Süvendatud Riguldi jõe suue lõpeb roostikus, kust kalad läbi ei pääse, kuigi keskkonnaamet kulutas seal kalade kudemistingimuste parandamiseks 34 000 eurot.
Selle, et jõesuue on kinni, avastas kohalik kalamees, kes ei taha oma nime leheveergudel näha. „Kala ei pääse jõkke sise,” kirjeldas kalur. „Mõnikümmend meetrit oleks pidanud veel kaevama, Kui pilliroog oleks läbi kaevatud, siis oleks teine asi.”
„Projekti ja ehitusjärelevalvega pandi puusse, sest jõe suue jäi avamata,” ütles keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo vaneminspektor Meelis Kaustel. „Pääs vanasse suudmesse lõigati süvendamisel ära. Lõhe ja forell end pilliroost läbi ei murra. Kõik, mis mööda jõge allapoole ujub, takerdub pilliroo taha ja sinna tekib tamm. Milleks oli vaja vana suue kinni toppida, kui uut korralikult ei tehtud!”
Kausteli sõnul on Riguldi jõel käinud vaatlusi tegemas ka kalateadlane Gustav Lauringson, kes on seisukohal, et läbi pilliroo ei pääse Riguldi jõkke ei lõhe ega forell. Haug ja särg ehk, aga suuremad kalad mitte.
„Oleme probleemist teadlikud ning otsime sellele lahendust,” teatas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Kuigi amet on probleemist teadlik, ei takistanud see eelmisel nädalal saata ajalehtedele pressiteadet, et 125 000 eurot maksma läinud projektiga süvendati Nõva, Riguldi ja Veskijõge ning Leidissoo peakraav. Keskkonnaamet teas, et tööde järel on jõed nüüd kaladele paremini läbitavad ning rajatud on kudemiseks sobivad kruusapadjandid.
Projekti järgi pidanuks riigihanke võitnud ehitusfirma Terrat Riguldi vana jõesuudme sulgema ja selle asemel uue tegema. „Uus jõesuue ka tehti, aga see ei ulatunud mereni, nagu vajalik, vaid roostiku servani. Üritamegi nüüd välja selgitada, kas see viga tekkis projekteerimise või ehitustööde käigus,” ütles Ader.
„Kindlasti ei saa olukord nii jääda, nii et tegeleme probleemi lahendamisega ja loodame lähiajal selleni jõuda,” ütles Ader.
„Tööde vastuvõtmisel kinnitas ihtüoloog meile, et kalad pääsevad merest jõkke, ent sügis näitas midagi muud,” tõdes Ader, viidates TÜ ihtüoloogia ja kalanduse teadurile, lõhe ja meriforelli töörühma juhile Martin Keslerile.
Kesler ütles Lääne Elule, et tema arvates on Riguldi jõega kõik korras. „Kui vett on jões vähe, siis sellisel juhul meriforell jõkke ei tulekski. See on A ja O,” nentis Kesler.
Kesler käis Terrati tehtuga kohapeal tutvumas. „Kui oleks midagi valesti olnud, siis ma poleks seda heaks kiitnud,” lausus Kesler. „Tekkis küsimus, et kui suureks see suue kaevata. Mina olen seisukohal, et kalad peavad aega valima, millal nad jõkke pääsevad.”
„Lauringson on mures, seda ma tean,” ütles Kesler. „Aga häda on selles, et vett on sel sügisel vähe. Igal pool on selline mure.”
Tänavu on lõhejõgedes tõesti vähe vett. „Meil on kalaloendus Pirita jõe suudmes,” selgitas Kesler. „Ka seal ootavad lõhed, millal jõkke tulevad. Esimesed sada lõhet läksid jõkke alles nädal tagasi.”
Mereinstituut käib igal aastal ka Riguldi jõel seirepüüki tegemas. „Meriforell käib seal igal aastal. Populatsioon on elujõuline,” ütles Kesler. „Mul ei ole alust arvata, et on Riguldis on forelliikaldus. Aga kui tuleb, siis tuleb vaadata. See on loodus!”
Gustav Lauringsonilt kommentaari saada ei õnnestunud.
Raha tööde jätkamiseks on riigil olemas, sest mullu aprillis määras maaeluminister Tarmo Tamm, et kalade kudetingimuste parandamiseks Riguldi jõel ja Leidissoo peakraavil võib kuluda maksimaalselt 48 771 eurot. Riigihanke võitnud Terrat tegi töö ära 33 800 euroga.
„Meie ehitasime täpselt projekti järgi,” kinnitas Terrati projektijuht Erik Pärn. „Jõesuue lõppeski pilliroos. Jõudsime vaba vee siiluni, aga avamerre ei pidanudki jõudma. Vastuvõtmisel me arutasime, et see, mis oli selle projekti raames, on tehtud.”
Pärn lisas, et kui on probleem, tuleks jõesuuet kaugemale süvendada. Vastav tehnika, millega saaks ka meres kaevata, on Terratil olemas. Süvendamiseks kuluks umbes nädal. Uus süvendamine nõuaks aga uut projekti.
Terratist öeldi Lääne Elule, et Riguldi jõel tehtud tööde pärast pole ei keskkonnaametist ega ka kusagilt mujalt nende poole pöördutud.
Läänemaa lõhe- ja forellijõed
Riguldi jõgi Leidissoo peakraavist mereni
Höbringi oja
Nõva jõgi Veskijõe–Tõldsilla teest mereni
Piirsalu jõgi
Kõrtsioja (Kõrtsujõgi) Risti–Kuijõe maantee sillast Piirsalu jõeni
Paadrema jõgi Risti–Hallivanni maantee sillast mereni
Allikas: keskkonnaministeerium
lõpeb sellega, et mitte keegi pole süüdi, tavapärane, ettenägematud asjaolud jne
Selge, et Keskkonnaameti poolt valesti projekteeritud ja raha hetkel mõttetult kulutatud. See raha jõe avamiseks vaja kiiresti leida. Teine teema on järelevalve, kes leiab et kõik on parimas korras ja kala peaks läbi roo liikuma. Selliselt järelevalvelt peaks raha tagasi nõudma.
Eriti veel aelline spetsialist: Mina olen seisukohal, et kalad peavad aega valima, millal nad jõkke pääsevad.”
Piisaks ühest kitsast kanalist, et forell saaks kudema.
Ametnikele kummikud jalga, rehad ja labidad kätte ja jõudu tööle.
Täitsa ulme.