Riigikogu liige Aivar Kokk (IRL) ütleb oma vastulauses Maris Laurile, et Eesti elu viivad edasi ka need inimesed, kes teenivad vähem ja ümbrikupalga suurenemisega hirmutamine on tondijutt.
"Reformierakonna pidev retoorika, et esimese samba pensioni suuruse sõltuma panemine töötatud ajast on rohkem teenivate inimeste pingutuste karistamine pole õige. Pea kolmveerand Eesti töötavatest inimestest teenib alla keskmise palga. Väide, et alla keskmise palga saajad käivad tööl ja kõrgepalgalised teevad tööd, on küüniline ja inetu. Ühiskond vajab kõigi töötavate inimeste pingutust," rääkis Kokk.
Ta sõnas, et pensionite seos palgaga säilib reformijärgselt teises sambas, mis sõltub täielikult töötasu suurusest ja makstud sotsiaalmaksust. "Sellest tulenevalt ei ole mingit põhjust hakata inimestel oma palkadega skeemitama ja näitama palganumbreid võimalikult väiksena. Kuivõrd teise sambaga liitumine oli seni kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinutele, on plaanis taasavada kogumispensioniga liitumine ka aastatel 1970–1982 sündinutele," selgitas ta miks Lauri ümbrikupalga jutt ei ole asjakohane.
"Ligi kolmveerandi Eesti tööealiste inimeste jaoks on praegune pensionisüsteem ebasoodne. Kuidas? Üle poole miljoni inimese teenis 2016. aasta andmetel alla keskmise palga ning kuna ka teine sammas sõltub palga suurusest, siis palkade suur erinevus kandub üle pensionitesse. Paljudele tähendaks see toe otsimist sotsiaalabist," rääkis ta.
Lõpetuseks ütles Kokk, et hooliv ja vastutustundlik riik mõtleb erinevaid prognoose arvesse võttes ette, mis juhtub tänase süsteemi jätkudes nii 10 kui ka 20 aasta pärast. Üksnes nii saab tagada pensionisüsteemi elujõulisuse ja ennetada paljude vanemaealiste langemist vaesusriski. Sellepärast ongi pensionireform vajalik. Selleks, et muudatused ei tabaks tänaseid ja peatseid pensionäre ootamatult, tuleb reform ellu viia piisavalt pika üleminekuperioodiga.
Vt ka siit: "Maris Lauri: pensionireformi muudatused soodustavad ümbrikupalkade maksmist"