Silt: Lääneranna

[caption id="attachment_421182" align="alignnone" width="1127"] Lääneranna vald müüs lumesaha alghinnast mitukümmend korda kõrgema hinnaga. Foto: osta.ee[/caption] Lääneranna vald pani oksjonile lumesaha ja kolm teraskatelt, mille eest kokku laekus kohaliku omavalitsuse arvele 2340 eurot. Kõige rohkem kerkis lumesaha hind. Sahka alghinnaga 50 eurot ihaldas kaheksa ostjat, kes tegid üle 70 pakkumise. Sahk müüdi maha lõpphinnaga 1720 eurot.

[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="1920"] Advokaat ja Massu mõisa omanik, Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption] Lääneranna vallavolikogu esimehele, advokaat Armand Reinmaale umbusalduse avaldamise poolt oli viis ja vastu 12 volinikku, üks volikogu liige jäi erapooletuks. Kui teravused olid vahetatud, hääled kokku loetud ja umbusaldus läbi kukkunud, järgnes aplaus ning volikogu 14. detsembri istung läks edasi. Kuus Lääneranna vallavolikogu liiget andsid umbusaldusavalduse sisse 26. oktoobril. Umbusaldusavalduse üle andnud Lääneranna vallavolikogu liige Meelis Malk (EKRE) märkis toona, et rahvaalgatuse korras kogusid Lääneranna valla elanikud üle 700 allkirja, et umbusaldada vallavolikogu esimeest Armand Reinmaad. Petitsioon lükati kõrvale ja Lääneranna vallasekretär Karoliina Post teatas selle algatajatele, et umbusaldusavaldus ei ole käsitletav kohaliku elu küsimusena, mida saab algatada rahvaalgatuse korras. Pärast seda otsustasidki kuus volinikku ise umbusaldusavalduse sisse anda. „Sellega täidame oma kohust teenida rahvast,“ ütles Malk toona. „Eesmärk oli inimeste hääle avalikuks toomine,“ kordas Malk 14. detsembri istungil. Petitsiooni loojate sõnul on Reinmaa vallavolikogu esimehena tegutsenud ebaeetiliselt, ebakultuurselt ja valimislubadusi eirates ning põhjustanud sellega vallale suurt kahju. Malk põhjendas umbusaldusavaldust valla maine kahjustamisega pärast 24. märtsil tehtud otsust, millega Lääneranna võimuliit sulges Lõpe ja Metsküla kooli ning kärpis Virtsu kooli neljaklassiliseks. „Niisugune arrogantsus ei sobi valla juhtimisega. Elanike nii suur rahulolematus ei tohiks jääda tähelepanuta,“ ütles Malk. Reinmaa (Lääneranna valimisliit) ütles 14. detsembri istungil, et etteheited on laialivalguvad ja ebaõiged. „Arusaadavalt ei meeldi kõik volikogu otsused kõikidele vallaelanikele,“ märkis Reinmaa enne umbusaldushääletust. „Siiski ei saa panna kogu vastutust volikogu esimehele.“ Reinmaa kutsus volinikke kaks korda üles hääletama oma südametunnistuse järgi.

[gallery ids="414520,414519,414518"] Metsküla ja Lõpe kooli kinni pannud ning Virtsu kooli rahapuudusel neljaklassiliseks kärpinud Lääneranna vald avas 15 km kaugusel Lihulast Oidremal uue bussiootekoja, mida valgustab lühter. Saja elanikuga Oidrema küla bussiootekoda läks kohalikule omavalitsusele maksma 20 000 eurot. Lääneranna valla avalike suhete spetsialist Lilli Lumera ei osanud öelda, kui palju maksis lühter, aga elektritööd, sh valgusti, pistikupesad, kaitsmed jms, maksid 900 eurot. Küsimusele, miks valiti Oidrema bussiootekoda valgustama just lühter, vastas Lumera: „Oidrema bussiootepaviljoni visuaalses terviklahenduses on arvestatud sellega, et see sobituks piirkonna mõisahoonete miljööga.“

[caption id="attachment_405458" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu. Kuvatõmmis[/caption] Lääneranna vallavolikogu valis neljapäeval hariduskomisjoni esimeheks uuesti kehalise kasvatuse õpetaja Janar Sõbra (Lääneranna valimisliit) ja sotsiaalkomisjoni esimeheks Lihula kultuurimaja direktori Tiina Lobja (Lääneranna valimisliit).

[caption id="attachment_410783" align="alignnone" width="1920"] Vana-Kooli kinnistu ja Kooli kinnistu Tuhu külas. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald pole nõus kinnisvaratehinguga alt läinud heausklikule omanikule naaberkrunti soodsalt võõrandama. 15 aastat tagasi ostsid õde-venda Liisa ja Laur Oberschneider praegu Lääneranna valda kuuluvas Tuhu külas 3,1 hektari suuruse Kooli kinnistu. Tehingu eest maksti Lembit Kunglale 300 000 krooni (u 19 200 eurot). Hiljem ilmnes, et hooned, mille omanikeks nad tehingut sõlmides saada lootsid, asuvad hoopis naaberkinnistul. Ostjad olid veendunud, et Kungla müüs neile 2008. aasta juulis oma elukoha ehk 3,1 hektari suuruse maaüksuse, millel asus elamu koos kõrvalhoonetega. Hiljem tuli aga ilmsiks, et majad, mida Oberschneiderid enda omaks pidasid, Kooli kinnistu hulka ei kuulugi, elumaja ja abihooned asuvad hoopis 2010 m² suurusel Vana-Kooli kinnistul, mida piirab kolmest küljest Kooli kinnistu. Praeguseks on kinnistu müünud Lembit Kungla surnud ja et tal pärijaid pole, ei ole praegusel Kooli kinnistu ainuomanikul Liisa Anlikeril (endine Oberschneider) temalt enam midagi nõuda. Vald päris kinnistu   Vallaametikud said Oberschneideritelt teada, et Kooli ja Vana-Kooli kinnistutega on probleem. Lääneranna vallavalitsuse algatas aprillis 2021 Vana-Kooli kinnistu peremehetu hõivamise menetluse.

Lääneranna vallavalitsus sai rahandusministeeriumilt noomida, sest oli Lihula gümnaasiumi juurdeehituse ideekonkursi riigihankel seadust rikkunud. Rahandusministeerium tõi Lääneranna vallavanemale Ingvar Saarele nädala algul saadetud märgukirjas välja, et vallavalitsus ei täitnud kooli ideekonkursi hanke korraldamisel riigihangete seaduse nõudeid. Vallavalitsusele heidetakse ette, et riigihangete registris ei olnud märgitud, et hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelise hanke piirmäära – 215 000 eurot.

[caption id="attachment_401313" align="alignnone" width="1815"] 9. klassi matemaatika eksamil õpilased põrusid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna valla põhikoolide matemaatika lõpueksamist kukkus läbi iga neljas õpilane, mis on ka Eesti keskmine ja Läänemaa keskmine tulemus. Kõige paremini läks eksam Virtsu koolis, kus kümnest lapsest kukkus läbi üks ja iga kolmas sai viie (punktisumma, mis viiepallisüsteemi teisendatuna on viis).

[caption id="attachment_204337" align="alignnone" width="1024"] Vatla mõis. Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald tagastab 24 000 eurot muinuskaitsetoetust, mis oli ette nähtud Vatla mõisa härrastemaja peasissekäigu ja selle kohal asuva rõdu restaureerimiseks.

[caption id="attachment_396962" align="alignnone" width="677"] Kõrgeimat palka saavad vallajuhid.[/caption] Neli omavalitsust – Haapsalu. Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna – maksid möödunud aastal ametnikele kokku ligi 76 000 eurot palgalisa. Summa hulka on arvestatud nii preemia, lisatasu täiendavate tööülesannete eest kui ka öötöö, ületunnitöö ja riigipühal tehtav töö. Kõige rohkem maksis mullu ametnikele põhipalgale lisaks Haapsalu linnavalitsus – kokku aasta jooksul veidi enam kui 46 000 eurot. Preemiata jäid vaid linnapea ja aselinnapead ning lühikest aega ametis olnud taristuspetsialist Priit Martin. Kokku said möödunud aastal ametis olnud 114 omavalitsuse töötajast preemiat või lisatasu 71. Neist kõige kopsakama palgalisa, aasta jooksul enam kui 6000 eurot, sai ametist lahkunud Haapsalu taristuspetsialist Sirli Vaksmann.