Kaamera paigaldamisel kortermaja trepikotta tuleb lisaks andmekaitsele arvestada ka omandiõigusest tulenevate piirangutega, kirjutab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro.
Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada korteriomanikud ühiselt. Otsus kaameraid kasutada või nende kasutamisest loobuda tuleks vastu võtta korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjades.
Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud. Kaamera salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil. Samuti peab trepikotta nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega.
Lähemalt saab kaamerate kasutamisest lugeda Andmekaitse Inspektsiooni juhendist: kaamerate juhis (01.07.2016)
Ameerikas vaadatakse ebaõnnestumist hoopis teistmoodi: vähemalt sa proovisid ja õppisid sellest midagi. Seal on ka inimeste ettevõtlikkus suurem, sest ei kardeta ebaõnnestuda.
Uno, kirjuta ikka-kes lugeda mõistab, loeb igatpidi.
UNO ära rohkem kunagi kirjuta, sest iga teine sõna on vigane.
Selistet kaamerate või olla suur kasu !!Kuna kuhuki ei ole kadunud kallaletungi ja varkused. Hea et neid viimastel aastatel on jäänu vähemaks. Samuti võik naad olla ristmikudel ja õuedel. Siis on palju lihtsam leida ja karistada igat sorti kurikaelu ja arvan et kuritöö jäävad ka sellega vähemaks.