Uku ootas kannatamatult kooliminekut

Koolitarvete valik on poodides kirju. Uku mõtleb, millised värvid koolikotti osta. Foto: Markus Sein

Uku Suislep on vilka silmavaate ja laia naeratusega 7aastane poiss, kes neljapäeval esimest korda koolipinki istus.

Nädal enne kooli ütleb Uku, et ootab kooliminekut väga ja poisi sõnu kinnitab ka ema Anne: „Iga päev küsib, millal see päev tuleb.” Ema lisab, et eks poisil ole nüüd kodus igav ka, sest neli aastat noorem vend Kustav läks juba lasteaeda.

„Ma tahan kooli minna, sest seal saan palju õppida,” nimetab Uku ise oma suure ootuse põhjuse.

Vajalikud kooliasjad on Ukul juba nädal enne kooli olemas: pinal, pliiatsid-viltpliiatsid, teritaja, kustukumm ja joonlauad, värvid ja plastiliin samuti. Poiss ise ütleb, et tal on juba meelest läinud, mis kõik seal koolisahtlis tähtsaks päevaks juba valmis on. Ka koolikott, auto pildiga, on kodus ootamas.

Ema Anne sõnul polnud koolikoti ostmine üldse nii lihtne kui ta alguses arvas. „Mõtlesin, et mis see siis on, lähed poodi ja ostad, aga nii lihtsalt see ikka ei käi,” rääkis ta. Pidi ikka mitu poodi läbi käima enne kui päris sobiv välja valiti.

Neljapäeval avab Uku täisõigusliku õpilasena Haapsalu linna algkooli 1a klassi ukse. Koolimaja on poisile juba natuke tuttav, sest kevadel käisid esimesse klassi minejad koolis tutvumispäeval. Uku ütleb, koolimaja talle meeldib ja teab lisada, et ka isa Arno käis kunagi samas koolis. 

Kuidas koolielu käima hakkab Uku päris täpselt veel ei tea. Tal on küll vanemaid kooliskäivaid sõpru, aga nendega pole kooliteema jutuks tulnud. Ema käest on ta küll küsinud. „Ema ütleb, et koolis on tore,” ütleb Uku.

„Teistele ütlen ka, et ärge kartke koolis, seal on lõbus,” julgustab ta eakaaslasi. „Kui olete lasteaias maganud, siis koolis ei pea magama ja saab kogu aeg üleval olla ja saab üksi koju minna. Ja kui te ei oska minna, siis võin teid juhatada,” lubab poiss lahkelt.

Ukul endal on koolitee ammu selge, sest kool asub üsna kodu lähedal: tuleb minna otse, siis pöörata vasakule ja oledki kohal.   

Ise arvab poiss, et on kooliminekuks valmis. Lugemisoskuse kohta ütleb, et natuke oskab ja kirjutades tulevad tähed ka juba päris kenasti välja. Siiski eelistab ta, et ema raamatuid ette loeb, sest ega raamatuid polegi nii lihtne lugeda – seal on päris palju tähti. „Lugemist peaksin veel harjutama ja veel mõndasid asju, mis mulle meelde ei jää, et tuleb koolis teha. Ma pean õppima kirjutamist ja veel kuidas asju osta,” tunnistab Uku. Ema täpsustab, et asjade ostmise all mõtleb poiss seda, kuidas poes arvutada, kas rahast jätkub.

Seda et koolitunnis peab vaikselt istuma, Uku teab ja  ütleb, et proovib tunnis vaikselt istumisega hakkama saada. „Ma arvan, et see ei ole raske, sest lasteaias olid ka tunnid,” on ta optimistlik.

Kõige rohkem ootab Uku aga kehalise kasvatuse tunde  ja vahetundi, sest siis saab sõpradega kooliõues mängida.

Sõpru, kellega vahetunnis mängida, Ukul on – 22 klassikaaslasest kolm on tema endised lasteaiakaaslased Pääsupesa lasteaiast. Lasteaiakaaslase ja sõbra Mikuga lepiti juba augustis kokku, et hakatakse ühes pingis istuma.

Kooli kõrvalt tahab Uku jalgpallitrenni ja muusikakooli minna. „Tahan klaverit õppida,” ütleb poiss ja kinnitab, et on valmis selle nimel ka palju harjutama. Ema Anne ütleb küll, et sel aastal muusikakooli minek siiski veel kõne alla ei tule, sest kõigepealt peab vaatama kuidas päriskooliga läheb.

Juba lasteaiast alates on Uku käinud rahvatantsu tantsimas ja draamaringis. Mõlema kohta ütleb poiss, et need talle meeldivad ja mõlemaga tahaks ta edasi ka tegelda. 

Küsimusele kelleks Uku suureks saades saada tahab, on tal vastuseid mitu. „Tahan tulevikus teha asju, mida koolis tuleb teha. Unistus on ehitajaks saada. Tahaks vanu maja korda teha,” arutleb ta ja parandab siis: „Või pigem autosid ehitada.” Aga ega tal näitlejaameti vastugi mida oleks või hoopis meremeheameti vastu, sest piraatide põhikool on Ukul lõpetatud ja ta ruubaga merelgi käidud. „Oskan ise arutada ega karda üldse,” kinnitab ta.  

Viimane koolieelne suvi oli Ukul tegemisi täis. Ta käis juba teist aastat järjest Vigalas folkloorilaagris, kus mängis flööti ja Saaremaal reisil ja muidugi ujumas. Tallinna loomaias jõudis ta ka enne suve lõppu ära käia. „Kõige rohkem meeldisid alligaatorid, nad pole üldse hirmuäratavad. Ja veel meeldis mulle mingi kõrbekass. See on selline väike kass, nagu päris kass, aga kollast värvi ja mustade täppidega,” jutustab poiss õhinal.  

Uku suur lemmik on ka lõbusõidurong Peetrike. Ta on ise sellega sõitmas käinud ja alati kui Peetrike mööda sõidab, siis jookseb poiss rongile järele ja lehvitab sõitjatele.

 „Ei tahaks, et suvi lõppeks, aga kooli tahaks küll,” ütleb Uku nädal enne kooliaasta algust pingil jalgu kõigutades.