Silt: Helina Alp

[gallery ids="416477,416475,416476,416478,416479,416480,416481,416482,416483,416484,416485,416486,416487,416488,416489,416490,416491,416492,416493,416494,416495,416496,416497,416498,416499,416500,416501,416502,416503,416504"] Esmaspäeva õhtul kella seitsme paiku toimetasid jõuluvanad Allu ja Rommy Vilklasse Läänemaa loomade varjupaika kaks autotäit jõulukinke. “Kui Allu on oma kingikoorma siia toonud, siis ma julgen öelda, et loomadele jagub süüa peaaegu et kevadeni,” ütles kingikoormad vastu võtnud varjupaiga juhataja Helina Alp. Jõulukingid ei koosnenud pelgalt loomatoidust. “Ja ka see on tore, et tuuakse mitte ainult kassitoitu, vaid ka koristamistarvikuid,” nentis Alp.

[caption id="attachment_408148" align="alignnone" width="1707"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp näitab mõne päeva eest autotee pealt leitud ja väärkoheldud kassipoega. Foto Urmas Lauri[/caption] Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab poolsada täiskasvanud kassi ja paarkümmend kassipoega. „Kasse on palju. Väga palju,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp teisipäeval Lääne Elule. Nii täis pole varjupaik kaua olnud. „Karantiin on täis, toad on täis. Ja pool augustit ja september on veel ees,” ütles Alp. Loomade varjupaigad üle terve Eesti ajavad üle kaks korda aastas – kevadsuvel ja vastu sügist. Augustis täituvad varjupaigad suvel sündinud kassipoegadega, kes on jalad alla saanud ja lähevad liikvele ning otsivad inimese lähedust. See aasta aga on varjupaiga töötaja Tea Klimbergi sõnul eriline – kevad oli vaiksem. „Ja siis augustis tuli pahvaki,” ütles Klimberg.

[caption id="attachment_380363" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp tunneb Kikut läbi ja lõhki ja ütleb, et Kikus pole grammigi agressiivsust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Koertekoloonias üles kasvanud suurt kasvu süsimust Kiku ootab juba kolmandat aastat Haapsalu külje all asuvas Läänemaa loomade varjupaigas kodu. Väike-Lähtru koertekoloonias üles kasvanud Kiku jõudis 2020. aasta 11. juulil varjupaika Kirimäelt, kus ta omapäi hulkus. Teisipäevaks oli ta elanud varjupaigas kaks aastat, kolm kuud ja 21 päeva. Kella kahe ajal pööras varjupaiga väravast sisse kaubik, kust kandepuurides saabusid Herjava kassikoloonia asukad, üks teise järel. Keskmiselt veedavad kassid varjupaigas kolm kuud. Kikul läheb kolmas aasta.

[gallery ids="377530,377531,377532,377533,377534,377535,377536,377537,377538,377539,377540,377541,377542,377543,377544,377545,377546,377547,377548,377549,377550,377551,377552,377553,377554"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb juba kolmandat kuud kassiuputus – kodu ootab üle 40 kassi. Poolteiseaastane Pets, varjupaiga üks pikaajalisemaid asukaid, pole muud elu näinudki. Keskmiselt kulub kassile uue kodu leidmiseks kolm kuud, aga Pets on seal olnud peaaegu terve elu. Varjupaika jõudis ta nelja-viiekuusena. Petsi pole keegi tahtnud. Esiteks on ta arglik – suur ja tugeva kondiga isane kass tuleb haleda näugatuse saatel pesast välja vaid äärmisel vajadusel. Teiseks on Pets musta-valgekirju.

[caption id="attachment_372289" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Ralfga, kes on üks seitsmeteistkümnest varjupaiga kassipojast. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu külje all Vilklas asuvas loomade varjupaigas valitseb kassiuputus – kodu ootab 17 kassipoega ja veerandsada täiskasvanud kassi. Varjupaik tegutseb võimete piiril – kui kasse eest ära ei lähe, siis uusi vastu võtta ei saa. „Palivere on ootel ja osa Noarootsit on ootel, sest karantiinimaja sai täis,” ütles Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp esmaspäeval Lääne Elule. Ootel olek tähendab, et on teatatud hulkuvatest ja koduta loomadest, aga järele minna neile kohe ei saa, sest varjupaigas pole ruumi. --- [gallery ids="372388,372390,372391,372392,372393,372394,372395,372396,372397,372398,372399,372400,372401,372402,372403,372404,372405,372406,372407,372408,372409,372410,372411,372412,372413,372414"] Fotod: Urmas Lauri

[caption id="attachment_353973" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alp Saaraga, kes on varjupaigas elanud üle poole aasta. Foto: Elen Freivald[/caption] Varjupaikade MTÜ tähistab sõbrakuud kampaaniaga „Sõpra tunned sabast“, mis seekord võtab erilise tähelepanu alla pikemat aega varjupaigas elanud kassid. Läänemaa loomade varjupaiga juhataja Helina Alpi sõnul on nende 23 kassist sel kuul erilise tähelepanu all kolm, kuid kui varjupaigas elamise aja kõrval võtta arvesse ka looma vanus, on kasse neli. „Kolmel kassil ei ole pika varjupaigaelu põhjuseks vanus, vaid pigem iseloom. Nad ei ole väga sotsiaalsed, kuigi arenevad iga päev,“ ütles Alp. Juhataja sõnul vaadatakse kassi valides varjupaigas oldud päevade arvu. „200 päeva on väga palju, ka 100 on palju. Meie eesmärk on, et loom jõuaks uude koju võimalikult kiiresti, seega varjupaik võiks olla võimalikult lühike peatuspaik,“ ütles Alp.

[gallery ids="345946,345948,345950,345952,345954,345956,345958,345960,345962,345964,345966,345968,345970,345972,345974,345976,345978,345980,345982,345984,345987,345989,345991,345993,345995,345997,345999,346001,346003,346005,346007,346009,346011"] Fotod: Elen Freivald Sügiseti jõuab Läänemaa loomade varjupaika rohkem kodutuid kasse, kui on nende tarbeks kohti. Läänemaa Varjupaiga MTÜ juhataja Helina Alpi sõnul liigub tegelikult ka kevaditi ringi palju koduta kasse, kuid siis saavad nad söögi hankimisega ise hakkama. „Ema püüab süüa, lapsed on söönud, saadakse hakkama,“ ütles Alp. Sügise saabudes muutub loomadel toidu hankimine aga keerulisemaks ja nii otsivad kodutud kassid asulatest sooja ja toitu. Sedakaudu jõuavad kodutud kassid varjupaika. Alpi sõnul on kassiuputus iga-aastane probleem ning sellega seisavad silmitsi ka teised varjupaigad. „Oskan öelda MTÜ Varjupaikade kohta, et üle Eesti on igal pool väga palju kasse,“ lisas Alp.

[caption id="attachment_319369" align="alignnone" width="2000"] Vilklas asuva Läänemaa loomade varjupaiga perenaise Helina Alpi sõnul jätkub neil
süle ja seljaga tööd niikaua, kuni inimesed õpivad oma tegude eest vastutama. Arvo Tarmula[/caption] Vilklas asuva Läänemaa loomade varjupaiga perenaise Helina Alpi sõnul jätkub neil süle ja seljaga tööd niikaua, kuni inimesed õpivad oma tegude eest vastutama. Mullu jõudis Läänemaa loomade varjupaika 204 lemmiklooma. Uue omaniku leidis 12 koera ja 86 kassi, omanikuga sai tänu varjupaigale uuesti kokku viis koera ja kaheksa kassi. Alpi sõnul võiks õnnelike taaskohtumiste arv olla kindlasti suurem. „Enamasti on ju kassid kiipimata ja kõik inimesed ei pruugi osata oma lemmiklooma varjupaigast otsida,” nentis Alp. Läbi aastate on ikka olnud nii, et enamasti lähevad leitud kassid ja paraku ka koerad ikkagi uude koju. Kui paljudel juhtudel on tegemist tahtliku hülgamisega, ei tea tegelikult keegi.