Silt: elin toona

[caption id="attachment_423582" align="alignnone" width="1920"] Kirjanik Elin Toona tänas pärast etendust näitlejaid. Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeval sai Läänemaa ühisgümnaasiumis näha kirjanik Elin Toona elulool põhinevat näidendit „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“. Loo, mille lavastas Eva Kalbus, jutustas teatritrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne. Laval olid kahe kooli, Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased. Kui tihti kipuvad ajalool põhinevad lavastused, filmid ja raamatud olema noorte seas ebapopulaarsed, sest neis ei leidu midagi ligitõmbavat, siis selle lavastuse puhul olid noorte arvamused vastupidised. Klassikalises lavastuses näeb tavaliselt näitlejaid lugu jutustamas, kuid Kalbuse omas oli kasutatud eraldiseisvat tegelast – jutustajat. Küsides kaasõpilastelt, mis lavastuse juures eriliselt silma jäi, vastas enamik, et selleks oli just jutustaja. Tõsteti esile, et jutustaja kasutamine oli põnevalt lahendatud, et ta oli nii hingega asja juures ja roll oli väga hästi tehtud. „See, kuidas oli kasutatud noort ja vanemat Elinit – vanem Elin rääkis põhilugu oma noorusest ja noor Elin viibis parasjagu selles ajas,” kirjeldas üks pealtvaatajatest. Tänu jutustajale, kes rääkis detailidest ja andis selge ülevaate, oli lavastust kerge mõista. Vahel on ajalooteemalises loos asjadest raske aru saada ja nende mõtet tabada, kuid selles lavastuses oli see tänu kostüümidele lihtne. Igal tegelaskujul olid seljas ajastule vastavad riided ning see andis edasi arusaama, et lavastus tõesti põhineb päriselul.

[gallery ids="423641,423642,423643,423644,423645,423646,423633,423647,423648,423649,423650,423634,423652,423635,423653,423654,423655,423656,423657,423636,423637,423658,423638,423639,423659,423640,423660"] Tallinna koolide teatritrupi KOKK lavastus kirjanik Elin Toona lapsepõlvest paguluses tõi kolmapäeval Läänemaa ühisgümnaasiumi saali rahvast puupüsti täis. Ei oska arvata, mis tundeid tekitas 86aastase Elin Toona lapsepõlvelugu Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastes, aga saal oli hiirvaikne ja elas kaasa. Ehk osalt ka põhjusel, et laval olid eakaaslased: teatritrupp KOKK ehk Tallinna 32. keskkooli ja Tallinna saksa gümnaasiumi õpilased. Kindlasti aga põhjusel, et see, mis maha mängiti, oli päris lugu, mitte fiktsioon või millegi ainetel. Lavastuse peategelane istus esimeses reas ja pöördus ka pärast etendust publiku ning näitlejate poole. Tegelikult pole paremat paika kui ühisgümnaasium, kus sõja jalust pagenud väikese Elini lugu mängida. Saal mängib kaasa. Sellesama kooli oli lõpetanud Elin Toona ema Liki Toona. Sinnasamasse pidi minema ka väike Elin, koolikottki oli ostetud, aga läks teisiti. Sõda mõistis ta pagulusse ja pillutas nagu lehte tuules. Küllap on sellessesamasse saali sisse astunud ka Elin Toona vanaisa koolinõunik Ernst Enno ise, kelle ruuduline tekk stseen-stseenilt lavale ilmus: küll lapsele ümber pandud, küll vanaema õlul, küll kompsuks seotud. Enno vaim lehvis luuletustena, aga avaldus ka muus. Kui Haapsalus tuli kannatada kütmata tuba, sest koolinõunik ostis puude asemel raamatuid, siis Saksamaal polnud raamatuid ega puid, aga oli lootus, et kodus õitsvad valged ristikheinad ja kord muudab Yorki päike me tusameele talve hiilgusrikkaks suveks. Shakespeare kõlas laval ikka ja jälle, alguses ema Liki, siis juba Elini enda suust. Enno luule ja kohalolu mõjus lavastuses endelisena, justkui oleks ta teadnud, ette aimanud. Vaatab ju luuletaja kujugi Haapsalus merele, nagu tunneks ta sõja jalust põgenenute igatsust tõotatud maa järele. Saksamaale, kus on vabadus. Inglismaale, kus kõneldakse Shakespeare’i keelt. Tagasi koju, kus õitsvad valged ristikheinad. Aga ei lähe nii. Saksamaal pole põgenikud muud kui verdammte Ausländer (neetud välismaalased – saksa k). Inglismaal sajab musta lund ja ema valetab, et väikest Elinit pole olemas. Lõpuks Haapsallu tagasi jõudnud, pole enam kodugi. Muinasmaast on alles vaid meri ja Tšaikovski pink, mis lapsena paistis kodumaja aknast. Loone Otsa ja Eva Kalbuse „Elin Toona lapsepõlvelugu paguluses“ kannab sama motiiv, mis juunis Uuemõisa lossis esietenduvat lavastust „Üks helevalge tuvi“ – teekond tõotatud maale, mida polegi olemas. Kujund on Toonalt ja mõlemad lavastused põhinevad tema mälestustel. „Ühe helevalge tuvi“ kohta ei tea, aga Elin Toona lapsepõlveloo keskmes on laps, kes ei väsi tõotatud maad uskumast siiski, kui on juba vana.

[caption id="attachment_422962" align="alignnone" width="1000"] Tulevane kirjanik Elin Toona (keskel), Elini ema, näitleja Liki Toona (vasakul) ja vanaema, kunstnik Ella Enno. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu külje all Uuemõisa lossis esietendub juunis lavastus Ernst Enno lapselapse, kirjanik Elin Toona mälestuste ja autobiograafilise loomingu ainetel. „Üks helevalge tuvi“ on lugu sõjast, selle tagajärgedest ja elujõust, mis hoiab püsti ka kõige keerulisematel aegadel. Eelkõige on see aga lugu kolmest naisest: Elin Toonast, tema emast näitleja Liki Toonast ja vanaemast, Ernst Enno lesest Ella Ennost, teel tõotatud maale, teadmata, kus see asub. „See kujund on pärit Elin Toonalt endalt,“ ütles „Ühe helevalge tuvi“ üks lavastajaid ja näidendi teksti autoreid Priit Põldma.

[gallery ids="421356,421357,421358,421359,421360,421361"] Neljapäeval mälestati luuletaja Ernst Ennot tema haual Haapsalu vanal kalmistul ning raamatukogus näitust avades ja Ennost kõneldes. „Kuna Ernst Enno on Haapsalus elanud pikemalt kui mujal ning kirjutanud siin oma ilusamad mereluuletused ja mitmed lastelaulud, tahame teda siin omaks pidada,“ ütles raamatukogu direktor Ilme Sepp vestluspärastlõunat sisse juhatades. Haapsalus on viimase kolmekümne aasta jooksul tähistatud kõiki Enno juubelisünnipäevi kirjandussündmustega. Viimastel aastatel, pärast seda kui Ernst Enno lapselaps, kirjanik Elin Toona 2021. aastal taas Eestisse elama asus, on kõiki Enno tähtpäevi tähistatud tema osavõtul. Tänavu luges Elin Toona ette kaks oma vanaema kõne Ernst Ennost. Need leidis Toona oma emast ja vanaemast järelejäänud pabereid sorteerides alles sellel aastal.

[caption id="attachment_421174" align="alignnone" width="1920"] Ernst Enno tütretütar Elin Toona meenutab vanaisa ka täna Haapsalu raamatukogu lugemissaalis. Foto: Andra Kirna[/caption] Täna möödub 90 aastat Haapsalus elanud luuletaja ja koolinõuniku Ernst Enno surmast. Sel puhul kirjutas mõtiskluse tema tütretütar, kirjanik Elin Toona. Vanaisa ütles, et meil on igavikud ees ja taga. Ja sedasi oleme meiegi praegu koos ainult ajutises, lühikeses juhuses, ja läheme varsti jälle laiali. Huvitav on mõistatada, kas meie tee on üks pikk rada lõpmatusse või ringtee, ja igas ringis õpime ja näeme midagi uut?

[gallery ids="415641,415643,415629,415627,415633,415634,415635,415636,415637,415640,415639,415638,415628,415630,415631,415632,415642"]   Kolmapäeval avas klassikaraadio oma jõuluhooaja Haapsalu Promenaadil, kus lühilugude sarja „Mõõgad atradeks“ esimene rääkija, kirjanik Elin Toona enda kasvama pandud kuusele esimest korda jõuluehte külge riputas. „Sarjas „Mõõgad atradeks“, mis on eetris 24. – 31. detsembrini räägivad kaheksa inimest oma elust ühe imeloo, kus väga keeruline olukord muutus kõige inspireerivamaks momendiks nende elus,“ ütles sarja autor, klassikaraadio toimetaja Miina Pärn.

[caption id="attachment_400711" align="alignnone" width="952"] Kirjanik Elin Toona kutsub inimesi üles oma elu meeldejäävaid hetki kirja panema. Foto Andra Kirna[/caption] Luuletaja Ernst Enno mälestuspäeval tuli tema lapselaps Elin Toona välja mõttega, et võiks koguda inimeste helgemaid hetki nende eluteel. „Kindlasti on igaühel meist midagi helget meenutada,” püüdis Toona kuulajatele asja tuuma seletada. „Need meenutused võiksid olla aga inspiratsiooniks teistele, kes samuti hakkavad meenutama oma elu helgeid ja rõõmsaid hetki. Ma tunnen, et olen leidnud oma missiooni, kui ma suudan selle idee ellu viia.”

[gallery ids="400675,400677,400679,400681,400683,400685,400687,400689,400691,400693,400695,400697,400699,400701,400703,400705,400707,400709,400711,400713,400715,400717,400719,400721"] Fotod Andra Kirna Neljapäeval tähistati luuletaja ja koolinõuniku Ernst Enno 148. sünniaastapäeva mälestushetkega Haapsalu vanal kalmistul ja kellaviieteega Enno salongis raamatukogus. Mõlemast võttis osa ka Enno tütretütar Elin Toona, kes rääkis teeõhtul pikalt oma vanaemast Ellast ja emast Liki Toonast.

[caption id="attachment_376449" align="alignnone" width="2000"] Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ kirjutas Loone Ots näidendiks, mida esmaspäeval etendati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Adelle Ader[/caption] Elin Toona raamatu „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ kirjutas Loone Ots näidendiks, mida esmaspäeval etendati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Loone Ots on kultuuriloolane ja kirjanik, eeskätt näitekirjanik, kelle suur eeskuju on tema enda sõnul Läänemaalt pärit Karl Ristikivi. Ots on Ristikivi elu käsitlenud mitmes teoses, nii draamades kui ka proosas. Teie näidendid on sageli puudutanud Eesti minevikku – just pöördelisi aegu ja kultuuritegelasi minevikus. Kuidas leidsite teemad? Olen kultuurimisjonär. Teen seda mitmel moel. Näiteks õpetan ametnikele ning teistele huvilistele head ja õiget eesti keelt. Ent inimeste kõnetamine teatri võimaluste kaudu on ehk veel tähtsam. Minu eesmärk on muuta õpikutest tuntud iidolid, ikoonid toredateks ja inimlikeks, lihast-verest olenditeks, kelle tegudele tänapäeva vaataja saaks kaasa elada, keda imetleda, kelle üle ehk natuke muiatagi (ma armastan huumorit ja leian, et ka suurkujudest ei pea rääkima ainult ülitõsiselt!). Neile kaasa elada ja nende kaudu veel rohkem väärtustada meie võrratut eesti lugu.

[caption id="attachment_376450" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeval oli Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus Elin Toona raamatu põhjal kirjutatud näidendi „Pagulusse“ esietendus. Adelle Ader[/caption] Esmaspäeval oli Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus Elin Toona raamatu põhjal kirjutatud näidendi „Pagulusse“ esietendus. Etendust sai näha pärast riigikogu konverentsisaalis peetud rahvusvahelist konverentsi „Suurpõgenemine 1944 ja meie“. Täpsemalt oli tegemist näidendi dramatiseeritud esitlusega. Rootsi-Mihkli kirikus olid kohal ka mõlemad autorid – Elin Toona, kelle raamat „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ oli näidendi aluseks, ja Loone Ots, kes raamatu näidendiks vormis.