrvaldamisele ja
küsimustele.
● Planeerige kooskõlastused varakult: Võtke ühendust Päästeameti ja
võrguvaldajatega enne ametliku taotluse esitamist.
● Jälgige Ehitisregistrit: Kasutage Ehitisregistrit, et jälgida taotluse menetluskäiku ja
vältida viivitusi.
Ehitusloa hind
Ehitusloa taotlemise kogukulu varieerub oluliselt sõltuvalt projekti keerukusest, asukohast ja kaasatud teenustest. Peamised kulukohad hõlmavad arhitektuuribüroo teenuseid, mille hinnad jäävad tavaliselt vahemikku 3000–8000€, ning geodeetilise alusplaani koostamist, mis maksab keskmiselt 500–1000 €. Samuti tuleb arvestada energiamärgise ja tehniliste lahenduste koostamisega, mille hind jääb 500–1500 € vahele.
Lisaks võivad kaasneda kooskõlastuste ja riigilõivude tasud, mis olenevalt projektist ulatuvad 50–200 euroni. Kokku võib ehitusloa taotlemise hinnavahemik olla 4000–10 000 €, sõltuvalt tööde ja teenuste mahust.
Kui taotluses ilmnevad puudused või on vaja teha projektimuudatusi, võivad lisanduda
täiendavad kulutused. Planeerides tuleks arvestada ka võimalike ettearvamatute lisakuludega, et protsess kulgeks sujuvalt.
Foto: tehisaru Leonardo.ai
Kokkuvõte
Ehitusluba ja ehitusteatis on ehitustegevuse alustamiseks olulised dokumendid, mille täpne
vajadus sõltub projekti iseloomust ja ulatusest. Ehitusloa taotlemine nõuab rohkem aega ja
dokumente, samas kui ehitusteatis on lihtsam ja sobib väiksemate projektide puhul.
Oluline on järgida kõiki seadusega kehtestatud nõudeid, et tagada sujuv ja probleemivaba
protsess. Kui kõikide nende nõuete järgimine tekitab juba mõttest peavalu, võtke ühendust Est Estate meeskonnaga – nad võivad aidata nii projekteerimisega või projektijuhtimisega.