Silt: kunstinäitus

[gallery ids="423040,423041,423042,423044,423045,423046,423047,423048,423049,423050,423051,423052,423053,423055,423056,423058,423059,423060,423061,423063"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilased defineerisid õnne ja ootavad kõiki Haapsalu linnagaleriisse kunstipeitust mängima. Kui heita pilk kunstisaali külalisraamatusse, nähtub, et esimesed otsijad on õnne leidnud. Lihtne see pole, sest labürindiks muutunud linnagaleriis võib kaotsi minna. Mõni eksponaat võib kahe silma vahele jääda, otsijale jäävad pihku vaid karvad ja õnn ise lipsab sõrmede vahelt minema, nagu poleks teda olnudki. Vähemalt erkkollane plakat kirjaga „õnn“ ei jää kuidagi märkamata. See särab Haapsalu linnagalerii ukse peal ja meelitab virvatulukesena sisse astuma. Lihtne, aga tõhus. Kes siis ei tahaks õnne leida?!

[gallery ids="421316,421319,421320,421322,421321,421323,421324,421326,421325,421327,421328,421329,421330,421310,421311,421332,421312,421317,421313,421314,421333,421318,421315,421331,421334"]   Sellest nädalast Haapsalu linnagaleriis avatud Ivar Saki näitus „Posteretro” viib külastaja ligi 30 aasta tagusesse maailma, sest üksikute eranditega on välja pandu just 1990. aastatel valminud plakatilooming. Laupäeval oli graafiline disainer ja Eesti kunstiakadeemia disainiõppejõud Sakk ise Haapsalus oma plakatinäitust avamas.

[caption id="attachment_410450" align="alignnone" width="1920"] Madlen Hirtentreu. Foto Kaire Reiljan[/caption] Madlen Hirtentreu näitus „Hällilaulu tööriistakast“ Haapsalu linnagaleriis paneb küsima, millest neid hällilaule siis õigupoolest tehakse. „Hällilaulu tööriistakast“ iseenesest on tore pealkiri. Tahaks kohe näha, mis seal siis on. Kõigi nende krüptiliste väljapanekukokkuvõtete seas – sest mis see pealkiri muud on kui kokkuvõte – mõjub „Hällilaulu tööriistakast“ kuidagi arusaadava ja praktilisena. Tekib õigustatud ootus, et astud sisse, sorid natuke, leiad, mis vaja, ja teed hällilaulu nagu niuhti valmis. Teed võibolla teise ja kolmanda ka.

[gallery ids="410333,410334,410335,410336,410337,410338,410339,410340,410341,410342,410343,410344,410345,410346,410347,410348,410349,410350"] Fotod Kaire Reiljan Kunstnik Madlen Hirtentreu laupäeval Haapsalu linnagaleriis avatud isiknäitus „Hällilaulu tööristakast” viib vaataja hällilaulude maailma. „Hällilaul on hellituslaul neile, keda enam ei ole, või hellituslaul nõrgematele," ütles kunstnik näituse avamisel. Tema sõnul põhineb näitus sellel, et leida õrnu sõnu neil, kes on meie seast läinud või ka neile, kes on veel tulemas. „Hällilaul on õrn laul,” ütles Hirtetreu.

[gallery ids="397122,397124,397126,397128,397130,397132,397134,397136,397138,397140,397142,397144,397146,397148,397150,397152,397154,397156,397158,397160,397162,397164,397166"] Fotod Andra Kirna Haapsalu linnagalerii uuele näitusele „Lahti pakkida ja kokku voltida“ tasuks läheneda lihtsa nõuande järgi: süüvi detailidesse. Ära vaata, et lihtsalt euroalused! Euroalused on seal tõesti. Olid juba siis, kui ma kaks päeva varem näitusesaali kiigates läbi klaasi neid silmitsesin ja pidasin… Noh, ma ei teagi milleks. Millekski, mille peale midagi tekib. Aga ei. Ongi euroalused, mitte lihtsalt ja mitte ainult, aga olemuslikult nii domineerivad, et kuraator Agur Kruusing saadab mu nende vahele ekslema sõnadega: „Süüvi detailidesse! Ära vaata, et lihtsalt euroalused!“

[gallery ids="393670,393672,393674,393676,393678,393680,393682,393684,393686,393688,393690,393692,393694,393696,393698,393700,393702,393704,393706,393708"] Fotod Andra Kirna Oma esimese isikunäituseni jõudnud Rita Aido õlimaalid on sellest nädalast vaatamiseks Haapsalu kunstikooli majagaleriis. Maalima õppis Aido Haapsalu kunstikooli täiskasvanute kunstikursustel, ta on Haapsalu kunstiklubi liige. Oma esimese isikunäituseni jõudis Aido veidi enne oma 70. sünnipäeva. Juurus sündinud ja koolis käinud Aido tee kunsti juurde on olnud päris pikk. Kooli lõpetades ei valinud ta klassijuhataja soovitatud moekunsti eriala, vaid asus pealinna kutsekoolis õppima hoopis pagar-kondiitriks, sest see kool andis ühiselamukoha. Pärast kooli lõppu ootas töökoht Kadrioru kohvikus. Haapsallu tõi naise abiellumine.

[caption id="attachment_382240" align="alignnone" width="2000"] Fotograaf ja õpetaja Aile Nõupuu hakkas tõsisemalt pildistama kümmekond aastat tagasi maalimise aseainena. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Aile Nõupuu foto- ja maalinäitus Haapsalu kunstikoolis viib muinasjutumaale, kus imed ei saa kunagi otsa. Nõupuu on pealkirja alla „Aliis imedemaal” koondanud neli maali ja trobikonna fotosid, mille puhul tekib kahtlus, kas need ikka on fotod, mitte maalid. Vanim pilt näitusel „Ühe suve akvarellid” pärineb aastast 2015 ja iseloomustab tervet väljapanekut – akvarellilik, pigem maalitud, kui üles võetud mooniõied. „Otsisin muinasjutulisi fotosid,” ütles Nõupuu.

caption id="attachment_374010" align="alignnone" width="2000"] Illustratsioonirühmitus (vasakult): Maarja Aaloe, Aide Leit-Lepmets, Merit Tõns, Epp Ehasalu, Kersti Brant, Kristel Tereping, Aire Trummal ja Miranda Klaij. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu kunstiklubi illustratsioonirühmitus avas teisipäeval Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis näituse „Viie aasta lood”. Seni vähemalt kaks näitust aastas korraldanud rühmitus lubas järgmisest aastast rahulikumalt võtta ja keskenduda hoopis raamatuprojektile. „Tulemas on üks emotsioonide raamat, nii et illustratsioonid jõuavad sinna, kuhu nad päriselt kuuluvad – raamatusse,“ ütles rühmituse eestkõneleja Aide Leit-Lepmets. Kuigi ka seinal on neid ju kena vaadata.

[caption id="attachment_351897" align="alignnone" width="1620"] Urmas Lüüs muutis vanaema pärandi kunstiks. Foto Andra Kirna[/caption] Haapsalu linnagaleriis kolmapäeval avatud Urmas Lüüsi näitust „Kõik on seotud iseendasse“ peab galerist Agur Kruusing seni parimaks vanadest asjadest koostatud näituseks. Näitus „Kõik on seotud iseendasse“ tõukub kunstniku vanaema Noimi Lüüsi pärandist, seob kokku Haapsalu ja Lõuna-Eesti, mineviku ja oleviku. „…Kõik on seotud iseendasse, meri ja maa, taewas ja päike, kõik, mis elab ja on…“ – nagu Ernst Ennol. „See näitus ei ole objektiivne ülevaade vanaema elust,“ ütles Urmas Lüüs näituse avamisel, rõhutades, et see ei ole traumanäitus, elamaks läbi lähedase inimese lahkumist.