Bürgermeistri holm. Foto: Arvo Tarmula

Kui linnavalitsusel õnnestub riigilt oma valdusse saada Bürgermeistri holmilt ligi neli hektarit maad, võib sinna kerkida puulaevakeskus sadamaga.

Keskuse ja sadama rajamise sooviga pöördusid linna poole puulaevaselts Vikan ja Haapsalu jahtklubi. Linnaarhitekti Anu Joosti sõnul meeldis linnale puulaevaseltsi ettekujutus piirkonnast.

„See haakub Haapsalu kui turismi– ja merelinna ideega,” ütles Joost.
Linnaarhitekt lisas, et väikesadama ja avalike haljasalade rajamist sellesse piirkonda näeb ette ka linna üldplaneering. „On otsustatud, et kalda äärde ei ehitata elamuid, vaid see on planeeritud avalikuks kasutamiseks,” ütles Joost.

Meresügavus on seal madalama süvisega veesõidukitele sobiv, kuid mõningaid süvendustöid tuleb siiski teha.

Kava kohaselt rajataks Bürgermeistri holmi Suure viigi poolsesse külge väikesadam koos kaide, hoonete ja platsidega, kus saab korraldada puulaevade kokkutulekuid ja regatte, samuti laevaehitus– ja merenduskursusi.

„Eeskujuks on Mariehamni Sjökvarteret (Ahvenamaa pealinna merekvartal — toim),” ütles Vikani juht Alar Schönberg. Rajatavas sadamas leiaksid koha puulaevaseltsi oma suuremad alused Runbjarn ja Hoppet, samuti väiksemad paadid. Kõrvale rajataks töökojad puulaevade remondiks ja ehituseks, kus viidaks ellu seltsi paadiehitusprojekte.
Et sadam peab end ise majandama, loodetakse just töökodadest suurimat sissetulekut. Sealsamas oleksid ka ruumid koolituste korraldamiseks.

Schönbergi sõnul pole seltsil plaanis rajada külalissadamat. „Ei taha hakata pakkuma konkurentsi praegustele jahisadamatele,” kinnitas ta.

Suurim takistus plaanide elluviimisel on praegu maa omandiküsimus. Riigile kuuluvat maad on linn varemgi oma valdusse taotlenud, kuid seni ebaõnnestunult. Linnavalitsuse maakorraldusosakonna juhataja Anu Ulmi sõnul keelduti eelmisel korral detailplaneeringu puuduste tõttu. Sel korral on ta aga optimistlikum.

Linnavalitsus kehtestas Bürgermeistri holmi kaldaala detailplaneeringu aprilli lõpus ja teeb nüüd mai lõpus kogunevale volikogule ettepaneku algatada maa munitsipaalomandusse taotlemine. Anu Ulm selgitas, et maa munitsipaalomandusse taotlemine võib aega võtta kolm–neli kuud.

Taotletava maa puhul on tegemist nelja maaüksusega, millest kahe kohta saab otsuse langetada maavanem, kahe saatuse üle peab otsustama valitsus.

Alar Schönberg ennustas, et sadam hakkab ilmet võtma paari–kolme aasta pärast. Praegu valmistatakse ette projekti, millega saaks toetusraha taotleda. „Jahime Euroopa raha,” ütles Schönberg.

Rakvere ärimeeste katsest Krimmi holm kõrghooneid täis pikkida pole enam midagi kuulda. Mõnes mõttes heagi, sest kellele seda Manhattanit ikka vaja. Hoopis sümpaatsem on Vikani puulaevaseltsi plaan rajada Bürgermeistri holmile Suure viigi kaldale puulaevasadam oma töökodade ja kõige muu selle juurde kuuluvaga.

Seltsi eestvedaja Alar Schönberg on igasugu hullude mõtetega välja tulnud ja need lõppude lõpuks ka ellu viinud. Saatku õnn ja energia teda ka Bürgermeistri holmil!

Fotod: Arvo Tarmula

Pubi omanik Tiina Kalamees ütles, et seekord on oodata külalisi kaugemalt – Võrumaalt sõidab Haapsallu Krabi külateatri trupp. Võrumaa võrokesed etendavad Kalamehe kinnitusel omakirjutatud ja muidugi võrokeelset näidendit, mille vormiks on jant ja sisuks poliitika – nii, nagu seda arutatakse külapoe juures.

“Maavanem on lubanud pilli mängida ja Heikki Sool laulda,” avaldas Kalamees veel kokkulepitud ülesastumisi. Kindlasti on plaanis laulda ka ühislaule.

Esimest korda kogunesid Läänemaa võrokesed Taksi pubisse küünlapäeval, 2. veebruaril.

Korraldaja Helle Veltman ütles, et seekordne retk toimub RMK oma töötajate juhendamisel. Et on lindude kevadrände aeg, on retke peatähelepanu tiivulistel. “Kuna teele jäävad erinevad elupaigatüübid – rannaniit, mets, puisniit –, kohtame kindlasti mitmeid liike linde,” ütles Veltman.

“Lisaks lindude tundmaõppimisele naudime ka lihtsalt kevadise looduse ilu ja mitmekesisust ning tunneme rõõmu liikumisest,” lisas Veltman.

Buss retkele väljub Lihula bussijaamast kell 17. Esimene peatus tehakse Põgari–Sassi rannaniidu ääres, kust pärast lindude vaatlemist sõidetakse Puisesse.

Puisest minnakse jalgsimatkale Puise–Kiideva matkarajale. 3,4 kilomeetri pikkune rada jälgib kunagi kasutuses olnud vankriteed ning läbib endise ja praeguseks osaliselt taastatud puisniitude ala. Teele jääb ka looduskaitsealune põlispuu Lõpre tamm.

Korraldajad panevad südamele, et matkajad paneksid jalga veekindlad jalanõud, kuna osa rajast on kindlasti märg.

Kiidevalt sõidetakse bussiga Haeskasse. Külastatakse vaatetorni, kust saab nautida suurepärast vaadet Matsalu lahele ja Haeska rannaniidule, lisaks lindudele on võimalus näha ka rannaniitude hooldajaid – šoti mägiveiseid.
Enne tagasisõitu kinnitatakse kergelt keha Tuulingu talu maadel. Buss jõuab Lihulasse tagasi orienteeruvalt kell 22.

Et kohtade arv bussis on piiratud, on vajalik eelregistreerimine telefonidel 472 4236 ja 513 8783 või e-posti teel helle.veltman@rmk.ee.

Üritus on tasuta.

Ettepanekuid võivad teha kõik valla juriidilised ja füüsilised isikud, asutused ja organisatsioonid, üks isik saab esitada kuni kaks kandidaati.

Ettepanekuid saab teha kuni 4. juunini.

Avalduse vormi leiab valla kodulehelt.

Valla sündmuste pikaajalise jäädvustamise eest ja 75. sünnipäeva puhul antakse vapimärk fotograaf Arvo Tarmulale ning valla arengu- ja visioonikonverentside korraldamise ja Kullamaa hariduselu kujundamisele kaasaaitamise eest professor Jüri Kannile.

Kullamaa valla vapimärk on autasu, mis omistatakse vapra teo, silmapaistvate saavutuste või vallateenistuses osalemise eest. Vapimärgid antakse üle valla 20. sünnipäevale pühendatud üritusel 23. juunil.

Päästjad vabastasid tee liikluseks.

Ramon Metsa on langetustraktoril töötanud seitse aastat. Kolmapäeval oli ta tööjärg jõudnud raudtee äärde Kastani metsa. Foto: Arvo Tarmula

Linnametsas läks raiumiseks
Eelmisel neljapäeval hakkas metsaoksjoni võitnud Viljandi firma langetama Haapsalu linna metsa Valgeväljal. Puit läheb peamiselt Eesti saeveskitesse, paberipuu enamasti eksporti. Kohalikele tööd pakkuda praegu ei ole, aga võib–olla langi koristusel.


Haapsallane esindab Eestit geograafiaolümpiaadil Kölnis

Haapsalu gümnaasiumi abiturient Karmo Kuurberg sõidab augustis Kölni rahvusvahelisele geograafiaolümpiaadile. Kölni sõidab Eestist kokku neli noort, ülejäänud on Tallinna reaalkoolist.


Hariduse kättesaadavus on Eesti arengu võtmeküsimus

Priit Sibul kirjutab kõrgharidusreformist: luuakse juurde ligi 3500 tasuta õppekohta ülikoolides ning kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25%. Vajaduspõhine õppetoetus tuleb 135 eurot kuus. Kui seni on olnud tasuta kõrgharidus peamiselt Tallinna ja Tartu eliitkoolid lõpetanud tudengite pärusmaa, siis reformiga paraneb kõrghariduse kättesaadavus just maakoolides õppijale.


Bürgermeistri holmile tuleb puulaevasadam

Kui linnavalitsusel õnnestub riigilt oma valdusse saada Bürgermeistri holmilt ligi neli hektarit maad, võib sinna kerkida puulaevakeskus sadamaga. Kava kohaselt rajataks Bürgermeistri holmi Suure viigi poolsesse külge väikesadam koos kaide, hoonete ja platsidega, kus saab korraldada puulaevade kokkutulekuid ja regatte, samuti laevaehitus– ja merenduskursusi.


Kirbla kirik sai uue korjanduspaku

Kirbla Nigula kirikusse pandi mõne päeva eest üles uhiuus, ent vana näiv, puhta käsitööna tehtud korjanduspakk. Pakk telliti Kinksi külas sepatööga elatist teenivalt Raul Oberschneiderilt.


Uuemõisa Konsumis avas uksed Mõisa bistroo

Nädala eest reedel avas Uuemõisa Konsumis kunagise Pappa Pizza ruumes uksed uus söögikoht – Mõisa bistroo. „See ei tähenda, et peaks olema uhke nagu mõis,” ütles bistroo omanik Rutt Holm.


Muuseumiöö Läänemaal

Läänemaal saab vaadata Baskerville’ide koera tegemisi, meenutada või avastada nõukogudeaegseid ringvaateid ja hea ilma korral nautida vabaõhukino — seekordne muuseumiöö on pühendatud saja–aastasele Eesti filmile.


Ehte käsitöökojas on kaltsuvaipade näitus

Rõude ja Mäemõisa vaibakudujad näitavad Ehte käsitöö– ja kunstikojas talvist näputööd. „Inimesed tahavad oma kodus jälle käsitööd näha ja on avastanud, et kaltsuvaibad võivad ilusad olla,” ütles Aide Leit–Lepmets Ehte käsitöö– ja kunstikojast. Üks pastelsetes toonides vaip osteti näiteks ära juba ülespaneku ajal.


Läänlased jooksid Tartus ja Viljandis

Tartu jooksumaratonil pühapäeval oli parim läänlane Lauri Luik, kes oli 33. ajaga 1:29.41. Viljandi järvejooksul 1. mail oli Läänemaa kergejõustikuklubist parim jooksja Heigo Hein.