Silt: heino tamm

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimistest on möödas peaaegu kolm kuud. Kahju, aga rahva poolt valitud esinduskogu pole seni õiget töörütmi sisse saanud. Eks oma osa oli selles, et justkui plahvatava pommina mõjus opositsioonile uue võimuliidu koalitsioonilepe. Selle peale ennustas opositsioon kohe meie riigile suuri hädasid ja peatset hukku. Mure Eesti saatuse pärast tõi nii mõnelegi poliitikule pisarad silma, mõni näitas veel ka oma sisemist ürgset jõudu parlamendi töölaual. Kui veidi mõelda, võib ju opositsiooni pada valitsuse katelt mustaks sõimata, aga ka tema enda värv peaks valijal veel värskelt meeles olema. Kas parim poliitik on see, kes lubab kaotada mõne maksu, lubades samal ajal senisest paremaid teenuseid ja tagatisi? Paraku on teada, et kõik nende sõnad on lihtsalt üks veider poliittehnoloogia, mis mõeldud harimatu ja mõtlemisvõimetu elektoraadi köitmiseks.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Valimistega on selleks korraks ühel pool ja Eesti rahvas oma lemmikvärvi kohta arvamuse avaldanud. Lemmikvärv on kollane ning ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkond oli valimiste kaardil tavapäraselt kollane. Seekordset valimisaktiivsust võib pidada üheks tunnuseks ühiskonna sidususe kohta ja see näitas ka usaldust poliitilise süsteemi vastu. Tüüpiliselt on valimisaktiivsus olnud suurem just kriitilistel aegadel. Avaliku arvamuse küsitlused ennustasid riigikogu XV koosseisu valimistel suurt valimisaktiivsust. Mis aga üllatav – nende valimiste aktiivsus oli võrreldav eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimistega. Mõlemal korral oli hääletajaid 63,7 protsenti valimisnimekirjadesse kantud valijate üldarvust.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="405"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Riigikogu valimised lähenevad valguse kiirusel, kõik valimistralli lülitunud erakonnad on oma kampaaniad täie hooga käima lükanud.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm. Foto: erakogu[/caption] Eesti on parlamentaarne vabariik ja tema esindusorgani riigikogu valib rahvas kui kõrgeim võim 5. märtsil. Selleni on aega jäänud napilt üle kuu. Kuigi praegu on poliitmaastikul veel tavatult rahulik, siis peagi peaks saabuma valimiskampaanias kulminatsioon, kus erakondade juhtivad tegelased hakkavad nagu Vana Baskini teatri trupp vurama ühest meediamajast teise, et anda päevas mitu etendust. Uue, XV riigikogu koosseisu 101 kohale kandideerimiseks laekus tähtajaliselt üheksa erakonna ja 11 üksikkandidaadi 969 sooviavaldust.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Selleks korraks on kohalikud valimised taas möödanik – kes tunneb suurt rõõmu, kes kerget kurbust; kindlasti on neidki, kelle lootused ei täitunud. Haapsalu valijatel oli seekord lihtne – toimus justkui avalik usaldushääletus senisele linnavalitsusele. Mis oli hea? Esmalt see, et seekord polnud suurejoonelist missivalimiste karusselli, kus lubatud kõik võtted, et ilusam välja näha. Ära jäi poriloopimine ning kandideerijatel oli rohkem aega oma programmiliste eesmärkide tutvustamiseks ja ka valijate kuulamiseks. Nüüd, kus valija on oma sõna öelnud, sõltub Haapsalu linna edasine areng juba poliitikute oskusest ja võimest neile antud usaldust õigustada.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Haapsalu võib pidada end uhkusega roheliseks linnaks ja vaade piiskopilinnuse vaateplatvormilt vaid kinnitab seda: kohati on raske näha puude taga linna. Rohealad on kujunenud üheks Haapsalu visiitkaardiks. Ka keskmine linnakodanik peab tänast Haapsalut roheliseks linnaks, kriitiline kodanik aga muretseb rohealade ühetaolisuse ja vähenemise pärast. Eestis pole just palju linnu, kus pargid ja haljasalad sedavõrd hästi hoonestatud kvartalite vahele sobituvad. Loodust ja rahu armastavale inimesele on siin õhku ja avarust. See on suur väärtus, mida tuleb hoida ja ära kasutada.

[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption] Avalik ruum on üks tähtsamaid linna identiteedi kujundajaid – selle mitmekesisuse, kvaliteedi ja turvalisuse põhjal kujundatakse arvamus sellest kohast. Avalikku linnaruumi võib vaadelda ka kui linna elutuba – seal puhatakse, kohtutakse, seal liigub linna tulnud külaline. Inimloomuses on juba see, et olla tahetakse seal, kus on mugav liikuda, mõnus istuda, hea välis- ja siseruumi üleminek, pingid, lauad, skulptuurid, taimekastid jms, mis toob linnaruumi pehmust ja turvalisust. Eriti meeldib inimestele viibida kohtades, kus leidub ka teisi inimesi ja seljatagune on nii-öelda kaitstud. Kui avalik ruum mõjub ebaturvalisena või seal on vähe vaba aja veetmise võimalusi, varjub inimene meelsamini koju nelja seina vahele või eelistab veeta vaba aega kusagil mujal. Kõige kurvem, mis linnaruumiga juhtuda saab, on see, kui tänavatelt kaob melu. Siis saavad neist paigad, kus tusased eestlased üksteisest mossis nägudega mööda rühivad.

Võime julgelt öelda, et Eesti jalgpallil ei ole täna kõige  paremad ajad. Meie koduliiga tase on Euroopa üks nigelamaid ja ka rahvuskoondis on Vana Maailma keskmisest kehvem. Eesti jalgpalli ilusatest plaanidest ja lootustandvast tulevikust on ühed ja samad,  meie jalgpalli hea käekäigu eest seisvad ametnikud rääkinud  juba aastakümneid.