Kersti Sarapuu: aeg on suurendada omavalitsuste tulubaasi

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

sarapuuKohalikud omavalitsused saavad riigilt järjest ülesandeid, mida ei jõua nad rahapuudusel täita. Kuna riik võttis majanduse kriisiaastail neilt osa tulubaasist endale, oleks viimane aeg omavalitsuste tulubaas endisel kujul taastada.

Majanduskriisi ajal vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,4 protsendile ja kärbe pidi olema ajutine. Arvestades, et viimasel viiel aastal on olnud meie majanduskasv positiivne ja ka selleks aastaks ennustab rahandusministeerium 2,6protsendilist majanduskasvu, on viimane aeg tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 2019. aastaks järk-järgult 12,13 protsendile, kompenseerides sellega ka tasandusfondi ja maamaksu vähendamisega kaotatud tulud. Peale omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurendamise tuleb taastada ka tasandusfond ja teehoiuraha kriisieelsele tasemele.

Pikaajalise omavalitsusjuhina võin kinnitada, et kohalikel omavalitsustel ei piisa raha oma põhiseaduslike ja ka riigi antud ülesannete täitmiseks. Lisarahastamist vajavad lasteaedade ja koolide ehitus ning nüüdisajastamine, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport jm. Kohalikele omavalitsustele antavad rahalised vahendid on küll üldkokkuvõttes kasvanud, kuid niisamuti on kasvanud palgad ja teenuste hinnad, viimased tihtilugu mitmeid kordi enam.

Üle tuleb vaadata ka kohalike maksude süsteem, sest kui kohalike maksude osakaal tulubaasist on peaaegu olematu, kahjustab see omavalitsuste finantsautonoomiat. Kui me suudame edaspidi ka selgesõnaliselt ära määratleda, millised ülesanded on kohalikel omavalitsustel ja millised valitsuse täitmiseks, siis oleks omavalitsustel võimalik ka parandada inimeste elukeskkonda ja parandada inimeste sotsiaalset toimetulekut.

Selleks, et survestada valitsust kohalike omavalitsuste rahastust suurendama, tegi riigikogu Keskerakonna fraktsioon hiljuti ettepaneku tõsta omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa kolme järgmise aasta jooksul 12,13 protsendini. Keskfraktsiooni ettepanekut toetab ka omavalitsusliitude koostöökogu, kes on sellesarnase ettepaneku teinud valitsuskomisjonile riigi eelarvestrateegia dokumendi koostamiseks aastaiks 2017–2020.

Kui ajas tagasi minna, siis 2003. aastal tehti kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu arvestamise metoodikas põhimõtteline muudatus ning laekumist ei hakatud arvestama enam mitte protsendina laekunud kogutulust, vaid protsendina füüsilise isiku maksustatavast tulust. 2003. aastast hakkas kohalikule omavalitsusele laekuma 11,4 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Edaspidi on tõstetud seda määra igal aastal vastavalt kohalikele omavalitsustele üle antud funktsioonidele ja eelarveläbirääkimiste kokkulepetele. 2007. aastast oli see 11,9 protsenti. 2009. aastaks tõusis kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksu osa 11,93 protsendile.

2009. aasta veebruaris võeti vastu negatiivne lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Sellega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,4 protsendile, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevate eelarvetulude langust. Ka tulumaksu ja tasandusfondi kärpimise otsus aastail 2009–2012 vähendas kohaliku elu korraldamiseks mõeldud vahendeid peaaegu 190 miljonit eurot.

Omavalitsuste liitumiste taustal on jäänud selgusetuks, kas ja kui palju omavalitsused sellest rahaliselt võidavad. Kui liitumiste tulemus on, et kolme valla kultuurimajast või koolimajast jääb alles vaid üks, siis inimeste heaolu ja elukvaliteet neis valdades kahaneb. Mis puudutab omavalitsuste võimekust, siis konkreetsema tulemuse saavutame, kui riik tõstab omavalitsuste tuluprotsenti. Omavalitsuste kasvav võimekus vähendab ebavõrdsust regioonide vahel ning annab linnadele ja valdadele võimaluse suunata enam raha lasteaedadele ja koolidele, noorsootööks, sportimisse ja muudeks kohalikku elu elavdavaiks ja parendavaiks tegevusteks.

Kersti Sarapuu, riigikogu liige (Keskerakond)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Väga pòhjalik
8 aastat tagasi

..artikkel,aga natuke teemast mööda. See sundliitmine ei anna erilist kokkuhoidu ja pole selleks ka mòldud.Kùll aga vòtab see kohalikelt otsustusòiguse oma asjade ùle. Tegu on lihtsalt osa poliitikute pùùdega koondada vòim oma kàtte vahendeid valimata.