Tallinnas registreeriti 452, Tartumaal 161, Harjumaal 143, Ida-Virumaal 91, Pärnumaal 70, Viljandimaal 32, Lääne-Virumaal 49, Põlvamaal 13, Raplamaal 35, Valgamaal 26, Jõgevamaal 32, Järvamaal 17, Saaremaal 23, Läänemaal 17, Võrumaal 23 ning Hiiumaal 2 lapse sünd.

Mais olid populaarsemad eesnimed poistele Artjom, Oliver, Nikita, Rasmus. Igat nime pandi 9 korral. Tüdrukutele pandi enim nimeks Maria, Laura, Mia, nimesid pandi vastavalt 11, 10 ja 8 korral.

Eelmisel kuul sõlmiti 348 abielu, neist 35 vaimulike ja 15 notarite poolt. Lahutati 254 abielu ning registreeriti 1302 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 ja maavalitsuse otsusega 113 inimesele, neist eesnimi 122, perekonnanimi 119 ning ees- ja perekonnanimi 12 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 88 naist ja 55 meest.

2012. aasta mais anti uus nimi 131 isikule ning registreeriti 1199 sündi, 1241 surma, 365 abielu ja 251 abielulahutust, teatas siseministeeriumi pressiesindaja Kaili Uusmaa.

Tegemist on sooviga mobiliseerida IRLi poolehoidjaid kohalikeks valimisteks, milleks tahetakse viia praegune koalitsioon lagunemise äärele, kuid mitte sammugi kaugemale. IRL tahab võimaldada parlamendil piirilepingu alla kirjutada nii, et IRLi käed sellest “puhtaks” jääksid.

Piirileping kirjutatakse juulis alla ning augustis või septembris peaks see riigikogus ratifitseeritama. IRL on järjepidevalt olnud piirilepingu vastane ning kui ta nüüd sellega nõustub, siis läheb järjekordne osa valijaid tema toetajatest hoopis Mart Helme juurde. Seda ohtu saaks pisut summutada kui IRL kuu aega enne kohalikke valimisi teatab koalitsioonist väljaastumise kavatsusest. IRL lööks koalitsiooni ukse kinni nö eetilistel kaalutlustel. Kõlab ju uhkelt, kas pole!

Reformist Jürgen Ligi süüdistab avalikult Laari, et tema memorandum on „alatu“. Loomulikult oleks see koalitsiooni suhtes alatu, kui see käik pole Reformierakonna ja IRLi vahel varem kokku lepitud. Seejuures polegi enam kuigi oluline, kas memorandumi autoriks on tegelikult Laar või hoopis tema poliitilist identiteeti ära kasutavad endised “äraostmatud” IRLi tüüril ja oravad?

Ma ei näe põhjust, et miks viimastel aastatel peensusteni Reformierakonna juhtnööre järginud Laar nüüd Eesti Panga nõukogu esimehe toolile veeredes äkki oma positsioone pidanuks muutma. Nii pole ka midagi imelikku selles, kui Laar matrossovlikult heidab ambrasuurile, et katta IRLi taandumist piirilepingu küsimuses ning samas kindlustada Reformierakonnale koalitsioonipartneri püsimine.

Kokkulepitud käik võib seisneda selles, et IRL teatab kavatsetavast äraminekust ja võidab sellise dramaatilise sammuga tagasi oma hääled; Ansip laiutab aga samal ajal käsi ja ütleb, et ta asub uut koalitsiooni moodustama, kuid tegelikult ei tee novembrikuuni midagi. Novembris, pärast kohalikke valimisi, nendib aga, et uut koalitsiooni luua ei õnnestunud ja järelikult tuleb vana ning läbiproovitud IRLiga koos jätkata.

Ühine eesmärk pühendab abinõu: IRL võtab kohalikel valimistel enda hääled ning Reformierakond saab kauaoodatud piirilepingu, sest teist „pronkssõduri afääri“ (vastasseisu venelastega!) Ansip üle ei elaks.


Edgar Savisaar,
Keskerakonna esimees

Riigikogu on mind valinud Eesti Panga nõukogu esimeheks. Ülehomme lahkun töölt riigikogust ning asun oma uuele ametikohale. Olen Toompea lossis töötanud rohkem kui 20 aastat. Olen näinud siin nii paremaid kui halvemaid aegu, minemisi ja uuestitulemisi. Tahaksin teid kõiki tänada koosveedetud aja eest, mil on saadud ühist vankrit vedada. Palju on muutunud, kuid meie aated on jäänud samaks. Tänane Isamaa ja Res Publica Liit üritab jätkuvalt neid hoida ja edendada. Tean, et see on suur töö ning soovin kõigile selleks palju jõudu ja jaksu.

Selleks aga, et te veenduksite, et oma vaimus jätkuvalt teie keskel olen, lisaksin neile tänusõnadele ka mõned poliitilised tähelepanekud. Poliitiline olukord Eestis on ausalt öeldes mage. Uhkust selle üle ei ole põhjust tunda. On küll hea, et suvel, kui seebiooperid on oma tegevuse katkestanud, pakub Reformierakond kõigile soovijatele uut seebiooperit, mille lõppu pole paista. See võib ju naljakas tunduda, kuid on tegelikult kurb. Valitsuserakond pole suutnud muuta mitte ainult end naeruväärsemaks, vaid kahjuks on ebausaldusväärseks tehtud kogu Eesti poliitika. Sisevalimised erakonnas pole küll riiklikud e-valimised, kuid viimaste usaldusväärsust kahjustavad vassimised sisevalimistel siiski.

Nii pole ime, et meilt üha valjemalt küsitakse, mida kuradit te seal koalitsioonis teete ja miks te sinna kuulute. Tõepoolest, Isamaa ja Res Publica Liidul on praegu võimalus ummikseis läbi raiuda, koalitsioonist lahkuda ning avada tee uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks — kas me sinna siis ise kuulume või mitte.

Omaette küsimus on, kas ebastabiilsuse ja poliitilise kriisi õhutamine on ikka vastutustundlik tegevus. Ei tea ju keegi, kas uus valitsuskoalitsioon oleks parem kui praegune. Mõne trummipõrina saatel võimulepürgiva erakonna eetiline pale või nende arusaamad näiteks kaitsepoliitilistest küsimustest ei luba mul midagi sellist väita.

Sellest küsimusest, miks me aga valitsuskoalitsioonis oleme, ei saa paraku enam ei üle ega ümber. Nii võiks seda arutada kas volikogu, eestseisuse või mõne selleks eraldi kokku kutsutud nõupidamise tasemel.

Isamaa ja Res Publica Liit pole erakond, kus otsuseid on tehtud ainult kitsas ringis ilma erakonnaga nõu pidamata. Tõime volikokku Eesti–Vene piirileppe, oleme valitsuskoalitsiooni koosseisu varemgi volikogu tasandil arutanud. Kui eestseisus oli alla kirjutanud koalitsioonilepingu Rahvaliidu ja Reformierakonnaga, lükkas volikogu selle tagasi, leides, et Rahvaliit ei saa meile olla partneriks. Usun, et mõlemad otsused on olnud eduks nii Eestile kui ka erakonnale, nii et avalikumat arutelu ei maksaks karta.

Samas on selles loomulikult peidus omaette ohud ehk agaralt valitsuskoalitsiooni kuulumist arutama hakates võime end leida olukorras, kus me järsku enam kuhugi ei kuulu. 2001. aastal polnud Reformierakonnal vaja isegi volikogu kokku kutsuda selleks, et olemasolev koalitsioon lõhkuda ja Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni asuda. Oma partneritele ehk meile toona lihtsalt valetati. Usun, et meie ei peaks praegu niimoodi käituma.

Kuna Eesti ajakirjandusel on tavaks erakonnakaaslastele saadetud erakirju avalikult ära trükkida, lisaksin kohe juurde kaks punkti, et keegi mu kirja valesti ei tõlgendaks.

Esiteks, see kiri pole esitatud üleskutsena Isamaa ja Res Publica Liidule kohe valitsuskoalitsioonist välja astuda. Teiseks, kui erakond leiab, et arutelu on mõttekas, siis ei tohiks see manduda lehmakauplemiseks ehk oma koalitsioonipartnerile mingite uute taevast sinisemaks ja rohtu rohelisemaks muutvate ettepanekute väljamõtlemiseks.

Meie huvi pole siiski mitte mingi kildkonna — olgu see siis parem- või vasakpoolne — edendamine, vaid Eesti riigi ja rahva huvid. Ärgem seda unustagem. Ainult siis suudame kindlaks jääda oma loosungile — “Ajame Eesti asja!”.

Emade kohtumine Ristil kolmapäeval. Foto: erakogu

Kolmapäeval kohtusid Risti perekeskuses valla väikelaste emad, et omavahel tutvuda ja selgitada välja probleeme piirkonnas. Kohtumise korraldas Läänemaa arenduskeskus. Risti oli esimene, sügisel järgnevad emade kokkusaamised kõigis ülejäänud Läänemaa omavalitsuses.

„Kõigepealt selgitati välja, millised on suurimad mured, mis noori emasid puudutavad,” rääkis kohtumisel osalenud ema Eva–Liisa Jaanisk.

Noored märkisid suurimateks muredeks toimiva lähivõrgustiku puudumise – lähedased, kes aitaksid lapsega, samuti on töö ja vaba aja veetmise võimalused maal elavast noorest kaugel. Ka märgiti ära üksikvanemate probleemid, toimetulekuraskused, vähene aeg iseenda jaoks ning Risti lasteaia suvine kollektiivpuhkus.

Mured välja selgitatud, otsiti koos lahendusi. Otsustati puudulikku lähivõrgustikku tugevdada emade omavahelise koostöö läbi. „Näiteks leiame kollektiivpuhkuse ajaks koos lapsehoidja,” ütles Jaanisk.

Lepiti kokku, et edasist emade koostöötegevust Risti vallas hakkabki koordineerima Eva–Liisa Jaanisk, kes on ühtlasi valla sotsiaaltöötaja.

Jaaniski sõnul elab vallas kümmekond lapsepuhkusel ja teist sama palju kuni viieaastase lapsega noort ema.

Haapsalu kolledži direktor Triin Laasi rääkis Risti emadele, et kolledžis algab sügisel lapsevanematele mõeldud koolitustsükkel, kus räägitakse tervisest, suhtlemispsühholoogiast, lapse arengust jms, edastas kohtumise korraldaja Kristel Jammer Läänemaa arenduskeskusest.

Töötukassa Haapsalu osakonna juht Evelin Kullison tutvustas emadele töötukassa töökorda. Risti vallavanem Rein Kruusmaa rääkis sellest, mida toob endaga kaasa sügisel toimuv kolme valla ühinemine. Ühtlasi lubas Kruusmaa vanematele, et kõik lapsed saavad lasteaiakoha.

„Kohtumiste eesmärgiks on lastega noortele elutingimuste parandamise kaudu vähendada maakonnast lahkumist. Optimistlikult vaadates aga maakonna elanike arvu suurendamine,” ütles Jammer.

Sotsiaaldemokraat Rea Raus kandideerib sügisel Haapsalus Keskerakonna nimekirjas. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalus on  Keskerakonnal kaks linnapeakandidaati ja tulekul on kolmaski, kuid tema nimi avaldatakse augustis.

Teada nimed on volikogu juht Jaanus Karilaid ja aselinnapea Peeter Vikman. Kes kolmest kandidaadist peale jääb, selgub augusti keskel, ütles erakonna Läänemaa piirkonna juht Jaanus Karilaid.

„Nimekiri tuleb Rahvarinde vaimuga,” iseloomustas Karilaid. See tähendab, et nimekirjas on näiteks sotse ja Res Publica taustaga inimesi. „Nimekiri on kogukonda haarav, ei olene jäigalt parteipiletist.”

Rea Raus eelistab Keskerakonna nimekirja

Üks sotsiaaldemokraat, kes kandideerib Keskerakonna nimekirjas, on Tallinna ülikooli ökoloogiainstituudi säästva arengu hariduse keskust juhtiv Rea Raus.

Raus ütles, et nõustus Karilaiu kutsel kandideerima, sest talle meeldib nende linnapeakandidaat Peeter Vikman.

Raus on oma erakonnaga kokku leppinud, et mõnda aega nad valimisinfot ei vaheta.

„Õnnelikud nad võib–olla ei olnud, aga nad mõistsid minu argumente,” ütles Raus.  „Eks see ole ju natuke delikaatne ja natuke tavatu asi.”

Raus ütles, et Keskerakond tahab nimekirja saada mitme valdkonna asjatundjaid, kaasates tugevaid spetsialiste ja panustades rohkem professionaalsusele kui parteipoliitikale.

„See on kohalikel valimistel õige põhimõte,” ütles Raus.

Rausi sõnul ei ole tal ametikoha suhtes ambitsioone: „Olen Tallinna ülikoolis tööl ja tööpakkumusi on rohkem, kui katta jõuan.”

„Küll aga tunnen, et mul on pakkuda ideid hariduse ja kultuuri valdkonnas,” ütles Raus. „Tahan ideed välja käia, sest valimiste eel võtavad valitsejad neid rohkem kuulda.”

Üks idee, mille elluviimiseks on Rausi meelest aeg küps, puudutab  säästvat renoveerimist. Selle vastu on suur huvi, inimesed vajavad sellekohast koolitust ja nõu. Vaja on üht sõlmpunkti, mis seda nõudlust aitab rahuldada. See keskus võiks olla isemajandav ja luua uusi töökohtigi.

„See ei ole udune boheemlaslik bluff,” ütles Raus, samasugused säästva renoveerimise keskused saavad hästi hakkama Paides ja Tallinnas.

Raus kinnitas, et ei kavatse erakonda vahetada.

Sotsid kaotasid kolm head linnapeakandidaati

„Oleme pettunud, et ta seda tegi, aga anname talle selle andeks,” ütles sotsiaaldemokraatide Haapsalu osakonna juhataja Valdo Maisalu. Tema sõnul võis Rausi peibutada Karilaiu pakutud abilinnapea koht.

Sotside nimekirja kokkupanek Haapsalus läheb Maisalu sõnul üle kivide ja kändude.

„Kes tahavad hingest midagi teha, on Kesk ja Reform juba ära tõmmanud,” ütles Maisalu, kuid  kinnitas, et sotsid lähevad kindlasti välja oma nimekirjaga. „Liikmeskond kasvab meil päris  hästi.”

Maisalu kahetses, et kolmest  tugevast linnapeakandidaadist ei ole neil enam kedagi alles. Piret Hallik–Sass on sotside linnapeakandidaat oma praeguses kodulinnas Pärnus. Teise kandidaadi — Merle Mäesalu— lõi üle IRL. Kolmas kandidaat, kelle nime Maisalu ei nimeta, sai uue töö ja  ütles ära.

Maisalu meelest võib linnapea leida ka konkursi teel —  ongi suurem valik.

Keskerakond keskendub kolmele omavalitsusele

Karilaid ennustas, et Haapsalus tuleb põhiline rebimine Reformi– ja Keskerakonna vahel. Ta lubas välja panna tugeva, vähemalt 25 inimesega nimekirja.

Keskerakond keskendub neil valimistel Haapsalule, Lääne–Nigula ja Ridala vallale. „Need on kolm tähtsamat kohta, aga  nimedega ma veel ootaksin,” ütles Karilaid.

Haapsalu linna 2012. aasta eelarve täitmisel olulisi puudusi ei esinenud, suuri puudusi ei avastatud ka investeeringute tegemisel, märgib komisjon oma aktis, mille volikogu reedel  kinnitas.

„Alati saab paremini, aga nii suuri puudusi, mida eraldi välja tuua, me ei leidnud,” ütles revisjonikomisjoni esimees Toivo Hein volikogus.

2012. aasta eelarve laekumisi ja sellega seotud dokumente kontrollisid volikogu revisjonikomisjoni liikmed Natalia Koropets, Andres Ammas ja Toivo Hein. Selgitusi andisd linnapea Urmas Sukles ja finantsjuht Martin Schwindt.

Volikogu kinnitas ka linnavalitsuse ja  kõigi linnaosalusega asutuste ühise majandusaasta aruande.

3. aprillil avaldatud artikkel „Torgu jahipiirkonna rentnik süüdistab laimukampaanias” räägib Torgu jahipiirkonnas kujunenud vastasseisust kohalike jahimeeste ja rendiõigust omava osaühingu vahel. Vaidlus käib jahipiirkonna kasutusõiguse üle. Artiklis räägitakse Sõrve turismitalu lähistel jahti pidavatest küttidest, kes väidetavalt ei järgi jahipidamise reegleid ja kellest osa ööbib Jaani juures Leisis. Lehe väitel on tegemist keskkonnaameti ametniku Jaan Ärmusega, kes on ka väljastanud suure tüli põhjustanud piirkonna kasutusloa. Lehele Jaan Ärmus oma seotust ei kinnitanud ega lükanud ümber.

Jaan Ärmus kaebas pressinõukogule, et artiklis on avaldatud ebatäpset ja eksitavat informatsiooni. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle ei antud võimalust kommentaariks. Kaebaja leiab, et artikkel on selgelt kallutatud ja kaebaja isikut halvustava alatooniga. Jaan Ärmuse sõnul ei vasta tegelikkusele, et ta majutab jahituriste. Kaebaja märkis, et leht ei teinud äriregistri andmetest õiget järeldust ja et tema turismialased teenused lõppesid 30. septembril 2009. aastal. Samuti ei vasta kaebaja sõnul tõele lehe väide, et tema on välja andnud jahipiirkonna kasutusõiguse loa.

Saarte Hääl vastas pressinõukogule, et Jaan Ärmus ei ole allkirjastanud kasutusluba, vaid on loal märgitud kui koostaja ja kontaktisik. Samas teeb lehe väitel eeltöö ära loa koostaja ja allkirjastaja roll on formaalne. Saarte Hääl märkis, et leht ei väida artiklis, et Jaan Ärmus majutab jahituriste, vaid, et Jaan Ärmus on olnud seotud majutusteenuse pakkumisega. Leht lisas, et ajakirjanik võttis Jaan Ärmusega ühendust, kuid kaebaja ei soovinud antud teemat kommenteerida ja viitas äriregistrile Pressinõukogu otsustas, et Saarte Hääl ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit.

Pressinõukogu hinnangul sai Jaan Ärmus võimaluse süüdistuste kommenteerimiseks ja selguse huvides oleks võinud ta seda võimalust kasutada, mitte soovitada ajakirjanikul vaid äriregistri andmetega tutvumist.

„50 inimest on väga muljetavaldav,” ütle Eesti Konservatiivse erakonna juhatuse liige Martin Helme. Ta lisas, et tal on peaaegu igal nädalal selliseid kohtumisi, Lihula ei jäänud osavõturohkuse poolest alla Rakverele või Pärnule.

„Meid endid ka üllatas selline osavõtt,” ütles Uninaksi tegevjuht Endel Kadakas, kelle kutsel Helme Lihulasse tuli. „Paljusid ei tundnudki.”

Aprillis erakonnaga liitunud Kadakas ütles, et Konservatiivne erakond lubas uut jõudu, tulgu ja selgitagu siis nüüd seda.

Martin Helme ütles, et esialgu poole tunni pikkune ettekanne läks lõpuks kolm korda pikemaks ja selle ajaga jõuti läbi võtta palju teemasid.

„Püüdsin lahti seletada, mis on meie erakonna meelest Eestis kõige suuremad probleemid ja milliseid lahendusi meie erakond pakub,” selgitas Helme ja loetles märksõnu:  demograafia, vaesus, poliitilise süsteemi reform, valimissüsteem, rahvusriigi ehitamine, moraalne kriis, elektri hind.

Suuremat diskussiooni tekitasid kaks teemat. Üks neist puudutas majandust: töötust, viletsust, paljulapselisi peresi.

Teine teema oli korruptsioon nii riigi kui ka kohalikul tasandil, sõnas Helme.

Korruptsioon ja avaliku raha mittesihipärane kasutamine peaksid üles tõusma ka kohalikel valimistel.

„Sumbunud olud, ringkäendus ja omameeste värk on väikeses kohas suhteliselt paratamatud,” sõnas Helme. „Kohalikel valimistel peab selles asjas olema selge positsioon.”

Erakonna osalemise kohta sügisel valimistel ütles Helme: „Hindame oma olukorda viisakaks.” Kas minna valimistele erakonna või valimisliidu nimekirjaga, jääb kohalike inimeste otsustada.

„Haapsalu on praegu kõige lahtisem, ei ole selge, kas lähme seal erakonna nime all,” ütles Helme.

Endel Kadakas ütles, et Lihulas võetakse lähiajal kõneks, kuidas valimistel osaleda. Enda kandideerimise kohta ütles Kadakas, et tema tahaks anda  noorematele eelisõiguse, sest on ise juba pensionieas.

Kadakas ei ole Lihula volikogu liige, kuid ta on volikogu maaelukomisjoni liige.

Meistrivõistluste parimad eesotsas võistluste peakohtunik Heinar Tuulbergiga Riigikogu Valges Saalis. Foto: erakogu

Möödunud nädalal peeti Tallinnas Toompeal ja seejärel Tallinna börsil Eesti ühiskonnaõpetuse meistrivõistluste paremate vastuvõtt ja autasustamine.

Haapsalu ja Läänemaa koolidest oli osalejaid seekord 18, mis on rekordiliselt palju. Siinne parim Kenneth Rivis Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 12M klassist tuli 19. kohale, Helina Laasen sama kooli 12Ü klassist tuli 30. kohale ja Grete Korjus samuti Wiedemanni gümnaasiumi 12M klassist 60. kohale. Kuna varasematel aastatel on Haapsalu õpilased olnud ikka esikümnes või selle piiri peal, siis võiks tulemusi nimetada mõneti läbikukkumiseks. Mis selle ebakindluse põhjustas, ei oska veel öelda, kommenteeris võistluste peakohtunik ja Haapsalu õpetaja Heinar Tuulberg.

Juba 10. korda toimunud võistlused võitis Maria Tammiste Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 12R klassist, jättes tihedas rebimises teiseks viktoriinis ainukese osalejana maksimaalselt 100% punkte kogunud Sten Mirski Ülenurme gümnaasiumi 12B klassist. Kolmanda koha sai Jõhvi Vene gümnaasiumi 9. klassi õpilane Anne-Marie Kottise, kes tuli ühtlasi ka põhikooli arvestuses Eesti meistriks. Kokku osales meistrivõistlustel 205 võistlejat, teatas Tuulberg.

Auhinnad andis riigikogu poolt üle majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas (Reformierakond) ja OMX Tallinnas (Tallinna Börsil) ulatas medalid üle börsi tegevjuht Rauno Klettenberg.

Võistlus on erilaadne selle poolest, et koosneb kahest osast ja kestab 5,5 kuud. Esimeses osas tuleb vastata kümnele viktoriini- või ennustusküsimusele. Saadud punktid muutuvad virtuaalseks rahaks, mille eest on võimalik osta erinevaid tooraineid, valuutasid, aktsiaid ja fondide osakuid. Ostude eesmärk on algselt teenitud rahale juurdekasvu saamine ostetud kaupade hinna tõusu läbi. Võistlus on teistest sarnastest noortevõistlustest elulähedasem ja kogu toimumise aja väga haarav ning pingeline.