Silt: Anvar Samost

[caption id="attachment_375191" align="alignnone" width="901"] Anvar Samost. Foto erakogu[/caption] 2016. aasta 7. juunil veidi enne kella 11 hääletas riigikogu eelnõud 181 SE ehk „Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadust". Poolt hääletas 58 rahvasaadikut, vastu oli 29 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Rahva seas kahe tooli seadusena tuntud eelnõu oli vastu võetud. Poolt olid Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonide liikmed, vastu keskerakondlased, EKRE ja Vabaerakond.

Mitukümmend aastat on räägitud meie majanduse konkurentsivõimest ja Eesti atraktiivsusest investoritele võrdluses teiste riikidega.

[caption id="attachment_255064" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Eesti kõige saamatumate valitsuste edetabelis võitleb Kaja Kallase kabinet veenvalt esikoha nimel. Ületamisel on nii Mart Siimanni vähemusvalitsuse (1997–1999) kui ka Jüri Ratase teise valitsuse (2019–2021) saavutused. Mida ennustab see Euroopa Parlamendi valimisteks? Majanduslangus kestab üheksandat kvartalit ja hinnatõusu poolest on Eesti tänu valitsuse suure vaevaga läbi surutud käibemaksutõusule naabermaadest pikalt ees. Riigieelarve defitsiit on jõudnud kolme protsendi juurde, ilma et selle põhjuseks oleks muu kui jooksvate kulude kasvu finantseerimine kalli laenuga. Kuidas ka ei tahaks, seda ei saa selgitada halva õnne, laiema nõrga konjunktuuri või väikese avatud majanduse valitsusest sõltumatute eripäradega. Pikema vaate asemel müttab koalitsioon peaminister Kaja Kallase juhtimisel sihitult ühe arusaamatu algatuse juurest teise manu, tihti neidki käima saamata.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Detsembris 2022 ehk kolm kuud enne viimaseid riigikogu valimisi küsisid eri Eesti väljaannete ajakirjanikud – nagu ikka sellisel ajal – kandidaatidelt ja erakondadelt, milline on nende plaan põhimaanteede neljarajalistena väljaehitamiseks. Suurte erakondade seas ei olnud kedagi, kes oleks öelnud, et Tartu, Narva ja Ikla suuna ehk Via Baltica puhul seda ei peaks tegema. Vastupidi.

Paljudel Eesti inimestel on tõsine hirm.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Ühes 25 aasta eest eetrisse läinud „Kreisiraadio" naljaseriaali osas oli mitu sketši, mis mõjuvad tänase Eesti poliitika foonil aktuaalsena. Esimeses neist saabuvad Moskva rongiga Balti jaama multifilmitegelased krokodill Gena ja Tšeburaška. Kui populaarses lastefilmis olid nad nunnud, siirad ja heatahtlikud, siis sketšis astuvad vagunist perroonil ootava telereporteri mikrofoni ette kaks ropendavat halturnikut, kes selgitavad, et kavatsevad Eestis kontserttuuril šašlõkki müüa ja striptiisi näidata, ning teevad solvavaid märkusi taksojuhtide aadressil. Nali seisneb selles, et vene keeles esitatud dialoogi edasi andvad eestikeelsed subtiitrid räägivad hoopis luulekavadest ja lastehommikutest, ilma ühegi roppuseta.

[caption id="attachment_126770" align="aligncenter" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Pärast ootamatult suurt lahkujate lainet Keskerakonna riigikogu saadikurühmast on kunagine Eesti kõige populaarsem partei peaaegu maha maetud. Pika ajalooga erakond on aga ühe tuntud poliitiku sõnu laenates vabatahtlik mittetulundusühing, mida juhtida ei saagi, teisalt just selle tõttu erakordselt visa nähtus, kelle jaoks kriis on lihtsalt arengu paratamatus. Riigikogus on Keskerakonnal nüüd kõigest kuus liiget. Jah, kuus, sest Jüri Ratas on erakonnast sama hästi kui lahkunud. Pärast riigikogu valimisi oli Keskerakonna fraktsioonis kaotusemeeleolu, sest eelmiste valimiste 26 kohast (sedagi luges erakond ebaõnnestumiseks) jäi järele vaid 16. Aga kõigest üheksa kuud hiljem on neistki kadunud kümme ja Keskerakond on esimest korda ajaloos Eesti parlamendi kõige väiksem saadikurühm. Kolleeg Uku Toom kirjutas mõne päeva eest väga tabavalt, et kui Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütleb, et partei tuleb praegusest kriisist välja, siis võib seda uskuda või mitte uskuda – aga väga raske on näha, kuidas parlamendifraktsioon kriisist välja tulema peaks.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Kui täna 2023. aasta jaanuari tagasi vaadata, tundub, nagu oleks tegu mingi hoopis varasema aasta jaanuariga. Vahepeal on toimunud enneolematu tulemusega riigikogu valimised, rahale on tekkinud taas hind, kogu poliitiliste eelistuste väli on tagurpidi pöördunud ja mure Euroopa kiireima inflatsiooni pärast asendunud murega Euroopa sügavaima majanduslanguse pärast. Kes oleks osanud eelmisel aastavahetusel oodata, et 2023. aasta viimastel päevadel ütleb endine Reformierakonna esimees Andrus Ansip valimised rekordilise osakaaluga võitnud Kaja Kallase kohta, et kui 70 protsenti Eesti rahvast soovib peaministri tagasiastumist ja kui valitsuse toetus on napp 33 protsenti, siis seda tuleb pidada julgeolekuohuks?

Põhiseadus ütleb väga selgelt: „Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

[caption id="attachment_126770" align="alignnone" width="900"] Anvar Samost. Foto: erakogu[/caption] Olen alates 1990. aastate algusest päris palju turistina Ameerika Ühendriikides käinud. Olid ajad, kus see oli Eestiga võrreldes väga kallis lõbu. Mida aasta edasi, seda väiksemaks muutusid siiski erinevused hindades. Kümmekond aastat tagasi oli näiteks Floridas juba Eestiga võrreldes päris odav turist olla. Ja teistpidi – oma esimesel pikemal USA reisil 1992. aastal kohtasin Georgia osariigis üsna rikast meest, kes rääkis silmi pööritades sama aasta kevadel aset leidnud elu esimese Euroopa reisi muljeid, eelkõige sellest, kui kallis oli tema vaates Pariisis ja Roomas kõik olnud. Aga viimastel aastatel on vaatamata kiirenenud hindade kasvule Eestis USA eest ära liikunud.