Nüüd, mil taasiseseisvunud Eesti vabariik on kestnud üle 20 aasta, ei tuleks selline aktsioon nagu „Linn lukku!” kõne allagi. Toona oli veel aga kõik võimalik. Relvis kaitseliitlased ja politseinikud seisid ööl ja päeval linna kolmel sissesõiduteel ja kontrollisid dokumente, palusid avada pagasiruumi.
Kuigi oli neid, kes pahandasid, mis õigusega neid mingid militaristid kontrollivad, oli rohkem neid, kes suhtusid linna lukkupanekusse heatahtlikult. Aeg oli tõepoolest selline nagu kunagi Chicagos ja ülearu turvaliselt ei saanud ennast keegi tunda.
Ettevõtmine oli hulljulge ja lihtne olnuks haledalt läbi põruda. Oli kahtlejaid, kes ütlesid, et kui isegi riigipiir ei pea, mida siis veel loota mingist linnalukust. Linnalukku oli lihtne pilgata ja maha teha. Seda aga ei juhtunud. Politsei, kaitseliit ja linnajuhid häbisse ei jäänud, said kuidagi hakkama.
Tänupäeva mõtte algataja Heiki Magnus on varemgi vanu sündmusi ajalootolmu alt päevavalgele toonud. 20 aastat on paras aeg toonast julgustükki meenutada. Kõik ei ole veel meelest läinud, kõike ei saanud tol ajal rääkida. See tähendab, et üks peatükk linna ajaloost on kirjutamata.
Toonasest julgustükist oleks tänapäevalgi õppida. Kuhu on kadunud kuraas ja hullud mõtted? „Linn lukku!” oli üks ettevõtmine, mis muutis Haapsalu kuvandit kapitaalselt ja linn ratsutab selle najal veel praegugi.
haapsalust välja minevaid radu hulga rohkem,nii et kes tahtis tulla minna see ka sai seda tehtud,aga jah see OLI üks hea rahapesu
…peaks kaamerad ikka olema. Et iga kaak pärast pätitempe lihtsalt tuima näoga minema ei sõidaks. Sest patrulle on Läänemaale jäänud vaid üks. Seda tänu eelmisele (IRL +REF) valitsusele….