Silt: andri meriloo

[caption id="attachment_422823" align="alignnone" width="1920"] Perearst Andri Meriloo ei näe võimalust, et Haapsalu perearstid jõuaksid vastu võtta ka patsiente, kes nende nimistusse ei kuulu. Foto: Andra Kirna[/caption] Sotsiaalministeerium plaanib seadusemuudatusega leevendada perearstide põuda, andes olemasolevatele rohkem tööd. Ühe lahendusena on ministeerium välja pakkunud, et kui üks nimistu jääb perearstita, võtavad selle üle teised samas piirkonnas tegutsevad peretohtrid.

[caption id="attachment_227237" align="alignnone" width="765"] Koroonaviirust on Haapsalus Eesti keskmisest rohkem. Foto: Pixabay[/caption] Terves Eesti on taas tõusuteel koroonaviirusesse nakatumine. Ka Haapsalu perearstid tunnistavad, et haigeid on viimase kahe nädala jooksul üha rohkem. Haapsalu perearst Piret Mets tõdes, et tema patsiendid on viimaste nädalate jooksul sagedamini koroonasse haigestunud. Ta muretses aga, et paljud ei tee haigestudes ise kodus testi. Metsa sõnul põevad vanemas eas inimesed raskemini. Ka perearst Krista Raag nentis, et haigust on jälle rohkem. „Tõus on toimunud mõne nädalaga,“ ütles ta.

[caption id="attachment_370594" align="alignnone" width="2000"] Gripivaktsiini vastu on perearstide sõnul huvi suur. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Huvi gripivaktsiini vastu on suurem kui kogused, mida apteekides ja perearstidel pakkuda on. „Tänase seisuga kõigile huvilistele vaktsiini ei jagu,” ütles kesklinna apteegi juht Tiiu Vaha. Uus kogus vaktsiini tuleb taas novembri alguses. Aega gripi vastu vaktsineerida Haapsalu perearsti Andri Meriloo sõnul veel on, sest gripp hakkab tavaliselt levima alles detsembris. Haapsalu perearst Helle Saarsoo on oma sõnul selleks nädalaks tellinud 120 doosi gripivaktsiini, mis oli kolmapäevaks juba otsas. Kolmapäeva hommikul saabus uus ports ja järgmiseks nädalaks telliti perearstikeskusesse vaktsiini juurde. „Päris suur huvi on,” ütles Saarsoo.

[caption id="attachment_380853" align="alignnone" width="2000"] Perearst Andri Meriloo ja õde Karin Kumel valmistuvad kolmapäeval saabunud gripivaktsiini soovijatele süstima. Foto: Andra Kirna[/caption] Oktoobri alguses jõudis Eestisse tänavuse hooaja gripivaktsiin, gripi vastu vaktsineerimine on lahti läinud nii perearstide juures kui ka Haapsalus Kesklinna apteegis. Haapsalu perearsti Andri Meriloo kabinetis oli esmaspäeval gripivaktsiini tahtjatest ligi 30inimeseline nimekiri. Nimekirja peab Meriloo seepärast,et  paljud tahavad arstile tulles saada korraga kätte nii koroonavaktsiini tõhustusdoosi kui ka gripivaktsiini. „Nii on seda lubatud teha,“ ütles Meriloo. Ta lisas, et kuna koroonavaktsiinid saabuvad endiselt hulgipakendites, tuleb kombineerida, et korraga kuus või kümme vaktsiinitahtjat kokku saada ja mitte vaktsiine raisku lasta. Meriloo hinnangul on esialgu gripivaktsiini soovijaid mullusest vähem.

[caption id="attachment_370593" align="alignnone" width="2000"] Kõik, kes soovivad, saavad juba neljanda vaktsiinisüsti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Enamik Läänemaa hooldekodude klientidest vaktsineeritakse sügiseks teise koroonavastase tõhustusdoosiga, perearsti juures süstimine kulgeb seevastu aeglaselt. Haapsalu perearst Andri Meriloo kinnitas esmaspäeval Lääne Elule, et osa tema nimistu patsientidest on juba neljanda vaktsiinisüsti saanud, kuid tõdes, et perearsti juures vaktsineerimine läheb pigem tagasihoidlikus tempos. „Juba enne koroonat oli noorte seas vaktsineerimisvastaste põlvkond ning koroona pigem andis sellele tuult tiibadesse,“ ütles Meriloo. „Aga on ka vaktsineerimise usku inimesi,“ lisas ta.

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti. Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta. Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.

[caption id="attachment_354139" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kultuurikeskuse juht Gülnar Murumägi ootab, et vaktsineerimistõendi küsimine lõpeks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu kultuurikeskus, spordibaasid, kohvikud, koolijuhid ja isegi perearstid ootavad, et valitsus otsustaks saata vaktsineerimistõendi prügikasti. Kolmapäeva õhtul teatas peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias, et valitsus otsustab 17. veebruaril, kas vaktsineerimistõend kaob 21. veebruarist või mitte. Peaministri sõnul kaob tõend juhul, kui eelneva kümne päevaga on haiglaravi vajanud keskmiselt vähem kui 25 inimest päevas. Passi kaotamise poolt on aga kõik. „Seda pole vaja, sest omikrontüvi pole enam vaktsiinile tundlik,” ütles Haapsalu perearst Andri Meriloo. „Levikut see ei peata. Omikron levib nagu kulutuli ja paljud ei põegi seda.” Tema sõnul on nakatumine Läänemaal massiline – nakatutakse perekondade kaupa, kuid sümptomid on umbes pooltel haigestunutest.

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laar loodab, et tuleva aasta alguses jõuab kohale ka õige väikelastele mõeldud vaktsiin. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Terviseameti külmlao suvise rikke tõttu võisid jääda vaktsiinita suvel teist sünnipäeva pidanud väikelapsed. Terviseameti külmlao temperatuurikõikumise tõttu riknes muude vaktsiinide kõrval ka teisel eluaastal lastele süstitav kuuevalente vaktsiin. Sellele on leitud küll alternatiivne vaktsiin nimega Hexacimaga, kuid seda ei saa süstida lastele, kes juba kaheaastaseks saanud. Haapsalu perearst Marika Laar tunnistas, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi sellest küll ei kujunenud. Tema sõnul muudetigi laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud ajavahemikul poolteist kuni kaks aastat.

[caption id="attachment_347316" align="alignnone" width="1143"] Läänemaa üle 12aastaste koolilaste vaktsineerituse protsent on Eesti viimaste seas, meist tagapoolt on vaid Ida-Viru- ja Saaremaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa 15 üldhariduskoolist tervelt kümnes on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud alla poole üle 12aastastest õpilastest. Haridus- ja teadusministeeriumi statistika ei näita, kui madal on see protsent neis kümnes koolis tegelikult – vahemik „vaktsineeritud kuni 50 protsenti” võib olla näiteks 49 protsenti, aga ka üheksa.