Kõige tähtsamaid arutelusid Euroopa julgeoleku üle peetakse avalikkuse pilgu eest kaugel. Üks puudutab Suurbritanniat: kui kaugele on riik valmis Eesti kaitsmisel minema? Ühendkuningriik on kõige põhjapoolsemas Balti riigis "raamriik". Valitsuse jaoks, mis tahab näidata, et Brexit ei ole lammutanud Suurbritannia rolli Euroopas, on sõjaline tegevus Eesti kaitsmises 800 sõduri, tankide ja droonide osalusel, käepärane võimalus. Briti nädalalehes Sunday Times avaldatud artiklist selgub paraku, et Suurbritannia kahtleb Venemaa provotseerimise hirmus võimsate raketisüsteemide Eestisse paigutamises, kirjutab Edward Lucas (pildil).
See on katastroofiline mõtlemine, kui see peaks tõele vastama. Kui te kardate paigaldada signalisatsiooni, sest see võib ärritada teie naabreid, olete te varguse ohvriks langemisele juba alistunud. Ma pakun, et mõnda aega kestva turtsumise järel viiakse raketid siiski kohale, ent ärge oodake selle üle täiemahulist avalikku arutelu. Ärevust on tunda pea kõikjal. Venemaal on juba õnnestunud hirmutada Briti avalikku arvamust meie Balti liitlaste kaitsmise riskide ja kulutuste asjus.
Teine kulissidetagune arutelu käib Rootsis, mille sõjaväejuht on andnud käsu ehitada taas välja külma sõja aegne veokil baseeruv rannikukaitse raketisüsteem, mille mõned komponendid võetakse kiiruga muuseumidest tagasi tegevteenistusse. Seda analüüsinud rootsi keelt kõnelev Soome kaitseanalüütik, kes kasutab pseudonüümi "Kapral Frisk", kirjutab:
"Asjaolu, et see tõstab oluliselt Rootsi kaitsejõudude võimet kaitsta oma koduvesi, on suurepärane uudis ka Soome jaoks, sest see on üks koht, kus on võimalik meie varustusliinid läbi lõigata ilma, et Soome merevägi ja õhujõud saaksid midagi ette võtta. Samas tõstatab see taas ühe väga ebamugava küsimuse:
Mida teab Rootsi relvajõudude ülemjuhataja, mida meie poliitikud teesklevad, et ei tea?"
Rootsi otsustajad teavad väga hästi, kui ohtlikuks on muutunud olukord regioonis, kõlab vastus. Mugava blokivälise julgeolekupoliitika ajastu on läbi. Keegi peab ütlema õige pea avalikkusele, mis on kaalul. Vabatahtlikud, astuge ette.
Soome ei ole oma kaitsepoliitilise mõtlemise selgitamises sugugi parem. See NATO-väline riik on ostnud suurema kärata uue sõjalise süsteemi JASSM. See on tuumaheidutusele lähim, mida on võimalik tuumarelvade endi puudumisel saavutada. USA on andnud loa selle muljetavaldava relva – vargliku, suure tegevusraadiusega ja võimsa lõhkepeaga – müügiks vaid kolmele liitlasele: Austraaliale, Soomele ja (järgmisel aastal) Poolale.
Helsingi kaitseplaneerijate ees seisev küsimus on, kuidas tagada, et Venemaa mõistaks tingimusi, mille korral laseks riik selle muljetavaldava relva käiku. Mis oleks Soome vastus näiteks siis, kui Venemaa kasutab väikest tuumalaenguga süvapommi Barentsi meres (väites, et teda provotseeris USA merevägi)? Need luupainajalikud küsimused olnuks paranoiliste fantaasiate aines kõigest aasta eest, nüüd murtakse nende üle pead võimukoridorides.
Ka Norra avalikkuses ei ole palju juttu NATO suurõppusest Trident Juncture 2018, mis on viimaste aastakümnete suurim.
Salastatusel on kaitseplaneerimises tähtis osa, ent oluline on ka avalikkuse nõusolek nende kaitsepoliitika põhisuundadega. Euroopa julgeoleku jaoks on tegemist kõige ohtlikuma perioodiga alates 1980. aastate algusest ja lähikuudel on oodata olukorra halvenemist, mitte paranemist. Kui me tahame üles ehitada julgeolekukultuuri, mille juurde kuulub aus arutelu meid ähvardavatest ohtudest ja sellest, kuidas nendega toime tulla, tuleks alustada otsekohe.
***
Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute "Uus külm sõda" ja "Pettus" autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.
Kes kritiseerib sõjahüsteeria õhutajaid on kõik vene meedia meelevalla alla langenud.Õige mees põristab sõjatrumme,kirub sõimab kõike ja kõiki kellel teine arusaam või silmaring natuke laiem.
Andke endale aru – kui relvakonflikt tõesti peaks toimuma siis see peotäis Eestlasi kes ellu jääb peavad endale ka uue kodumaa otsima.
Jõudu Teile Lucase taolsed kraaklejad !
Noam Chomsky teatab,et usa ja venemaa konflikt tähendaks baltikumi hävitamist
Edward Lucas on nn. abifondide näiteks Sorose hääletoru.Ammu oleks tulnud Tema kirjutiste avaldamine kui sõja hüsteeriat õhutavad.Küll samade fondide toel ka meil aasta pärast valitsus vahetub,sest me ei tea kes meiega kogu aeg meedia vahendusel manipuleerib.Eestlane olla on uhke ja hää,eriti meeldib välaspoole eestlane kellel puudub mõtlemisvõime !
Meil on vaba meedia, seega võib rahva arvamust püüda mõjutada igaüks, k.a suvaline netikommentaator. Küll aga meist ida pool ühes suures riigis on kogu meedia allutatud valitsevale režiimile ning mõjutab rahva arvamust vaid ühes kindlas suunas. Tundub, et selle meedia ohvriks on langenud ka u+toomas.