Tervise arengu instituut ja poeketid kutsuvad üles kergemalt ja tervislikumalt toituma

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kuigi puu- ja köögivilju peaks sööma viis peotäit päevas, ei söö 18% lapsi mõni päev neid üldse. Foto internet


Tervise Arengu Instituut koos Eesti suuremate kauplusekettidega kutsub ka kevadel pöörama suuremat rõhku puu- ja köögiviljadele, et tervislikumalt ja kergemalt toituda. Kampaanias “Kergem viis tervislikult toituda” osalevad Selveri, Maxima, Prisma, Comarketi, Maksimarketi, Konsumi ning A ja O kauplused.

“Koos kevade algusega on hea meelde tuletada, et piisav hulk puu- ja köögivilju peaks toidulaual olema iga päev ning et just erinevad viljad on need, mis aitavad toiduvaliku hoida kevadiselt kerge ning tervise- ja figuurisõbraliku,” selgitas üleskutset tervise arengu instituudi ekspert Tagli Pitsi.

Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid see-eest sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid, fütotoitaineid ja vett ning täidavad hästi kõhtu. “Näiteks 500 grammi köögivilju annavad umbes sama palju energiat kui kümme šokolaadikommi. Viimastest ei saa aga ainevahetuse toimimiseks ja ka kaalu alandamiseks vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid,” lisas Pitsi.

Puu- ja köögiviljades sisalduvad aineid toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ja vererõhku; osal ainetest on ka antibakteriaalsed omadused.

Puu- ja köögivilju tuleks iga päev süüa vähemalt viis portsjonit. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk peotäis. Lisaks värsketele viljadele kuuluvad portsjonide arvestusse ka külmutatud, kuivatatud ja konserveeritud viljad ning mahlad, aga kõige kasulikumad on organismile siiski võimalikult värsked viljad, kus vitamiinide sisaldus kõige suurem.

Hea tervise jaoks vajaliku koguse ehk viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas sööb tervise arengu instituudi andmeil Eestis vaid 10% inimestest. 24% inimestest ei söö päevas üldse puu- ja köögivilju, peaaegu pooled söövad puu- ja köögivilju vaid üks-kaks portsjonit päevas. Samal ajal on Eestis kasvamas ülekaaluliste inimeste hulk, mis on ühelt poolt valede toitumisharjumuste (eelkõige rasva ja suhkru liigne tarbimine ja vähene puu- ja köögiviljade söömmine) ning teisalt vähese liikumise (suurenenud telerivaatamise, arvuti taga istumise) tulemus.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
kui
11 aastat tagasi

keegi nimetab neid poes müüdavaid värskele kurgile sarnanevaid moodustisi, tomatile sarnanevad kummipalli taolisi moodustisi, hapusid õunataolisi visse , hapusid viinamarjataolisi olluseid ja muud kusagil keemia ja külmladudes hoitud ja rahvale puu-ja juurvilja pähe pakutavat ersatsi tervislikuks toiduks, siis on see kuritegu. tervisekaitse amet hoiatab pidevalt, et poes müüdavaid õunu tohib süüa ainult siis , kui koor on eemaldatud, set nende pikajaliseks säilitamiseks töeldakse neid tugevate kemikaalidega. enamikul poes olevatel puuviljadel puudub nende spetsiifiline lõhn ja maitse. sellise kategooria puuvilju mida söövad näiteks kreeklased eestisse ei tarnita üldse. meile tarnitakse madalasordilist ja tööstusikku puuvilja söögipuuvilja pähe ja veel mõistmatu hinnaga