Ühisgümnaasium sai 37 000 eurot maksva laevalgusti

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajeed ehib kunstiteos, moodne valgusti, mille autor on skulptor Edith Karlson. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajeed ehib kunstiteos, moodne valgusti, mille autor on skulptor Edith Karlson. Foto: 2× Arvo Tarmula
Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajeed ehib kunstiteos, moodne valgusti, mille autor on skulptor Edith Karlson. Foto: 2× Arvo Tarmula

Läänemaa esimese protsendiseaduse alusel korraldatud kunstihanke võitis skulptor Edith Karlsoni töö „Lennula”, mis ehib ühisgümnaasiumi fuajee lage.

Karlsoni „Lennula” koosneb trossidega ühendatud 52 alumiiniumlinnust, millest osal on pea asendatud elektripirniga. Kooli välisuksest sisse astudes ei oskaks oodata sellist valgustit. See on üllatav, sest pigem võiks kaunilt renoveeritud hoone fuajees seista traditsiooniline büst või hiigelmaal.

Kunstihanke maksumus oli ligi 37 000 eurot. Haapsalu muinsuskaitsespetsialist Tõnis Padu on varem öelnud, et nii suure summa eest pole Haapsalus ilmselt kunagi varem kunsti tellitud. Protsendiseadus kohustab riiki kulutama kindla summa ehituse või renoveerimise maksumusest kunstiostule. Karlsoni valgusti sai kooli lakke talvevaheajal.

Hanke võitnud Edith Karlsoni esindaja Temnikova&Kasela Galerii OÜ omaniku Olga Temnikova sõnul oli lähteülesanne üsna konkreetne, sest gümnaasiumi soovil pidi taies haakuma kooli logo, paberist volditud linnuga. „Kurg ja origami, asukoht ja teose potentsiaalne publik —see kõik läks kunstniku loomingulisest läätsest läbi,” ütles Temnikova.

Kuna koolimaja on klassikalise arhitektuuriga, on Temnikova sõnul teose loomisel arvestatud klassikalisi proportsioone, kuid tegemist on ikkagi moodsa kunstiga.

„Flirdib klassikaliste proportsioonidega, dialoogis interjööriga, lisab sinna aga särtsu, dünaamikat ja mängulisust,” hindas ta tulemust.

Kunstihanke võitjaga sõlmiti leping augustis ja Temnikova sõnul on pärast seda käinud intensiivne töö. Kunstnik voltis igast linnust kõigepealt lainepapist kujutise, võttis sellest vormi ja valas alumiiniumisse.

„Iga lind on unikaalne,” toonitas kunstniku esindaja.

Temnikova lisas, et nad tahaks koos kunstnikuga õpetajatele ja gümnasistidele ning nende vanematele teose sündi lähemalt tutvustada.

„Inimesed ei tea, kuidas skulptuur sünnib, ja lastele on huvitav teada, kuidas seda tehakse,” ütles galerist.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas nelja riigigümnaasiumi kunstihanke ideekonkursi välja mullu märtsis. Läänemaa ühisgümnaasiumi ideekonkursile esitati seitse pakkumust, millest kvalifitseerus kuus.

Võitja valis välja žürii, kuhu koolidirektori Leidi Schmidti ja hoone arhitekti kõrval kuulusid nelja kunstiga seotud loomeliidu ja RKASi esindajad. Läänemaa ühisgümnaasiumi kunstihanke võitnud Temnikova&Kasela Galerii võitis ka Viljandi riigigümnaasiumi kunstihanke. Viljandi ostab kunstnik Merike Estna loomingut.

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et riigigümnaasiumide kunstihanke ideekonkurss oli „esimene pääsuke”, sest hanke aluseks olnud kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud vaid mõned aastad ning selle aja jooksul on valminud üksikud hooned, mille juures tuleb kunstiteoste tellimise seadust rakendada.

Idnurme hinnangul sujus hange kõigi nelja riigigümnaasiumi puhul ja pakkujaid oli küllalt. Ta möönis aga, et kuna riigi kunstihanked on uudne teema, pole see ka kunstnikkonnale veel kuigi harjumuspärane.

„Neil, kes pole varem osalenud, võttis aega süsteemiga tutvumine, aga olime neile nõu ja jõuga igati abiks,” kinnitas Idnurm.

Kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus jõustus 2011. aastal. Seadus näeb ette, et enam kui 750 000 eurot maksvate avalike hoonete puhul tuleb ehitushinnast vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid.

Edith Karlson vormis volditud paberlinnu eeskujul alumiiniumist tiivulised, millest mõned toimivad lambina:
Ühisgümnaasiumi kunstihange

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
116 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kiur
8 aastat tagasi

Selle kooli kunagine direktor Vahtras, aitas yhel 8nd klassi posil endalt elu võtta.

ptz
10 aastat tagasi

no selle raha eest oleks saanud pool maja kunsti täis osta, mitte aga panustada kõik ühe (minu arvates koleda) lambi peale

Meistri Teos
10 aastat tagasi

nii nagu ükski õige kunstnik, ei saa ka Edith ilma pepu-pissi-kaka-tussu shedöövriteta: http://www.edithkarlson.com -> Peeing Woman

Tõnu Tiit
10 aastat tagasi
Reply to  Meistri Teos

Meistriteosel on fantaasiat….

valgustaja
10 aastat tagasi

Olen ise sellise lühtri mehega kahasse valmis teinud. Ilma nende fooliumlindudeta, 13 pirniga. Materjalid läksid maksma 100 Euri ringis, sest ei ostnud überkallist värvilist juhet, leidsin sellise “suka”, mille sai tavalisele juhtmele peale tõmmata ja harukarbi (konkreetse sovetjiaegse) sain ühe töömehe käest tasuta. Ma usun, et materjalid läksid tal 1000…2000 Euri kanti maksma+ disain ja töö – ei usu, et 37 000 on realistlik summa.

Njaa
10 aastat tagasi

Parim nali, mida olen viimasel ajal näinud olen. Saan aru, et raha vastu võtmise vastu pole kellelgi midagi, aga natuke peaks tasu eest ka pingutama – kas kunstnik ise julgeb selle oma portfooliosse lisada? Uue luksusauto hinna eest võiks ikka natuke tööd ka teha. Ma arvan, et üks keskmine Londoni kaubamaja oleks selle töö eest maksimaalselt 8000 naela tasunud. Oma raha ikka kallim, kui maksumaksja oma.

Aga nälgivad kunstnikud, näete, raha liigub, tuleb ainult võimalusest kinni haarata 🙂

Hea idee
10 aastat tagasi

Hiilgav idee osalemaks ka ise järgnevatel sellistel pakkumistel.
Aga kahju et sõna KUNST taha saab igasugu ….. panna.

Kas antud üllitisel ikka CE märgis ka olemas- teimitud ja katsetatud….vastasel juhul ei või seda paigaldada ja käidelda…..

jumala õige
10 aastat tagasi
Reply to  Hea idee

kui CE märgistus puudub ei tohi seda elektriseadmena kasutada, sest on ohtlik, ennem tuleb tüübikinnitus taotleda, täielik ämber

MT
10 aastat tagasi

Uskumatu ämber LÜG´i direktori poolt. Kujutan ette kuidas mingit välismaa delegatsiooni viiakse vaatama LÜG´i “uut kunsti” ja mis mulje sellest neile jääb. Uskumatult oskamatu rahakulutamine.

haapsalu
10 aastat tagasi

Selle hanke puhul on tuleb silmas pidada, et hanke võitis Temnikova & Kasela Galerii OÜ mitte Edith Karlson. RKAS rõhutab, et kunstnikkonnale ei ole hangetel osalemine harjumuspärane. Edith Karlsoni on ka ise ajakirjanduses väitnud, et rahaasjade korraldamine on tema tegevuse keeruliseim osa. Kindlasti on finants-ja õigusküsimustes pädev Temnikova & Kasela Galerii OÜ üks omanikest Indrek Kasela (juuraharidusega kultuurisõber), kes viimati väljandas muret kultuurirahastamise ja toetamise osas Paide arvamusfestivalil. Seetõttu oleks huvitav teada, kuidas jaotub tulu OÜ ja skulptori vahel. Kui olulise osa saab reaalselt loovisik, siis võib seda hanget nimetada kultuuritoetuseprojektiks. Samas ei saa tähelepanuta jätta seda, et RKAS nõukogu… Loe rohkem »

super
8 aastat tagasi
Reply to  haapsalu

20 aastat v6imul olnud meer on ka RE.

Katrin Jõgisaar
10 aastat tagasi

Parim investeering oleks siinkohal 37000 eest kunstiajaloo haridus või kunsti õpetaja palk.

LARw
10 aastat tagasi

IRw, kus sa selles “kunstis” raha näed?