Ülo Kalm laadis täna päeval rannarootsi muuseumi õuelt maha võetud Arvo Tarmula näituse pildid kärule ja laeva, et viia need üle mere Ruhnu. Foto: Arvo Tarmula

Rannarootsi muuseumi pere on sel nädalal Ruhnus, et korrastada seal asuvat Korsi talukompleksi.

Ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikkhoone ja küürkatuse poolest, on viimane Ruhnul säilinud rootsi talukompleks. 2008. aastal kinkis ruhnurootslane Tomas Dreijer selle Eesti riigile. 2012. aasta 1. jaanuarist kuulub Korsi talu ja Ruhnu muuseum rannarootsi muuseumi alla.

Rannarootsi muuseumi töötajad korrastasid taluümbrust ka mullu juunis.

Osa talguseltskonnast sõidab Ruhnu homme liinilaevaga. Muuseumi direktor Ülo Kalm ja kuraator Jorma Friberg alustavad täna õhtul kell 21 teekonda saarele jaalaga. Friberg on jaala ehitaja ja kapten.

Algul oli kavas jaalaga teele asuda täna hommikul, ent ilmaolude tõttu lükati väljasõit õhtuks.

“Ruhnu pool kandis avamerel oli tuul natuke liiga vali,” ütles Ülo Kalm. Täna on ilmaolud purjetamiseks Kalmu sõnul lausa ideaalsed.

Homme õhtul avatakse Korsi talu õuel Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmula näitus “Päev Ruhnus”, mille fotod on pildistatud mullu suvel Ruhnu uue kiriku 100. sünnipäeval.

Algul oli Tarmulal endal samuti plaan näituse avamisele sõita, ent koolide lõpetamise pildistamised hoiavad teda Haapsalus.

“Ikka on kahju,” ütles Tarmula sõidust loobumise kohta. “Nii palju oleks tahtnud pildistada.”

“Oleks tahtnud Ruhnut tundma õppida – tõelist Ruhnut,” lisas Tarmula, mõeldes seda, et möödunud suvel õnnestus tal saarel veeta vaid üks päev keset sünnipäevapidustusi.

Tagasi Haapsallu jõuavad liinilaevaga ja bussiga reisivad muuseumi töötajad reede õhtul. Jaalaga reisijad hakkavad tagasi Haapsallu purjetama kas neljapäeva õhtul või reedel. “Vaatame ilma – mida ilm teeb,” põhjendas Kalm. Praeguse ilmaprognoosi järgi hakkab neljapäeva öösel tuul tõusma.

„Olen juba üleväsinud,” ütles toimetusse pöördunud eakas naine Anne, kes ei taha täisnime lehes avaldada.

Ta rääkis, et on kirjutanud linnavalitsusele mitu kaebust ja kutsunud välja politsei, aga abi ei ole saanud. Linnavalitsus soovitas panna magamistoale pakettakna. Politsei öelnud talle, et nemad välja ei tule, sest Lemoni baaril on linnavalitsuse luba.

„See on jube!” ütles Anne. „Laupäeva öösel vastu pühapäeva on plats röökivaid inimesi täis.” Anne on selles majas elanud üle 50 aasta, aga nii hull ei ole elu kunagi olnud.

Abilinnapea Peeter Vikman tunnistas, et tegi Annele ettepaneku vahetada magamistoa aken. Linn oli nõus maksma poole rahast, kui omanik paneb teise poole. Ühe akna vahetus maksab umbes 100 eurot, pakkus Vikman.

„Aga teda ei rahulda mitte miski peale selle, et baar tuleb kinni panna,” ütles Vikman. „Midagi võiks inimene ka ise teha. Kas või kolida magamistuba hoovipoolsesse tuppa.”

Vikmani sõnul ei pruugi vali muusika tulla Lemonist, vaid parklas seisvaist autodest. Kui politsei teebki neile märkuse, keeratakse muusika vaiksemaks, aga varsti jälle põhja.

„Mida nendega teha?” küsis Vikman ja lisas: „Ehte 8–ga oli sama asi ja see lõppes nii, et seda klubi ei ole enam.”

Lemoni juhataja Harli Holm ütles, et nende baarist kostab muusika küll välja, aga mitte nii kõvasti, et inimesed ei saa magada. Pigem häirib autodest kostev tümakas, pakkus Holm.

„Tarvitatakse autodes alkoholi, kuulatakse muusikat,” ütles Holm. „Suvi — inimesed tahavad õues olla.”

Haapsalu politseijuht Margus Kaldma ütles, et kaebusi liiga kõva muusika kohta ei ole tulnud, aga et rahvas on väljas ja suitsetab, seda küll.

Politseipartull peab neljapäevast laupäevani pöörama suuremat tähelepanu baaridele. Nõnda käib patrull öö jooksul mitu korda ka kaubanduskeskuse juures.

Mõnda avalikult akoholi tarvitajat on politsei väärteo korras karistanud, kuid mida autos tehakse, ei ole politsei asi.

Kaldma ei tea, kust Annele selline vastus tuli, et politsei ei tule välja. „Baarid ja lõbuasutused peavad müranormist kinni pidama,” ütles Kaldma.

„Kui on rahurikkumine, helistada 110,” soovitas Kaldma. „Kui tuleb väljakutse, kontrollime seda.”

Kaldma sõnul saab ka baar ise korda tagada. Näiteks lastakse Haapsalus baarikülastajaid joogiklaasiga õue suitsetama ja siis jätkub baari ümber juttu kauemaks, ette võib tulla ka korrarikkumisi.

„Aga olukord hull ei ole,” oli Kaldma hinnang.

Linnavalitsus on andnud loa, et Lemoni baar võib tegutseda neljapäevast laupäevani kell 20–05. Baaril on kohustus tagada öörahu.

Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Foto: Helen Viispert

Salajõe piirkonna veeanalüüsid näitasid, et turbaheljumit vees ei ole, seega pole kaevandaja ja keskkonnaameti sõnul põhjendatud elanike kahtlus, et kaevandus on rikkunud piirkonna kaevud.

Analüüside järgi on vees küll ülemäära rauda, aga seda ei põhjusta turbakaevandus.

Rauda ja peenikest liiva leiti ka veefiltritelt. Turvast analüüsid ei tuvastanud, ütles hüdrogeoloog Hedi Schwede.

Salajõe vee värvus on pruun ja veekvaliteet kesine, heljumi sisaldus Salajões aga on looduslik taust, lisas ta.

Kaevude ja Salajõe vett uuriti, sest arendaja soovib turbakaevandust laiendada.


Inimesed on mures

Salajõe elanikud on veendunud, et kümmekond aastat tagasi rikkus nende kaevud just toona kasutusele võetud uus turbatootmisala. Nüüd kardavad nad, et järjekordne laienemine teeb olukorra hullemaks.

Uue kaevandusala keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul sügisel oli inimestel nii palju kaebusi, et arendaja tellis kaevude ja Salajõe veekvaliteedi seire. Esimesed proovid võeti mais.

Läinud nädalal tutvustati uuringu tulemusi Orul kohalikele, keda oli tulnud kümmekond, emotsionaalne koosolek kestis kaks tundi.

Keskkonnaspetsialist Aadu Niidas inseneribüroost Steiger ütles, et veeproovide tulemused lisati keskkonnamõju hindamise aruandele. Ka lisati aruandele soovitus tootmisvesi settebasseinist suunata puhastuslodusse, mis teeks tootmisvee veelgi puhtamaks.


Tõde näitab suurvesi

Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Just suurvesi toob kaevudesse ja Salajõkke kaevandamise ajal õhku paiskunud ja maastikule langenud turbatolmu.

Turvas võib kaevudesse sattuda ka uutest avanenud karstilõhedest. „Me ei väida, et kaevanduse tootmisvesi on reostunud, aga kaevandus ei sobi karstialale,” sõnas Urbas.

Urbase sõnul halvenes vee kvaliteet drastiliselt kümme aastat tagasi, kui avati uus turbatootmisala Tui rabas. Heljumi hulk on veelgi suurenenud viimasel paaril–kolmel aastal.

Urbase sõnul ei saa mais võetud veeproovid midagi näidata, sest suurvesi oli selleks ajaks taganenud. „Kui oleksite võtnud proovid aprillis, siis oleks tulemused olnud teistsugused,” sõnas Urbas.

Ka esitas Urbas küsimuse, miks uuriti vaid 7 puurkaevu, mitte salvkaeve, ning talle jäi arusaamatuks, mille järgi valiti veeproovide võtmise kohad. Novembris koostasid kohalikud elanikud nimekirja 25 reostunud kaevust Salajõe, Vedra ja Ingküla külas.

Inseneribüroo Steiger direktori Meelis Peetrise sõnul ei piirduta vaid maikuiste proovidega, vaid uued proovid võetakse augustis ja novembris.

„Teatage meile, kui on suurvesi. Me tuleme täpselt siis, kui ütlete, et on kõige halvem vesi, ja ärge sel ajal vahetage filtrit,” lubas Peetris.

Peetris kinnitas, et Steigeri huvides ei ole tulemusi kallutada ja alusetu on elanike kahtlus, nagu oleks proove nimme võetud valel ajal valest kohast.


Heljum jõesängist

Salvkaeve ei uuritud Peetrise sõnul sellepärast, et nende vee puhtust ei ole kaevandajal võimalik tagada.

„Kindel vesi tuleb puurkaevust,” sõnas Peetris.

Tolmu kohta ütles Peetris, et ei tahaks uskuda, et kaevud reostab õhus olnud turbatolm.

Sedasama arvas ka Tootsi Turba ressursijuht Tiit Saarmets. „Tolmu ülekanne metsa alla on pseudoprobleem. Tolmu osa on väga väike,” sõnas ta. Sete tulevat pigem Salajõest, mis voolab ise turbases sängis.

Saarmetsa sõnul ei reosta turbakaevandamine Salajõe elanike kaeve. „Meie võime tootmisvee ka destilleerida või kaevandamise üldse lõpetada, teie olukord sellest ei muutu,” ütles Saarmets.

Kohalike elanike küsimusele, miks tekkis sete just siis, kui võeti kasutusele uus tootmisala, ei osanud ta vastata.


Uut kaevandusluba ei pruugi tulla

Keskkonnaameti veespetsialist Anu Saue ütles, et seda, mis on juhtunud, oli see siis mis tahes, ei saa keegi heaks teha. „Karstilõhesid läbi pesta ei ole võimalik,” nentis ta.

Saue sõnul ei saa võetud proovide põhjal väita, et vett reostaks kaevandus, ka pole tal põhjust labori analüüsides kahelda. Võimalik on uurida, kas kaevud on nõuetekohased, puurkaevu eluiga on 25 aastat, võib teha ka tolmu–uuringuid, aga see kõik on kallis.

Võimalik on uurida, mis on veega lahti: kui seal ei ole turvast, siis uurida, mis seal on.

Teoreetiliselt oleks võimalik rajada Salajõe piirkonda ka oma eraldi veesüsteem.

Kohalikule omavalitsusele käivad sellised uuringud ja ehitus selgelt üle jõu, kaevandaja huvides aga ei ole neid teha. „On loomulik, et arendaja laseb teha analüüse turbaheljumi asjus,” sõnas Saue.

Tui raba kaevandusala vee erikasutusluba lõpeb sel aastal. Oru vallavanem Arno Kelnik avaldas kahtlust, kas selleks ajaks moodustatud Lääne–Nigula vald on uuega üldse nõus. „Veeprobleem on tõsine ja pärsib piirkonna arengut. Inimesed lahkuvad, uusi juurde ei tule,” sõnas Kelnik.

Niibi rabas kaevandatakse turvast 99 hektaril, Tui rabas 84 hektaril. Uus taotletav kaevandusala on 174 ha. Tiit Saarmetsa sõnul on uus ala ettevõttele hädavajalik. Kaevandusluba taotletakse 35 aastaks.

Sügisel ETV2-s alustavasse põnevussarja, mille tegevus toimub Haapsalus, said kandideerida 11–13aastased noored.

“Tahtjaid oli ligi 500 – üle saja lapse ühele kohale,” ütles režissöör René Vilbre.

“Esimeses voorus vestlesime, vaatasime, kui hea suhtleja laps on,” kirjeldas Vilbre osatäitjate valimist. “Kaamera taga on lõpuks 20 võõrast inimest, kellega tuleb suhteliselt kiirelt hakkama saada ja suhelda,” põhjendas ta suhtlemisoskuse vajalikkust.

Julged, hea jutu ja diktsiooniga lapsed said režissööri sõnul kohe edasi. Seejärel lasti lastel lugeda luuletust erinevate emotsioonidega – tõsiselt, kurvalt, rõõmsalt –, et näha, kas laps saab aru ülesande püstitusest ja kui paindlik ta on.

Vilbre ütles, et kahjuks on paljud lapsed kohalike näiteringi juhendajate poolt juba rikutud, mis tähendab, et teksti antakse üle mängides.

“Etlemine valede tekstirõhkudega oli paljudele lastele juba sisse harjutatud,” ütles režissöör. “Seda oli kohati isegi päris kurb vaadata.” Vilbre sõnul mõjub filmis ja teles alati just loomulik olek.

“Nii-öelda toorest last on alati kergem mängima panna, kui juba näiteringis valesti koolitatud last loomuliku kõne juurde tagasi harjutada,” lisas Vilbre.

“Superfinaalis” on praegu kaheksa last – kaks iga rolli jaoks. Lapsed on pärit Tallinnast, Pärnust ja Tartust.

Välja valitud kaheksa lapsega püüab meeskond tekitada kokkumängiva ansambli.

“Nendega teeme veel ühe täiendava proovi juba pähe õpitud tekstikatkenditega, et näha lapse orgaanilisust teksti andmise käigus ja suhtlemises teiste lastega,” kirjeldas Vilbre edasist osatäitjate valimise käiku. Nädala lõpuks on kavas seriaalis mängivad neli last välja valida.

Kõigi seriaali kandideerinute hulgas oli ka mitu last Läänemaalt.

“Väikelinna detektiivides” keerleb lugu Haapsalus juhtuvate salapäraste ja kriminaalsete sündmuste ümber, teine liin viib vaatajad keskaegsesse linnusesse, kus mungad püüavad valmistada sõnnikust kulda ja luua tehisinimest.

Juhtumeid lahendavad “Väikelinna detektiivides” kaks poissi ja kaks tüdrukut.

Sari põhineb Mihkel Ulmani kirjutatud lool “Väikelinna detektiivid”, mis võitis ETV2 välja kuulutatud lasteseriaali ideekonkursi.

Anu Tamme Uuemõisast saatis toimetusele foto mutti söövast rästikust oma koduaias.

“Sattusin juhuslikult peale, kui rästik minu koduaia ligidal kraavi ääres mutti sõi,” kirjutas Anu Tamme. “Muttidega olime eelmisel aastal tõeliselt hädas. Sel aastal siis tegutseb looduslik mutipüüdja.”

Mõlemale mängijale oli see selle aasta esimene turniir murukattel.

Senistes omavahelistes kohtumistes oli seis 2:1 Vinci kasuks. Seni viimase kohtumise oli võitnud 2012. aasta Estorili turniiril Kanepi.

Külaliikumise Kodukant poolt valitakse aasta küla viiendat korda, esimest korda sai oma hääle anda ka rahvas. Rohkem kui 2000 inimest valis oma lemmikkülaks Karala küla Saaremaal Lümanda vallas.

Aasta küla tiitlile konkureerib igast maakonnast üks küla, Lääne maakonnast on aasta küla tiitlile esitatud Virtsu.

Külaliikumise Kodukant aasta küla kuulutatakse žürii otsusega välja 9. augustil Eesti külade X maapäeval Saaremaal.

Aasta küla valimise kohta saab lugeda siit.

Juhtus 5 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 9 inimest.

Tabati 12 alkoholijoobes ja 1 narkojoobes sõidukijuht, tuvastati 14 narkootikumide omamise või tarbimise juhtu. Registreeriti 328 väärtegu.

Möödunud nädala jooksul registreeriti 10 euro võltsimisega seotud kuritegu. Piirilt saadetud tagasi 5 välismaalast, Eestist saadeti välja 1 isik, tuvastati 1 ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalane.


LÄÄNE PREFEKTUUR

Hiiumaa

Asja omavoliline kasutamine
Ajavahemikul 15.–16. juuni varastati Kärdlas Tormi tänaval maja eest sõiduauto. Kahju on selgitamisel.

Pärnumaa

Avaliku korra raske rikkumine
16. märtsil kella 3 ajal löödi Pärnus Rüütli tänaval meelelahutusasutuse läheduses 28-aastast ja 27-aastast meest.

Vargus
Ajavahemikul 14.–16. juuni varastati Vändra vallas Vändra alevis Spordi tänaval majast jalgratas. Kahju on 170 eurot.

Raplamaa

Omavoliline sissetung ja vargus
16. juunil kella 2 paiku tungiti Kohila vallas Aespa külas Ojanurme tänaval territooriumile ja varastati sõiduautost autoraadio esipaneel. Kahju on 250 eurot. Politsei on kahtlustatavatena kinni pidanud 23- ja 20-aastase mehe.

Saaremaa

Vargus
Ööl vastu 16. juunit tungiti Orissaare alevikus Kuivastu maanteel toitlustusasutusse ja varastati kassaaparaat, alkoholi ja tubakatooteid. Kahju on selgitamisel.


PÕHJA PREFEKTUUR

Tallinn

Avaliku korra raske rikkumine
17. juunil kella 1.35 ajal teatati politseile, et Vikerlase tänava lõbustusasutuse juures ähvardati tulirelvaga ning tungiti kallale 34- ja 28-aastasele mehele. Kahtlustatavana peeti kinni ja toimetati politseijaoskonda alkoholijoobes 41-aastane mees, kellel oli registreeritud püstol ja kehtiv relvaluba.

Kehaline väärkohtlemine
17. juunil kella 3.20 ajal teatati politseile, et Kappeli tänava korteris tungiti kallale 41-aastasele naisele. kahtlustatavana toimetati politseijaoskonda 51-aastane mees.

Vargused
17. juunil avastati, et Mustamäe tee korterist on varastatud kolm telerit, kaks sülearvutit, mängukonsool, videokaamera, fotoaparaat ning kotid riietega. Kahju kokku 9000 eurot.

16. juunil avastati, et kesklinnas Pärnu maanteel on korteri panipaigast varastatud lohesurfikomplekt maksumusega 1100 eurot.

Harjumaa

Kehaline väärkohtlemine
17. juunil kella 21.50 ajal teatati politseile, et Saue vallas Alliku küla korteris tungiti kallale 40-aastasele mehele.

Vargus
17. juunil avastati, et Kiili vallas Luige alevikus on lukustamata ustega eramust varastatud survepesur, viis trelli, kaks naelapüstolit ja muid tööriistu ning mopeed, mis leiti hiljem sündmuskoha lähedalt. Kahju kokku umbes 3000 eurot.


LÕUNA PREFEKTUUR

Jõgevamaa

Kehaline väärkohtlemine
Politseile saabus teade, et 14. juunil Põltsamaa vallas Adavere alevikus lõi üks mees teist rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Põlvamaa

Vargused
14. juunil murti Mikitamäe vallas Mikitamäe külas Soelaane tänaval sisse korterisse, varastati toiduaineid ja digiboks Viasat Connect. Kahju on 430 eurot.

Ajavahemikul 13. juuni kuni 14. juuni murti sisse Mooste vallas Terepi külas ehitusjärgus lukustamata eramusse ning varastati lööktrell Makita, ketaslõikur Makiteks, höövel, 2 Husqvarna mootorsaagi, freeside komplekt ja soojapuhur. Kahju on selgitamisel.

Tartumaa

Vargused
17. juunil sai politsei teate, et avaldajalt on varastatud ID-kaart, millega soetati Tartus Ringtee tänava kauplusest mobiiltelefon. Kahju selgitamisel.

Ajavahemikul 15. juuni kuni 16. juuni varastati Tartus Kalevi tänava kortermaja välistrepi juurest lukustatud jalgratas SCHWINN Frontier. Jalgratas on musta-hõbeda värvusega, pedaalid hõbedased. Kahju on 200 eurot.

Valgamaa

Vargused
Politsei sai teate, et 16. juuni õhtul murti Otepää vallas Nüpli külas sisse talu kõrvalhoonesse ning varastati 2 trimmerit Parthner. Kahju on 300 eurot.

Ajavahemikul 15. juuni kuni 16. juuni murti sisse Valgas Aia tänaval asuvasse lattu ning varastati valget värvi metallriiulite detaile. Kahju on selgitamisel.

Võrumaa

Vargused
Ööl vastu 14. juunit murti Urvaste vallas Uhtjärve külas sisse kuuri ning varastati murutraktor Partner ja võsatrimmer Stihl. Kahju on 1600 eurot.

Ajavahemikul 10. juuni kuni 16. juuni murti Varstu vallas Matsi külas sisse eramusse, varastati vanemat tüüpi kineskoobiga teler Samsung ning lõhuti veneaegne keevitustrafo. Kahju on selgitamisel.


IDA PREFEKTUUR

Lääne-Virumaa

Vargused
Ajavahemikul 13.–14. juuni varastati Laekvere vallas Rohu külas eramaja hoovis seisvast sõidukist rahakott koos dokumendi ja sularahaga. Kahju on 85 eurot.

Ajavahemikul 13.–14. juuni varastati Vinni vallas Kulina külas ettevõttele kuuluvast kõrvalhoonest metallist veskiagregaat ning vesiveski metallist osad. Kahju on selgitamisel.

Ajavahemikul 10.–15. juuni varastati Rakke vallas Räitsvere külas eramajast puulõhkumisaparaadi elektrimootor ja kompressori elektrimootor koos ühesoonelise rihmaseibiga. Kahju on 1000 eurot.

Ida-Virumaa

Vargused
Ajavahemikul 14.–16. juuni varastati Sillamäel Tallinna maanteele pargitud sõidukitelt ning traktorilt 14 akumulaatorit. Kahju on 2730 eurot.

15. juunil kella 20.30 ajal varastati Narvas Kreenholmi tänaval naiselt käekott koos sularaha ja dokumentidega. Kahju on 77 eurot.

Ajavahemikul 15.–17. juuni varastati Kiviõlis Viru tänaval asuvast keldriboksist jalgratas. Kahju on 170 eurot.

16. juunil kella 17–17.30 ajal varastati Jõhvis Malmi tänaval ettevõtte territooriumile pargitud sõidukitest tööriistu. Kahju on 1000 eurot.

17. juunil varastati Narvas Tallinna maanteel kaupluse juurest jalgratas. Kahju on 371 eurot.

Ööl vastu 17. juunit varastati Kohtla-Järvel Ringi tänaval asuvast korterist sülearvuti ja teisi esemeid. Kahju on 539 eurot.

17. juunil varastati Kohtla vallas Kabelimetsa külas asuvast eramajast saunaahi, saunakatel ja aiavärav. Kahju on selgitamisel.

17. juunil varastati Kohtla-Järvel Uus tänaval asuvast kortermajast fotokaamera. Kahju on 125 eurot.

17. juunil varastati Kohtla-Järvel Tuuslari tänaval asuvast korterist sülearvuti ning hõbedast ja kullast ehteid. Kahju on 2265 eurot.

Uue parvlaeva 3D kujutis. Foto: veeteede amet

Veeteede amet sõlmis eile lepingu veel teisegi uue reisiparvlaeva soetamiseks, laevad hakkavad sõitma mandri ning Kihnu ja Vormsi vahet või Sõru–Triigi liinil.

Tänavu 1. märtsil sõlmis veeteede amet riigihanke võitnud Baltic Workboats ASiga hankelepingu reisiparvlaeva ostmiseks. Selle riigihanke laevaehitusleping näeb ette võimaluse optsiooni kaudu töövõtjalt sama maksumusega ning samadel sätetel ja tingimustel veel üks laev tellida, teatas veeteede amet.

Optsiooni otsustatigi kasutada ning teine laev maksab sama palju kui esimene – 9 388 800 eurot. Esimene laev peaks valmima 2015. aasta 1. maiks ja teine sama aasta 31. oktoobriks.

Reisiparvlaevu plaanitakse kasutama hakata mandri ja Kihnu, mandri ja Vormsi või Sõru–Triigi liinil. Laevad on ette nähtud reisijate, autode ja lasti veoks ning mahutavad kuni 200 reisijat, kuni 22 sõiduautot või kaks veoautot.

Projekti rahastab ligi 90% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond.

Mäng peetakse loosi tahtel Levadia koduväljakul, Kadrioru staadionil.

Praegu III liiga lääne tsoonis kuuendat positsiooni hoidev Lihula JK ja Eesti meistrivõistluste Premium Liiga liidri Tallinna FC Levadia kokkuloosimine on tekitanud üksjagu elevust mõlemas leeris.

“Kõigepealt peab šokist üle saama,” sõnas Lihula JK mängiv treener, veel 35aastaselt häid sooritusi tegev Argo Mõtt. “Saame meeskonnaga trennis kokku, arutame, plaanime. Ega see maailma lõpp ka ei ole.”

Tallinna FC Levadia peatreener Marko Kristali sõnul valmistub meeskond igaks mänguks täiega. “Ei alahinda kindlasti Lihulat,” kinnitas Kristal. “Tähtis on, mida meie profid oskavad nii sellest kui ka igast mängust saada. Mäng on tähtis ja tuleb hea.”

Ka mõlema meeskonna mängijad on positiivselt meelestatud ja peavad mängu kasulikuks ja vajalikuks.

“Midagi ei ole vaja karta,” ütles Lihula JK poolkaitsja Reigo Vänt. “See on ülim kogemus.”

“Meil on hea kogemus eelmisest aastast all, kui kohtusime Lihulas sõpruskohtumises FC Floraga,” lisas Vänt. “Lõime florakatele ka kaks väravat, nii et…”

Suve hakul rahvuskoondises kaks mängu mänginud haapsallane, FC Levadia ründaja Rimo Hunt on rõõmus: “Mul on väga hea meel, et Lihula poisid saavad hea kogemuse meistrisarja meeskonna vastu. See tuleb väikestele klubidele ainult kasuks. Luban, et ei alahinda Lihula JK võistkonda, meie suhtumine on professionaalne.”

Läänemaa spordiajakirjaniku ja jalgpallihuvilise Enn Kerge sõnul ei ole vähemalt iseseisvusajal ükski teine jalgpallimeeskond ametlikus kohtumises nii tugeva võistkonnaga kohtunud.

Argo Mõtt: “Oleme uhked, et kõik meie meeskond koosneb oma, Lõuna-Läänemaa piirkonna mängijatest. Ja 99% poistest on jalgpalluriteed alustanud Lõuna-Läänemaa JK-s Jaanus Getreu juures.”

Lihula JK jalgpallimeeskonnast on saamas meeskond, kes vähem kui aasta jooksul on kohtunud valitseva Eesti meistriga (Tallinna FC Flora) ja hetke meistrisarja tabeliliidriga (Tallinna FC Levadia).

Millal ajalooline kohtumine toimub, selgub kalendri kokkupanemisel peagi.


Jaanus Getreu