Koonga mõisahoone tahetakse korda teha, et luua sinna Soontagana külastuskeskus

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Koonga mõisahoone. Foto: Urmas Lauri
Koonga mõisahoone. Foto: Urmas Lauri

Lääneranna volikogu otsustas eile, et annab Koonga mõisahoone renoveerimiseks Soontagana külastuskeskuseks kuni 250 000 eurose tagatise. Tagatist on vaja, et vald saaks esitada EASile esitada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest raha saamise taotluse.

Volikogu esimees Arno Peksar tõdes, et kui mõisahoone kordategemiseks tahetakse toetuseks saada 940 000 eurot, siis peaks Lääneranna vald omalt poolt lisama kuni 150 000 eurot.

Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets, kes oli ka viimane Koonga vallavanem, selgitas, et 25 aastat tühjana seisnud Koonga mõisa peahoone on kavas renoveerida ning sinna on plaanis luua Soontagana külastuskeskus.

Pikkmetsa sõnul oleks mõisamaja ekspositsioonis koht nii muinasajal kui ka kolhoosiajal. Ideekavandi kohaselt ei keskenduks Soontagana keskus ainult Koonga piirkonnale vaid tutuvustaks kolhoosikorda üle Eesti.

„Koongas on palju säilinud arhiivimaterjale nii Soontagana kui Oidrema kolhoosist, piirkonnas on nõukogude aja jooksul olnud korraga ka üheksa kolhoosi,“ nentis Pikkmets ja lisas, et EAS on keskuse idee suhtes positiivselt meelestatud. „Sest et seda teemat kusagil mujal ei käsitleta, ning me ei dubleeri.“

Soontagana külastuskeskuses oleks arvestatud ka piirkonna looduse ja ajaloo, samuti kaitsealuste objektide turvustamisega. „Ta ei ole klassikalises mõttes turismiinfopunkt, nii nagu ta Lihulas on,“ selgitas Pikkmets volikogus.

Tagatise suurus põhjustas volikogus elava arutelu.

„Kuidas seda üleval peetakse?“ uuris Külli Raudsik valimisliidust Nelja Valla Ühisjõud.

Mikk Pikkmets. Foto: Urmas Lauri

„Meil on rehkendused tehtud, muidu me raha [EASilt] küsida ei saakski,“ ütles Pikkmets. „Vallale tooks see [Soontagana külastuskeskuse käigushoidmine] täiendavaid kulutusi aastas 14-24 tuhat eurot. Ja seda kuni aastani 2030.“

Näiteks Hanila muuseumi ülalpidamine on seni Hanila vallale maksma läinud 12 000 eurot aastas.

„Kuidas me julgeme anda sellist garantiid?“ ei jäänud Raudsik vastusega rahule. „See ei ole väike summa.“

Pikkmetsa sõnul olevat Koonga vald kohe võimeline 140 000 eurot tagatiseks välja käima. „Kui saaks muinsuskaitsealuse mõisahoone korda ja sellle sisuga täidetud, siis ma ei näe mingit muret,“ ütles Pikkmets.

Lihula gümnaasiumi direktor, valimisliitu Lääneranna kuuluv Janar Sõber oli mures selle pärast, et tegeldakse kõige muuga, kuid mitte kooliga. Selle peab omavalitsuse üles ehitama isikliku rahaga. „Kõik muud ehitame üles, aga kool?“ nentis Sõber.

Pikkmetsalt taheti teada, kas kavandatav külastuskeskus ei konkureeri Matsalu keskusega, et kas mitu külastuskeskust ühes vallas ei hakka „end ära sööma“.

Volikogu esimehe Arno Peksari sõnul ollakse Matsalus keskendunud ornitoloogiale ja sealsele rahvuspargile. „Soontaganas tuleb muinasaja teema juurde,“ nentis Peksar.

Pikkmets ütles, et Soontagana külastuskeskuse projektiga on seni tegelenud Koonga vald, erahuvisid mängus ei ole. Vallavanema sõnul oleks Koonga kanti oma muuseumi vaja, sest seni neid endise valla territooriumil polevat.

„Sellega saaks Koonga mõisahoone elu sisse, see on 25 aastat tühjalt seisnud,“ lausus Pikkmets. Tema sõnul on küsimus on selles, mis majast saab – kas ära müüa või ise korda teha.

Vallavanem Pikkmets ütles, et loodab Pärnumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest raha saada, kuid konkurents olevat seal väga suur. Kui Läänemere kunstisadama projekt Pärnus saab loodetud 2,7 miljonit eurot, siis on ülejäänuil õhkõrnad lootused. Pärnumaal on jagamiseks 3,5 miljonit, taotlusi on esitatud 7 miljoni eest.

Tagatise andmise poolt oli kohalolnud 16 volikoguliikmest 14, kaks volikoguliiget jäid erapooletuks.

Lääneranna ühinemislepingu lisaks on ka valla prioriteetsete investeeringute kava aastateks 2017-2021. Lihulal on seal kirjas investeeringuid 10,1 miljoni, Hanilal 2,3 miljoni, Koongal 2 miljoni ja Varblal 1,3 miljoni euro eest.

Volikogu järgmisel istungil tuleb Peksari sõnul arutelule tagatise andmine Virtsu tööstuspargi rajamiseks. „Arvan, et selleks summaks on 150-160 tuhat eurot,“ nentis Peksar ja lisas, et Lihula tööstuspiirkonna tagatis tuleb ilmselt samast suurusjärgust. Nii Virtsu kui ka Lihula projekt taotlevad raja Läänemaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Andres
6 aastat tagasi

Auuuuu
Pärnumaa algab Kasari jõest.n.

juss
6 aastat tagasi

Väga hea! Ärge ka Vatla mõisa unustage!!!