Silt: Rannarootsi muuseum

[gallery ids="423072,423073,423074,423075,423076,423078,423077"] Juba kaks aastat Ukrainale varjevõrke pununud rannarootsi muuseum Haapsalus ootab stepivärvides riidekraami, et punujad ei peaks istuma, käed rüpes. Sõja algusest peale pole möödunud päevagi, kui muuseumi lae all mõrralina ei ripuks. Reede hommikul läks muuseumist Ukrainasse teele 147. varjevõrk, 148. ootas põrandal kinnituspaelu, 149. rippus lae all. „Varsti tuleb poolik pidu,“ märkis võrgupunuja Viivika Püve.

[caption id="attachment_422378" align="alignnone" width="1920"] Ene Smõslova (esiplaanil) ja Rüüd Kamarik käivad igal neljapäeval Haapsalus rannarootsi muuseumis käsitööd tegemas. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani kevadnäitusele välja neljapäeviti muuseumis kokku saavate memmede käsitöö. Näitusel pole ainult naiste enda tehtud näputöö, vaid ka nende emade ja vanaemade valmistatud kallisvara ja tütarde käsitöö. Sellest, et käsitööoskust on antud edasi põlvest põlve, on ka näituse nimi „Käsitöögeenid”. Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel on naiste näputöö paigutatud vaatamiseks kahte tuppa. Osa on paigutatud nii osavalt, nagu oleks see osa püsiekspositsioonist.

[caption id="attachment_419729" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi perepäev. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeva keskpäeval kutsub Haapsalus asuv rannarootsi muuseum taas kõiki perepäevale. „Muuseumi kai juures on jääd küll, nii et saame oma kelgutamised ära teha,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.

[caption id="attachment_418029" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumis ootavad kümme tõukekelku sõitjaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läinud pühapäevast töötab Haapsalus rannarootsi muuseumi juures iseteeninduslik tõukekelkude rent, mis on avatud ööpäev läbi. See tähendab, et muuseumihoovis seisab kümme istmega tõukekelku ja ühe kelgu tunniajaseks kasutamiseks tuleb suitsumaja seinal asuvasse postkasti poetada kolm eurot. Lisaks tõukekelkude laenutamisele on muuseum jääle paigaldanud kaks jääkarusselli.

[caption id="attachment_417448" align="alignnone" width="1920"] Rahvamuusikud Lee Taul (vasakult), Karoliina Kreintaal ja Kairi Leivo esitasid Ruhnu tantsulugusid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läinud neljapäeval pidas rannarootsi muuseum oma sünnipäeva Ruhnu viiside saatel ja saare pillimehi tutvustava näituse avamisega. Rannarootsi muuseumi näitusemaja teisel korrusel saab aprilli keskpaigani näha fotonäitust „Ruhnu viiuldajad”, mis tutvustab saare nelja pillimeest Henrik Berenssoni (1865–1944), Johan Ömanit (1918–2004), Elias Schönbergi (1861–1943) ja viimase poega Peeter Rooslaidu (1891–1976).

[gallery ids="414919,414920,414921,414922,414923,414924,414925,414926,414927,414928,414929,414930,414931,414932,414933,414934,414935,414936,414937,414938,414939,414940,414941,414942,414943,414944,414945,414946"]   Sadakond Noarootsi ja Nõva last valmistasid sel nädalal Haapsalus rannarootsi muuseumis piparkookidest koolimaju, mida juba ammu ei ole enam olemas. „Hakkame võtma!“ kamandas rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm teisipäeval Noarootsi kooli 6. klassi poisse. „Küljeseinad, otsaseinad, katus!“ Piparkoogilõhn võttis vastu juba muuseumi uksel. Tuba oli lapsi täis ja piparkoogiseinte ning -katuste kaunistamine käis täie hooga. Kui võõp tahkunud, tõid poisid Kalmu nimetatud osad kuumava elektripliidi äärde. Kalm kastis seinad üksteise järel pannil sulatatud tumepruuni suhkru sisse, piparkoogimaja võttis ilmet ja Kalm hakkas korstnat kokku kleepima.

[caption id="attachment_412987" align="alignnone" width="1920"] Talharpaorkester rannarootsi muuseumis. Lydia Kalda[/caption] Nädala pärast saab rannarootsi muuseumis kokku ligi 40 talharpa ehk hiiu kandle mängijat, et harjutada suviseks eestirootslaste laulupeoks. „40 mängijat on ikka väga suur hulk,” ütles rannarootsi muuseumi pedagoog ja ise samuti hiiu kannelt mängiv Lydia Kalda. Hiiu kandle mängijaid juhendava Liisa Koemets-Bastida sõnul võib rannarootsi muuseumis iga kahe kuu tagant kokku saavat hiiu kandle orkestrit Eesti suurimaks nimetada. „Selliseid orkestrid rohkem polegi,” lisas ta. Koemets-Bastida rääkis, et aastaid tagasi oli üks suur hiiu kandle projekt ning vähemalt sama palju või rohkemgi mängijaid on kokku saanud ka hiiu kandle laagrites, aga väljapool laagrit pole nii suur hulk mängijaid kokku saanud.

[caption id="attachment_411954" align="alignnone" width="1920"] Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata. Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.

[caption id="attachment_408317" align="aligncenter" width="2000"] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslased on tikkinud algsele vaibale viiemeetrise järje, mis jutustab eestirootslaste saatusest pärast II maailmasõda mõlemal pool Läänemerd. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Rannarootsi muuseum pani näitusemaja Sadama tänava poolsele seinale välja kaks viimati paralleelselt Eestis ja Rootsis valminud rannavaiba osa.