-1.7 C
Haapsalu
Reede, 19. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Palk

Silt: palk

Raamatukogude töötajad küsivad palka juurde

[caption id="attachment_383106" align="alignnone" width="2000"] Möödunud aastal toetasid Haapsalu raamatukogud tartlaste streiki. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu raamatukogude töötajad on linnavalitsusele saatnud kirja, milles paluvad järgmisel aastal 10protsendilist palgakasvu, et pidada sammu riiklikult kehtestatud kultuuritöötajate palkadega. „Küsime, et meid ära ei unustataks,” ütles Lääne maakonna keskraamatukogu töötajate usaldusisik, lasteosakonna juhataja Jaanus Kõuts.

Juhtkiri: lisaliigutus on lisatasu?

Iga aasta mai alguses laseb rahandusministeerium sobrada riigi- ja omavalitsuste ametnike ning juhtide rahakotis, näidates ära nende sel aastal kehtiva palga ja möödunud aastal saadud lisatasud. Ehkki kõik omavalitsused räägivad raskest rahalisest seisust, ei paista see ametnikele makstavate preemiate järgi kuskilt välja. Neid küll selgitatakse lisandunud tööülesannetega, mitte lihtsalt preemia maksmisega, kuid tehti ka seda.

Omavalitsused maksid mullu ametnikele heldelt lisatasusid

[caption id="attachment_396962" align="alignnone" width="677"] Kõrgeimat palka saavad vallajuhid.[/caption] Neli omavalitsust – Haapsalu. Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna – maksid möödunud aastal ametnikele kokku ligi 76 000 eurot palgalisa. Summa hulka on arvestatud nii preemia, lisatasu täiendavate tööülesannete eest kui ka öötöö, ületunnitöö ja riigipühal tehtav töö. Kõige rohkem maksis mullu ametnikele põhipalgale lisaks Haapsalu linnavalitsus – kokku aasta jooksul veidi enam kui 46 000 eurot. Preemiata jäid vaid linnapea ja aselinnapead ning lühikest aega ametis olnud taristuspetsialist Priit Martin. Kokku said möödunud aastal ametis olnud 114 omavalitsuse töötajast preemiat või lisatasu 71. Neist kõige kopsakama palgalisa, aasta jooksul enam kui 6000 eurot, sai ametist lahkunud Haapsalu taristuspetsialist Sirli Vaksmann.

Haapsalu ja Lääne-Nigula allasutused soovivad palka juurde

[caption id="attachment_349491" align="alignnone" width="696"] Haapsalu kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi tunneb rõõmu ka väikese palgatõusu üle. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu ja Lääne-Nigula allasutuste juhid on saatnud omavalitsusjuhtidele kirju, milles soovivad palgatõusu, sest palk on püsinud muutumatuna aastaid. Palivere lasteaia direktor Aivi Aasmäe kirjutas koos teiste Lääne-Nigula valla lasteaedade direktoritega vallavalitsusele kirja, milles palub õpetaja abi palka tõsta 200 euro võrra ja õpetaja assistendi palka saja euro võrra. „Palk on muutumatuna seisnud aastaid ja raske on leida töötajaid,” ütles Aasmäe. Aasmäe sõnul on lasteaiaõpetajate palk riigi poolt määratud, teiste töötajate palga määrab aga omavalitsus. „Nad on jäänud justkui vaeslapse ossa,” ütles Aasmäe. Praegu saab Lääne-Nigula vallas õpetaja abi 650 eurot ja assistent 850 eurot. Aasmäe sõnul on töötajatel aga vastutus suur ja nõuded aina kasvavad. „Panime kirja kirjutades omalt poolt õla alla, et neid rohkem motiveerida,” ütles Aasmäe.

Haapsalu linn maksis ametnikule 4600 eurot palgalisa

[caption id="attachment_328046" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnavalitsuse kultuurispetsialist Teele Jurtom teenis kolleegi asendamise eest mullu maakonna suurima lisatasu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Möödunud aastal Läänemaal makstud lisatasudest ja preemiatest paistab silma 4600 euro suurune lisatasu, mille Haapsalu linn maksis kultuurispetsialist Teele Jurtomile. Läänemaal aasta jooksul makstud järgmine lisatasu jääb Jurtomi tasule peaaegu poolega alla. Aselinnapea Tõnu Parbus selgitas, et tegemist on mitte preemiaga, vaid lisatasuga, sest Jurtom on saanud tööülesandeid juurde. „Sporditöö spetsialist läks lapsehoolduspuhkusele. Me ei hakanud uut inimest otsima, vaid andsime Jurtomile ülesandeid juurde,” põhjendas Parbus.

Madalapalgaliste arv väheneb