0

Lauaarvuti komplekt vs ise komplekteerimine: kuidas valida?

Avatar

riina.simmer

riina.simmer@gmail.com

Lauaarvutid on tänapäevaste tahvel-, ja sülearvutite eelkäijad. Nende seadmete abil saab ära teha enamiku tööst, kuid lauaarvutid on endiselt laialdaselt kasutusel. Lauaarvutid sobivad paikseks töö tegemiseks suurepäraselt, kuna nad on tihti võimsamad ja suurema ekraaniga, mida on parem jälgida. Sama võimsusega lauaarvuti on soodsam kui sülearvuti.

Lauaarvuteid on olemas nii komplektina kuid on ka võimalik neid ise komplekteerida, valides ise sobiva monitori, hiire, klaviatuuri ja arvuti. Sel juhul saab ka arvuti komponente vajadusel vahetada, samuti on arvutite komplekteerimine küllaltki lihtne.

Kuidas valida arvutit?

Arvutit valides tasub mõelda eelkõige selle otstarbele. Kas soovite arvutit niisama internetis surfamiseks, mängude mängimiseks või mahukateks video- ja failitöötluseks? Sellest tulenevalt omadused, milline peaks olema arvuti. Laia valiku erinevaid arvuteid leiate Kaup24 veebipoest.

Protsessor

Protsessor on arvuti aju. See määrab ära arvuti kiiruse, samuti täidab ta kõik teie poolt arvutile antavad käsklused, olgu selleks rakenduse avamine või kausta sulgemine. Kaks põhilist protsessorite tootjat on Intel ja AMD. Esimest kasutatakse pigem kallimates, teist odavamates arvutites.

Protsessori üheks omaduseks on tuumade arv. Rohkemate tuumade korral saab arvuti samal ajal hoida töös rohkem protsesse. Tuumade arv ei ole ainus võimsuse näitaja, kuna muud komponendid tekitavad virtuaalselt tuumi juurde. Kodukasutajatele peaks piisama kahest tuumast, samas keerukamate mänguritele ja video- ning fototöötlusega tegelejatele.

Järgnev asi, millele protsessori puhul tähelepanu pöörata, on taktsagedus. See näitab, mitu arvutust suudab arvuti teha ühe ühiku jooksul. Taktsageduse mõõtühikuks on hertsid. Tavakasutajatele piisab 1,5-2 GHz, samas osade mängude jaoks võib olla vaja 3-4 GHz protsessorit.

Samuti on oluline vahemälu ehk protsessori mälu, mida mõõdetakse megabaitides. Seal hoiab protsessor infot kõige sagedamini kasutatavate rakenduste kohta. See on vajalik selleks, et tihti kasutatavat rakendust kiiresti avada. Parem on suurema vahemäluga arvuti.

Kõvaketas

Kõvakettad on arvutitel andmete säilitamiseks. Lauaarvutitel on kõvaketaste maht enamasti vahemikus 120 GB kuni 2 TB. Kõvakettaid on SSD ja HDD tüüpi. SSD-tüüpi kõvaketas on kallim, loeb andmeid kiiremini, teeb vähem müra. SSD ketas on töökindlam, kuna tal puuduvad liikuvad osad. See-eest on HDD odavam, aeglasem, tekitab rohkem müra, kuid selle maht on suurem.

Graafika- ehk videokaart

Sellest sõltub kogu ekraanipilt. Eriti oluline on see siis, kui soovite mängida arvutiga palju videomänge. Levinud viga on arvuti ostmine ilma vajaliku videokaardita, mistõttu ei pruugi mõned mängud töötada. Seega tasub mänguritel valida arvuti, millel on võimsam videokaart.

Monitor

Sarnaselt arvutitele on ka monitoride valik väga mitmekesine, samuti tasub ka monitori valikul lähtuda arvuti kasutusotstarbest. Monitor määrab ekraanipildi kvaliteedi, mis on arvuti kasutamisel just see osa, mida oma silmadega kõige rohkem tajute.

 Monitori suurus

Esimene omadus, millele monitori valides tähelepanu osutada, on suurus. Suurelt ekraanilt vaadates võib pilti olla lihtsam jälgida, kuid tasub arvestada ka töölaua mõõtmetega Samuti on suuremõõtmelised arvuti monitorid tihti oma hinnalt kallimad.

Samuti tuleks osutada tähelepanu ka ekraani kuvasuhtele. Levinud kuvasuhted on 16:9, 16:10 ja 21:9. Kasutades arvutit peamiselt mängude mängimiseks, töötamiseks ja  programmeerimiseks, tasub 21:9. 16:9 kuvasuhe sobib siis, kui teile meeldib vaadata videoid, sotsiaalmeedialehekülgi ja uudisteportaale.

Resolutsioon

Resolutsiooni puhul tähendab suurem number seda, mida rohkem piksleid ekraanil kuvatakse, mis omakorda näitab ekraani võimekust kuvada kuvada rohkem infot. Seega on suurema eraldusvõimega ekraan parem. Levinud on Full HD resolutsioon, ehk 1920×1080. Sellist ekraani on mugav jälgida ligi poole meetri kauguselt.

Kõrge resolutsiooniga ekraanidel on ka omad miinused. Esiteks on sedasi objektid väiksemad. Samuti nõuavad sellised monitorid võimast videokaarti.

 Reaktsiooniaeg

Monitori reaktsiooniajale tasub pöörata erilist tähelepanu siis, kui soovite kasutada arvutit mängimiseks. Reaktsiooniaeg näitab, mitu millisekundit kulub heleduse muutmiseks või piksli värskendamiseks. Tavaliselt on reaktsiooniaeg 5-8ms, kuid osade mängude mängimiseks sobivad need, millel on see 1ms.

 Liidesed

Liidesed on olulised, et ühendada omavahel arvuti ja monitor. Uuematel arvutitel on kas HDMI, DisplayPort või USB-C liides. Samuti on olemas Daisy-Chain tehnoloogia, kui soovitakse ühendada mitu monitori kõrvuti. Siis tasub ühendada arvutiga üks monitor ning seejärel monitor teise monitoriga. Liidesete jälgimine on oluline just vanemate arvutite puhul.

Komplekt

Lauaarvutit on võimalik panna ise kokku või soetada ka komplektina. Komplekti puhul on suureks plussiks kindlasti see, et ei pea ise vaeva nägema sobivate osade leidmisega – kõik vajalik arvuti toimimiseks on olemas. Samas tasub arvutikomplekti soetades pöörata tähelepanu sellele, kas komplekt vastab vajadustele.

Lauaarvuti ise kokku panemise suureks plussiks on kindlasti see, et saate kokku panna just sellise arvuti, nagu teil vaja on. Samuti saate soetada juurde kõvaketta, monitori ja seega muuta oma arvutit vastavalt vajadusele. Samas tuleb jälgida, et kõik komponendid omavahel kokku sobiksid ja üksteise tööd ei segaks. Kui hindate mugavust, tasub valida aga arvutikomplekt, mille puhul ei pea erinevate osade valimisega ise vaeva nägema.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz