77

Malle-Liisa Loodus: Rongiliiklus — peotäis minevikuunistust

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Üha sagedamini kuulen haapsallaste minevikuunistusest — rongist. Viimati hakkasid nad juba oma väikeste kätega 2004. aastal üles võetud rööpaid tagasi asetama. Mis aga minu pähe ei jõua, on see, miks liikuvat rongi tulihingeliselt oodatakse.

Olgu. Rööpad tulevadki uuesti maha ja rong hakkabki sellel sõitma. Mida see muudab? Esimene nädal, kuu, pool aastat valdaks kohalikke elanikke eufooria — kõik sõidaksid rongiga Rohukülla ja tagasi, Riisiperre ja tagasi või suisa Tallinna ja tagasi. Sõit lihtsalt sõidu pärast. Ajapikku eufooria vaibuks, elu läheks vanasse rütmi tagasi, rong tühjeneks.

Raudteeliikluse pooldajad väidavad, et peamiselt Tallinna tööle sõitvad elanikud hakkaksid auto asemel hoopis rongi kasutama, sest rong kiirendab kohalejõudmist. Diiselrong, mis hakkaks Haapsalu vahet sõitma, võib maksimumkiirusel liikuda kuni 120 km/t — ka pidevalt maksimumil sõitev rong jõuaks Tallinna 50 minutiga. Peale selle veel peatused ja fakt, et rong ei sõida terve tee maksimumkiirusel, kui üldse sõidab.

Ajaliselt jõuaks rong küll kiiremini pealinna kui buss, kuid kaheldav on see, kas kiiremini kui auto, sest rongiga pealinna sõitev tööline peab Tallinnas veel sihtkohta jõudmiseks sealset ühissõidukit kasutama, võimalik, et ka mitut, mis on ebamugavad. Kuigi rongisõidu ajal saab inimene muid toimetusi teha, ei pruugi rongi väljumise ja saabumise ajad talle kuidagi sobida — võib sihtkohta hilineda või liiga vara kohale jõuda.

Samuti peaks rong rohkem turiste linna meelitama. Arvan, et kui turist tahab Haapsallu tulla, siis ta ka leiab tee. Jääb arusaamatuks, kust peaksid äkki ilmuma turistihordid, kes on ainult ja ainult rongiga nõus sõitma?

Eeldusel, et rongipileti hind tuleb võrdväärne bussipileti hinnaga (Tallinna–Tartu suunal on võrdsed), leian, et kordi lihtsam, odavam ja mõistlikum oleks panna Haapsalu ja Tallinna vahet liikuma korralikud bussid — sellised, nagu väljuvad igal täistunnil Tallinna–Tartu suunal.

Rong ei ole Haapsallu jõudnud 18 aastat ja pool sellest ajast ei ole rööpaidki olnud. Miks äkki on kõike tagasi vaja? Miks oli üldse vaja siis rööpad hävitada?

Jah, tunnistan, et saaksin rongiliikluse taastamisest aru, kui rööpad oleksid veel maas, need tuleks vaid korda teha, ja raudteetammile ei oleks leitud uut funktsiooni. Ma ei näe põhjust, miks tuli rööpad üles võtta, raudtee asemele tervisetee teha, mida elanikud meeleldi kasutavad, ja seejärel rööpad ligi 30 miljoni euro eest tagasi panna. Ka juba nimetatud tegevus nõudis raha.

Kas raudteeliikluse taastamise soov on kohalikel pelgalt ühest vanast asjast kinnivõtmine, selle tagasi igatsemine ja selle külge klammerdumine? Igatsetakse Vene keisrit, kes tuleb kuurortlinna ravimuda nautima ja promeneerima, nautima kõlakojas kaks korda päevas esinevat orkestrit ja näitetruppi ning kuursaali einestama? Kardan, et kui selline persoon tänapäeval eksisteeriks, kasutaks temagi teisi liiklusvahendeid, toona lihtsalt polnud muud.

Kohati jääb mulje, et Haapsalu ja Hiiumaa on muust maailmast ära lõigatud paigad, kuhu pääseb ligi vaid rongiga, ja ainus viis taas muu maailmaga kontakti saada on taastada raudtee. Pigem on rongiliiklus vaid väike minevikuigatsus.


Malle–Liisa Loodus,
haapsallane

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
margus kiis
margus kiis

Rong on muide AINUS transpordivahend, mida on viimase 50 aasta jooksul kõvasti moderniseeritud. Muud transpordivahendid on umbestäpselt samad, mis 1963, ainult detaile on uuendatud aga pmst samad. 1963 olid levinud veel auruvedurid, nüüd on rong arenenud maailmas väga mooden sõiduriist.

Herman
Herman
ohhhh… jah… tänu ehk taolisele kitsale, alaarenenud arusaamale ja teadmisruumile nagu on kirjutaja Malle-Liisa Loodus artikkel, siis tänu tema sugustele ongi just need rööpad 18 aastat olnud olematud… imelik on siinjuures paradoks, et kirjutaja perekonna nimi on Loodus… siis võiks vähemasti inimene nii palju aus olla, et ka loodusega natukenegi olla kursis ja respektis… meid inimesi ümbritesev keskkond, miljöö eriti pisikeses eestis kus kaua aega inimesed on elanud gaaside, tolmu ja kemikaalide sees ja reostanud halastamatult keskkonda, loodust ja ka selle kaudu eneste tervist jne… siis eriti kurb on siin lugeda naiivse ja lausa rumala kirjutaja artiklit, kus seatakse eesmärgiks… Loe rohkem »
piinlik
piinlik

Kui argumentidest puudu jääb, minnakse autori alatu isikliku solvamiseni. Mine ja häbene, Herman!

sama
sama

häbi sulle herman. autod ei kao kuskile ja ka see autodest tulenev probleem., ei lahena seda ka üks riisipere- haapsalu rööpapaar, ka käbikujuline ajuvorm on eestile hukutav

To Herman
To Herman

Hästi argumenteeritud vastus humanitaarvaldkonna esindaja pr Loodus arvamusele. Kuidas peakski pr Loodus matsu jagama kui puuduvad elementaarsed teadmised logistikast ja selle toimimisest.

Muhe Enn
Muhe Enn

Oh kui rumal artikkel. Aga noh, ütleme nii, et vaba ühiskond ja olgu siis ka selline arvamus olemas.

Lugesin
Lugesin

need kommentaarid nüüd enam-vähem läbi:maantee peab ju ka ikka alles jääma ja kulutused sellele,seega tuleb rongivärk lisaks,mitte nagu siin väideti,et maantee olevat kallis teeme raudtee.
Vahest peaks tõesti otsima üles mõne sarnase maanurga(selline umbne koht,umbes sama rahvaarvu ja suht olematu kaubavooga) vennasrahvaste hulgast ja uurima kas seal rööpad majandavad.

just nimelt
just nimelt

2 põhimaanteed tallinnaga ühenduseks on olemas ja nendele kulutused, nüüd soovib keegi lisada veel kolmanda väga suure ja praktiliselt otstarbetu kulu. tasuta lõunaid pole olemas, nii ka nende eurorahade laiakslöömise puhul.selle hind on oma suveräänsusest loobumine; muutumine homo sovetikust homo euroföderatikuks

tihedus
tihedus

mis tihedusega need rongid küll sõitma hakkaksid, et see asendaks harjumuspärast bussi või autoga Tallinnas käimist. Kahtlane, et enda soove õnnestuks selle järgi painutada.

HRT
HRT

Minimaalne tihedus peaks olema 8 rongi ööpäevas. Parem kui rohkem. Siingi sõltub palju sellest, kas jaamasid tuleb liinile üks või kaks jne.

tore küll
tore küll

ja ülejäänud lehvitavad mööduvale rongile järele

HRT
HRT

Pidasin silmas jaamu ehk kohti, kus rongid saavad üksteisest mööduda. Vabandan, et selgemalt ei kirjutanud.

HRT
HRT

Olaf, küsiksin, et miks on meil need, kes keskkonna, ühiskonna ja üldse inimeste peale mõtlevad, ajukääbikud? Kas ehk pole sina hoopis see, kes asjadest aru ei saa? Arengud üle Eesti pidurdusid paljuski siis kui rongiliiklus katkes, nii aastakümneid tagasi kui üsna hiljuti. Just selline mõtlemine jätabki arengud seisma, nii et kui viitsid, siis ikka too mõni näidegi!?

olaf
olaf
Ilmselt olengi ajukääbik. Ega vastu ei vaidle. Üks asi on mõtlemine, teine asi teostus ning vastutus. Inimeste veoks kavatsete kasutada raudrattaid. Kuidagi totter. Kui tahate inimeste veoks kasutada bussidele alternatiivi, siis teadus ja tehnika pakub juba kiiremaid ja paremaid variante kui see tsuhha tsuhha ja asi ei piirdu ainult ühe liiniga vaid terve regiooniga. Sõltub paljuskist energiast. Ei ole ma näinud arutelul meie ettevõtteid Läänemaalt, ilmselt on kallis pidev ümberlaadimine ning ladustamine kasvõi näiteks Haapsalus. Logistika 100 km kauguselt Tallinnast on Haapsalu raudtee tingimustes kallis. Mis puutub palgiveosse, siis on palkidega parematki teha kui seda rootsi sadamatesse tarnida. Nimetage seda… Loe rohkem »
olafil on
olafil on

õigus. ma peaks ikka päris haige olema, kui oma konteinerit õue pealt tallinna sihtkohta saates seda raudteed kasutades 6 korda ümber laadima peaks. see jääb isegi kilplasele arusaamatuks, sarnaselt ajusurmas estonianairi pideva elustamiskatsega (rahvuslik uhkus), samal ajal rahval tagumik paljas ja lapsed näljas

HRT
HRT
Poleks uskunud, et keegi üldse tuleks mõttele saata konteiner Haapsalust Tallinna või vastupidi!! Kui üldse, tuleks konteiner- ja muu kaup kaugemalt. Sest raudtee läheb Tallinnast kaugele edasi, selle peale võiks ka ise tulla. Kohapealt võib põhiliselt loota vaid vanarauale. Puidu peaks võimalusel otse loomulikult kohapeal ümber töötlema. Kaubavedude koha pealt ei saagi olla eriti optimistlik, tasapisi ehk võib midagi luua, näiteks kohapeal toodetavate suurte plastmahutite vedu välisturule vms. Sellise lähenemisega asjadele ja arusaamisega pole ime kui tagumikud paljad ja lapsed näljas… Teha mingi ulmeline monorelss vm nende “raudrataste” asemel on niivõrd kallis, võrreldes tavaraudteega, et seda ei kaaluks ükski loogilise… Loe rohkem »
õnneks
õnneks

pole enam aeg, kus reisid algasid moskvast ( tallinnast), nüüd saab igaüks minna sinnapoole kuhu hing ihkab, aga mitte kuhu relsid viivad, st kuhu tee otsem viib

siilid udus
siilid udus

selge on see et raudteed on tarvis. kui euroopa liit maksab siis on vaj see siia saada. selge on see et kui see 50 KM raudteed ehitatakse küprosele või kreekasse siis meie sellega sõita ei saa. selle raha eest mis aga eesti tuuakse võib seda raudteed 50 aastat tasuta käigus hoida. nii lihtne see ongi.

külaelanik
külaelanik

See on praegu mäng ühte väravasse.

Meil on hea
Meil on hea

tihedusega bussiühendus ja needki sõidavad pooltühjalt. Kuna kaubavedu,mis peaks suurema osa tulust tooma, pole, ei näe mõtet rongile suuri dotatsioone peale maksma hakata ……

sorts
sorts

paar küsimust Sulle lugupeetav “Meil on hea”
suure tihedusega bussiühendus on Haapsalu-Tallinn maanteel aga proovi sa näiteks Keilasse minna?
arvad,et need bussiliinid sõidavad ilma dotatsioonideta?
oskad sa arvata,palju maetakse raha igal aastal sellesama maantee korrashoiuks?
jne kuid see läheks pikale

õnneks
õnneks

ei võta keegi seda maanteed üles ja ei vii kuusakoski

sorts
sorts
kogu Euroopas käib hoogne rongiliikluse arendus–alates kiirrongidest lõpetades meie mõistes suurte trammidega liiklemine külade vahel. põhjusi sellele on mitu.näiteks kujuneb raudtee infra ülalpidamine aastate (ca 30a) lõikes kordades odavamaks kui maanteede oma, mitte vähem tähtis ei ole raudtee keskkonnasõbralikkus. samuti on korras rongi kasutamine väga mugav,isegi Eestis. paljud teist on kasutanud viimase aasta jooksul elektrirongi liinil Riisipere-Tallinn? mina olen teinud seda korduvalt ja pean mainima–rongid on rahvast täis. kaubavedudest. Rohukülas on täiesti toimiv puiduterminal, mis kasutaks hea meelega raudteed, samuti on Haapsalus mõned ettevõtted,kes saadavad oma kaupa laia maailma konteineritega–arvan,et ka nemad kasutaksid ronge liinil Haapsalu -Tallinna sadam. soovitan kõikidel… Loe rohkem »
soolapuhuja
soolapuhuja

kogu euroopas – ei ole vaja võrrelda näppu ……ga, seal käib olemasoleva raudteevõrgu rek. ja seda rahvusvahelistel liinidel, kus on transiitvedu. meie peterburi-moskva liin kiratseb pidevalt ja ükski imevägi ei suuda seda tegusalt tööle panna. kulutada EL raha mõtetutesse projektidesse ongi sellise mõttemalli tulemus -# –ARVAN,et ka nemad kasutaksid ronge liinil Haapsalu -Tallinna sadam.

sorts
sorts

euroopas ehitatakse ka palju ainult reisijateveoks mõeldud liine ( näit. Shveits,Saksamaa,Prantsusmaa,Holland,Belgia )
oled kuulnud ideedest panna Hiina kaubad läbi Venemaa siiapoole teele edasiseks töötlemiseks/pakendamiseks Euroopa jaoks?

ja paljutki muud veel,kuid selle jaoks on vaja vähemasti korralikku tegevuskava ja mitte ainult 10 aasta lõikes.

olen kuulnud
olen kuulnud

kuidas aastakümmend on pihkva tartu laevaliin käivitunud. aga tegevuskava on olemas, see on euroopa föderatsioon, ehk sõnaõiguseta ja enam mitte suveräänne eesti

olaf
olaf

Igati toetan Mallet. Raudtee toetajad võiks rohkem mõelda selle peale, miks Eesti riik on ikka nn. arendustaadiumis 20 aastat stagnatsioonis. Tänu sellele on tekkinud suur hulk ajukääbikuid, kellega pole meie riigis midagi peale hakata ning kes üritavad ennast tõestada ja oma ideid teistele pähe määrida. Mis puutub raudtee taastamisse, siis on see ühekordne äriidee ja toob tulu ainult teatud kindlale seltskonnale. Isikute nimetamine ja selle põhjendamine tooks mulle laimamise eest karistuse.

wpDiscuz