Lääne-Nigula volikogu jäi raudteeplaneeringuga nõusse

Neljapäeval kooskõlastas Lääne-Nigula volikogu Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramise teemaplaneeringu.

„See planeering ei ole kindlasti mitte valmis ja kaasamise koha pealt on kõige olulisem etapp veel tulemas,” ütles teemaplaneeringu eestvedaja Liis Moor. Kui hästi läheb, jõutakse suve lõpu poole planeeringu avaliku väljapanekuni ja seejärel korraldatakse avalik arutelu. Liis Moor kinnitas, et avalik väljapanek kestab vähemalt kuu aega ning arutelust antakse kõigile trassikoridori jäävaile maaomanikele tähitud kirjaga teada.

Palivere kandi rahvas on vastu

Volikogu istungi eel tutvustas volikogu esimees Andres Kampmann Allikmaa ja Luigu küla elanike 72 allkirjaga ühisavaldust. Palivere kandi rahvas on vastu raudtee õgvendamisele Luigu ja Allikmaa külas, samuti sellele, et raudtee projektkiiruseks on 160 km tunnis. Selle kiirusega läbi Palivere kihutav rong pole turvaline. „Selline kiirus on vajalik ainult ekspressidele, mis Paliveres ei peatu,” kirjutasid protestijad.

Avaldajate sõnul pole planeeringu koostamisel keskkonnamõjusid küllaldaselt uuritud. Allikmaal võib õgvenduse tõttu olla ohustatud veevarustus ning tunduvalt muutuks ka küla miljöö.

Teemaplaneeringu eestvedajal Liis Mooril ja maavanem Neeme Suurel kulus paar tundi, et raudtee ehitamise vajalikkus volikogu liikmeile selgeks teha.

Maavanem Neeme Suure sõnul ei ole raudtee ehitamise otsust veel langetatud, aga ühistranspordi arengukavasse 2014–2020 on sisse saadud lause, et raudtee laiendamist kaalutakse.

Neeme Suur, kes on raudtee taastamist juba 14 aastat vedanud, selgitas, et projektkiirus 160 km tunnis võeti aluseks, sest seda soovitasid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka tehnilise järelevalve amet. Kui kiirus oleks väiksem, pole lootust, et raudtee taastamine üldse ette võetaks.

Suur kiirus annab lootust

Et raudtee oleks tasuv, peab olema reisijaid. „Seega peab raudtee olema mugavam ja kiirem kui maantee,” selgitas Suur. Riisipere ja Haapsalu vahet sõidaks maavanema sõnul 767 000 kuni 1,426 miljonit inimest aastas sellest olenevalt, kas korraldatakse või ei korraldata, et inimesed saaksid bussiga sõita rongijaama või sealt ära.

„See lootus ei ole ilmaasjata, see on realistlik,” kinnitas Suur. „Oluline oleks, et kiirused oleksid nii suured kui võimalik.”

„See selgub projekteerimisel, kui suureks kiirus [Allikmaa lõigul] läheb,” selgitas Suur.

Liis Moor ütles, et Allikmaa võimaliku õgvendusega on tutvunud nii keskkonnamõju hindajad kui ka keskkonnaameti veespetsialist. „Tegemist on piirkonnaga, kus on põhjavesi lähedal, seda konkreetset kohta ei saa pidada allikaks. Veerežiim ei muutu,” ütles Moor.

Planeerijad on ühe Palivere kandi inimeste tehtud ettepanekuga nõus. „Üks punkt, millega oleme nõus, et kui tahetakse kasutada praeguse raudteetammi materjali, tuleb enne kontrollida, kas pinnas vastab keskkonnanõuetele. Kui on reostus, siis pinnast kasutada ei tohi,” kinnitas Moor.

Teine oluline lisandus planeeringus on nõue projekteerida Palivere peatuskoha ja Kuliste aasa vahele uus, raudteega kõrvuti kulgev kergliiklustee.

Rikub miljöö ja lõhub alevi

Allikmaa elanike sõnul rikub lähemale nihkuv raudtee nende küla miljöö. „Ei riku ka võimaliku suurima õgvenduse korral,” ütles Liis Moor. „Hoonete ja raudtee vahele jääb ka suurima õgvenduse korral enamikule lõigust kõrghaljastus. Müratase ja vibratsioon on normi piires.“

Palivere kandi rahvast need väited maha ei rahustanud. „Piirang [Paliveres] võiks olla teistega võrreldav, nagu Haapsalus on 80 ja Ristil 100 km tunnis,” ütles volikogu liige Risto Roomet. Tema oli ka ainus, kes hääletas teemaplaneeringu kooskõlastamise vastu.

Volikogu arendus- ja majanduskomisjoni esimees Renek Loorens ütles, et Allikmaa kõvera õgvenduse lisaväärtus ajas on 30 sekundit. „Meie hinnangul ei kaalu see üles majanduslikku ja avalikku huvi. See oli põhjus, miks ma [planeeringut komisjonis] ei toetanud.”

„Pidevalt kuuleme, et turvalahendused tuleb viia maksimumi, ei räägita aga sellest, et tarastamine ja piiramine tõmbab alevile joone vahele,” ütles istungil külalisena viibinud Palivere aleviseltsi juhatuse liige Andrus Eilpuu. „Praegu on kahe Palivere poole sotsiaalne läbikäimine paranenud. Kui vanasti rong käis, siis olidki kaks Paliveret erinevad.”

Palivere elanikud ei pea rongi mõttekaks, sest 160 km tunnikiirusega alevist läbi tuiskav rong seal ei peatu.

„Liiklusgraafik on KSH raames võetud hüpoteetiline, et mõõta maksimaalset negatiivset mõju,” selgitas planeeringu koostaja. „Oleme maksimeerinud öiseid ronge, pannud maksimaalselt ekspresse.”

Ülle Erman uuris, kas projekteerimistingimuste väljastamisel saab vald öelda, et mingil konkreetsel lõigul eelistatakse seda trassi ja seda lahendust.

„Argumendid peavad olema põhjendatud,” vastas Neeme Suur. „Mulle ei meeldi, see pole argument. Lähtuda tuleb seadustest, ei saa öelda, et ärge õgvendust tehke.”

Lääne-Nigula volikogu kooskõlastas raudtee trassikoridori teemaplaneeringu. Selle vastu oli üks volikogu liige.

„Ma loodan, et Palivere leiab raudteest ka kasu, mitte ainult kahju,” lausus Suur.

Vt ka: "Galerii: raudteearutelu Paliveres keskendus õgvendustele ja ülekäikudele"

Fotod: Urmas Lauri