Helen Carmel Boyersi muinasjutt sai Steni muinasjutuvõistlusel Lääne Elu eripreemia. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Elasid kord vend ja õde, ühe nimeks oli Märt ja teisel Maie. Ema oli neil surnud ja isa raskelt voodihaige. Maie oli alati virk ja töökas neiu olnud. Välimusest ka tal puudu ei jäänud: silmad kui rosinad ja juuksed kui hobuselakk. Seepärast oligi Maiel juha varakult kosilane olemas. Neiu pidas ka enda äri, ta oli nimelt üle küla tuntud pagar. Märt oli aga laisk ja viriseja noormees, lisaks kleenuke ja nõrk. Seetõttu kadestas ta oma õe elu ja äri, kuid ikkagi armastas Märt oma õde rohkem kui kedagi teist siin ilma peal.
Märdil oli soov elada sama jõukalt, aga selle nimel pingutamata. Kord, kui öö oli pime nagu süsi, läks noorsand teeristile, kus oli kolm päeva varem kohanud naist, keda peeti nõiaks. Too oli lubanud mehe soovid täita, kuid teatud tingimustel. Missugustel – küll jõuab asja käigus uurida!
