Tööandja sunnib mind lahkumisavaldust kirjutama. Kas pean seda tegema?
Töölt lahkumine omal soovil on töötaja vaba tahe. Tööandja ei saa sundida lahkumisavaldust kirjutama. Kui töötaja ei soovi töösuhet üles öelda, ei pea ta seda ka tegema. Kuni kumbki pool ei ole esitanud ülesütlemiseavaldust, jätkab töötaja tööl käimist ja tööülesannete täitmist.
Töölepingut on võimalik lõpetada ka poolte kokkuleppel, kuid selleks peavad mõlemad töösuhte pooled oma nõusolekut väljendama. Pole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Lisaks sellele, et mõlemad pooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, peab jõudma kokkuleppele ka lõpetamisega seotud tingimustes (nt lepingu lõppemise kuupäev, võimalikud hüvitised jms). Seaduses ei ole sätestatud, millises vormis peab kokkuleppe saavutama, seega võib lepingu lõpetamiseks saavutada kokkuleppe ka suuliselt, kuid soovitav oleks asi siiski kirjalikult vormistada.
Tööandja saab ühepoolselt töösuhte üles öelda ainult erakorraliselt, s.t tal peab olema selleks mõjuv põhjus. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama.
Tööandja peab töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud: alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva; 1–5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva, 5–10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva; kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Vladimir Logatšev,
tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist
Kui tööandja nõuab töötajalt omal soovil töölt lahkumist, siis tuleb see tööandja pikalt saata, sest vabatahtlikult loobuda sotsiaalsetest garantiidest on lihtlabane rumalus. Samas näitab see Eesti juhtimiskultuuri olematust ja sellised tööandjad tuleks liistule tõmmata, kuivõrd töötaja palgalt peetakse kinni teatud sotsiaalsete garantiide rahastamise makse.
No õngitseda ikka võib ju. Juu ettevütja vaatas, et inimene oli nii väikse tasu eest tööle tulema, et juu ei jaga mitte midagi asjadest ja proovis, kas saab ehk lahkumise ka imeodavalt lahendatud.