Pääste: suplushooaja eel on rikutud kolmandik ohutuspüstakutest

Juunis algava suplushooaja eel üle Eesti veeohutuspüstakuid kontrollinud päästeamet avastas, et püstakutest pea kolmandik on rikutud. Peamiselt on lõhutud või ära varastatud päästevahendid. Puudulik ohutuspüstak võib aga õnnetuse korral takistada elu päästmist.

Eestis on 650 veeohutuspüstakut ning neist 193 olid kas rikutud või puudustega. 133 korral olid päästevahendeid rikutud või kaduma läinud, 62 stendil oli infotahvel katki või rikutud. Veeohutusele tähelepanu juhtivad kleebised puudusid 48 juhul.

„Vaatepilt, mis kontrollkäigul avanes, on kurb. Kui eelmisel aastal oli rikutud umbes veerand kõikidest ohutuspüstakutest, siis tänavu juba pea kolmandik. Varasemaga võrreldes on olukord selgelt halvemaks muutunud,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

„Aru tuleb saada sellest, et rikutud veeohutuspüstakust on õnnetuse korral paraku vähe kasu. Aidata saab siis, kui abivahendid on olemas. Kui neid ei ole, on ka päästmine kordades keerulisem. Praeguse seisuga on päästevahendid puudu või rikutud 133 stendil, mis tähendab, et nendes supluskohtades on õnnetuse korral elu päästmine märksa keerulisem ja aeganõudvam,“ selgitas Virkala ja rõhutas, et õnnetuse juhtumiseks piisab vaid hetkest ning siis on elu päästmisel arvel iga sekund.

„Igaüks, kes võtab ohutuspüstakult kaasa päästerõnga või rikub seda, peab arvestama, et nii tegutsedes seab ta tegelikult ohtu kellegi elu,“ rääkis ekspert.

Päästeamet vahetab rikutud püstakutel välja infotahvlid, püstaku valdaja ülesanne on hoolitseda, et päästevahendid oleks komplekssed ja korras. Terviklikult ohutuspüstakult leiab lisaks päästevahenditele info ja juhendid, kuidas õnnetuse korral toimida. Samuti on iga püstak tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.

Kui märkate katkist või muul moel puudulikku veeohutuspüstakut, andke sellest teada lähimale päästekomandole.

Suplushooaja eel ehk aasta algusest praeguseni on Eestis uppunud 11 inimest.

Kuigi praegu on ilmad veel võrdlemisi jahedad, on lähinädalatel oodata ka suvisema sooja saabumist. Selleks, et karastavast veemõnust ei saaks õnnetus, tuleb meeles pidada lihtsaid ettevaatusabinõusid:

• Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.
• Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lubada lapsi.
• Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.
• Kõige ohutum on ujuda kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.