Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Foto: Helen Viispert

Salajõe piirkonna veeanalüüsid näitasid, et turbaheljumit vees ei ole, seega pole kaevandaja ja keskkonnaameti sõnul põhjendatud elanike kahtlus, et kaevandus on rikkunud piirkonna kaevud.

Analüüside järgi on vees küll ülemäära rauda, aga seda ei põhjusta turbakaevandus.

Rauda ja peenikest liiva leiti ka veefiltritelt. Turvast analüüsid ei tuvastanud, ütles hüdrogeoloog Hedi Schwede.

Salajõe vee värvus on pruun ja veekvaliteet kesine, heljumi sisaldus Salajões aga on looduslik taust, lisas ta.

Kaevude ja Salajõe vett uuriti, sest arendaja soovib turbakaevandust laiendada.


Inimesed on mures

Salajõe elanikud on veendunud, et kümmekond aastat tagasi rikkus nende kaevud just toona kasutusele võetud uus turbatootmisala. Nüüd kardavad nad, et järjekordne laienemine teeb olukorra hullemaks.

Uue kaevandusala keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul sügisel oli inimestel nii palju kaebusi, et arendaja tellis kaevude ja Salajõe veekvaliteedi seire. Esimesed proovid võeti mais.

Läinud nädalal tutvustati uuringu tulemusi Orul kohalikele, keda oli tulnud kümmekond, emotsionaalne koosolek kestis kaks tundi.

Keskkonnaspetsialist Aadu Niidas inseneribüroost Steiger ütles, et veeproovide tulemused lisati keskkonnamõju hindamise aruandele. Ka lisati aruandele soovitus tootmisvesi settebasseinist suunata puhastuslodusse, mis teeks tootmisvee veelgi puhtamaks.


Tõde näitab suurvesi

Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Just suurvesi toob kaevudesse ja Salajõkke kaevandamise ajal õhku paiskunud ja maastikule langenud turbatolmu.

Turvas võib kaevudesse sattuda ka uutest avanenud karstilõhedest. „Me ei väida, et kaevanduse tootmisvesi on reostunud, aga kaevandus ei sobi karstialale,” sõnas Urbas.

Urbase sõnul halvenes vee kvaliteet drastiliselt kümme aastat tagasi, kui avati uus turbatootmisala Tui rabas. Heljumi hulk on veelgi suurenenud viimasel paaril–kolmel aastal.

Urbase sõnul ei saa mais võetud veeproovid midagi näidata, sest suurvesi oli selleks ajaks taganenud. „Kui oleksite võtnud proovid aprillis, siis oleks tulemused olnud teistsugused,” sõnas Urbas.

Ka esitas Urbas küsimuse, miks uuriti vaid 7 puurkaevu, mitte salvkaeve, ning talle jäi arusaamatuks, mille järgi valiti veeproovide võtmise kohad. Novembris koostasid kohalikud elanikud nimekirja 25 reostunud kaevust Salajõe, Vedra ja Ingküla külas.

Inseneribüroo Steiger direktori Meelis Peetrise sõnul ei piirduta vaid maikuiste proovidega, vaid uued proovid võetakse augustis ja novembris.

„Teatage meile, kui on suurvesi. Me tuleme täpselt siis, kui ütlete, et on kõige halvem vesi, ja ärge sel ajal vahetage filtrit,” lubas Peetris.

Peetris kinnitas, et Steigeri huvides ei ole tulemusi kallutada ja alusetu on elanike kahtlus, nagu oleks proove nimme võetud valel ajal valest kohast.


Heljum jõesängist

Salvkaeve ei uuritud Peetrise sõnul sellepärast, et nende vee puhtust ei ole kaevandajal võimalik tagada.

„Kindel vesi tuleb puurkaevust,” sõnas Peetris.

Tolmu kohta ütles Peetris, et ei tahaks uskuda, et kaevud reostab õhus olnud turbatolm.

Sedasama arvas ka Tootsi Turba ressursijuht Tiit Saarmets. „Tolmu ülekanne metsa alla on pseudoprobleem. Tolmu osa on väga väike,” sõnas ta. Sete tulevat pigem Salajõest, mis voolab ise turbases sängis.

Saarmetsa sõnul ei reosta turbakaevandamine Salajõe elanike kaeve. „Meie võime tootmisvee ka destilleerida või kaevandamise üldse lõpetada, teie olukord sellest ei muutu,” ütles Saarmets.

Kohalike elanike küsimusele, miks tekkis sete just siis, kui võeti kasutusele uus tootmisala, ei osanud ta vastata.


Uut kaevandusluba ei pruugi tulla

Keskkonnaameti veespetsialist Anu Saue ütles, et seda, mis on juhtunud, oli see siis mis tahes, ei saa keegi heaks teha. „Karstilõhesid läbi pesta ei ole võimalik,” nentis ta.

Saue sõnul ei saa võetud proovide põhjal väita, et vett reostaks kaevandus, ka pole tal põhjust labori analüüsides kahelda. Võimalik on uurida, kas kaevud on nõuetekohased, puurkaevu eluiga on 25 aastat, võib teha ka tolmu–uuringuid, aga see kõik on kallis.

Võimalik on uurida, mis on veega lahti: kui seal ei ole turvast, siis uurida, mis seal on.

Teoreetiliselt oleks võimalik rajada Salajõe piirkonda ka oma eraldi veesüsteem.

Kohalikule omavalitsusele käivad sellised uuringud ja ehitus selgelt üle jõu, kaevandaja huvides aga ei ole neid teha. „On loomulik, et arendaja laseb teha analüüse turbaheljumi asjus,” sõnas Saue.

Tui raba kaevandusala vee erikasutusluba lõpeb sel aastal. Oru vallavanem Arno Kelnik avaldas kahtlust, kas selleks ajaks moodustatud Lääne–Nigula vald on uuega üldse nõus. „Veeprobleem on tõsine ja pärsib piirkonna arengut. Inimesed lahkuvad, uusi juurde ei tule,” sõnas Kelnik.

Niibi rabas kaevandatakse turvast 99 hektaril, Tui rabas 84 hektaril. Uus taotletav kaevandusala on 174 ha. Tiit Saarmetsa sõnul on uus ala ettevõttele hädavajalik. Kaevandusluba taotletakse 35 aastaks.

Peeter Kallase kandidatuuri poolt hääletasid Nõva uuenenud volikogu reedesel istungil kõik kohal olnud kaheksa liiget. Foto: Helen Viispert

Nõval taastus võimurahu

Kuu aega juhita olnud Nõva volikogu valis reedel üksmeelselt esimeheks reformierakondlase Peeter Kallase. Üksmeelt jätkus kolm tundi väldanud istungi lõpuni: kõik otsused võeti vastu ainult poolthäältega.

Nõva sattus võimukriisi aprillis, pärast seda, kui volimehed olid maha hääletanud otsuse ühineda Lääne–Nigula vallaga. Pärast seda astus tagasi kauaaegne volikogu esimees, Keskerakonna nimekirjas kandideerinud ja ühinemist pooldanud Kalle Saar; IRLi mees Enn Laansoo taandas end volikogu aseesimehe ja revisjonikomisjoni esimehe kohalt; volikogust lahkusid ka Rein Ojala ja Jana Viks Reformierakonna nimekirjast.


Lihula JK läheb Levadia vastu

Jalgpalli Eesti karikavõistluste 1/32 finaalis tuleb Lihula vastaseks Eesti tippklubi, kaheksakordne Eesti meister FC Levadia.

„Kõigepealt peab šokist üle saama. Saame meeskonnaga trennis kokku, arutame, plaanime. Ega see maailma lõpp ka ei ole,” ütles III liiga läänetsooni 6. võistkonna Lihula JK mängiv treener Argo Mõtt.


Kas eakad tõusevad hinda?

Kui arvestada Eesti rahvaarvu, väikest sündimust, kiiresti vananevat elanikkonda, korraga töö– ja tööjõupuudust, linnastumist ja aina sagedamini avalikkussse jõudvaid traagilisi lugusid ulatuslikust väljarändest tingitud sotsiaalsetest probleemidest, tekib mõistetavalt igal eestimaalasel hirm: mis meist saab?

Haapsallane Heino Tamm vaatab Lääne Elu arvamusküljel Haapsalu rahvastikunäitajaid ja leiab, et on viimane aeg tuua vanainimesed teelaua tagant ühiskondlikku ja tööellu tagasi.


Salajõe rahvas pelgab uut turbakaevandust

Salajõe piirkonna veeanalüüsid näitasid, et turbaheljumit vees ei ole, seega pole kaevandaja ja keskkonnaameti sõnul põhjendatud elanike kahtlus, et kaevandus on rikkunud piirkonna kaevud.

Kaevude ja Salajõe vett uuriti, sest arendaja soovib turbakaevandust laiendada.

Salajõe elanikud on veendunud, et kümmekond aastat tagasi rikkus nende kaevud just toona kasutusele võetud uus turbatootmisala. Nüüd kardavad nad, et järjekordne laienemine teeb olukorra hullemaks.


Näitusel on 20 võidupüha paraadi

Esmaspäevast juuni lõpuni saab Haapsalu kultuurikeskuses vaadata näitust võidupüha tähistamisest aastail 1993–2012.


Politsei ja päästeameti info: metskits maandus autosalongis, Haapsalus leiti valeraha ja süttis pesumasin, Linnamäel põles traktor ning mees jäi Kuivastu lähistel mootorpaadiga merevangi.


Uue haldusreformi sisu kohta on vähe teavet

Järjekordset haldusreformi ette valmistav regionaalminister Siim–Valmar Kiisler tahab seekord teha tõmbekeskustele tuginevat haldusreformi, mis peaks ellu minema koos 2017. aasta kohalike valimistega.

Omavalitsusjuhtidel ei ole selgust, kas tõmbekeskuste haldusreform tähendab vaid piiride joonistamist või toob kaasa ka sisulisi muudatusi.

Iga läänlane juba teab, et peamine siinne tõmbekeskus on Haapsalu koos Uuemõisa ja Paralepaga, ainult et nüüd nimetatakse seda Haapsalu linnastuks.


Tiit Salumäe kohtus Tallinnas patriarh Kirilliga

Lääne praost ja Haapsalu luteri koguduse õpetaja Tiit Salumäe kohtus pühapäeval Venemaa patriarhi Kirilliga.  Nende tutvus ulatub 1980. aastate algusse, mil patriarh oli alles piiskop Kirill ja Peterburi vaimuliku akadeemia rektor. Salumäe aga käis Haapsalust teenimas Puškino luteri kogudust.


Fotoreportaaž: Itaalia veinipäevad Haapsalus.

Teist korda selgus parim koduvein Haapsalu veinipäevadel peetud koduveinikonkursil.

Kuursaalis maitses Maalehe ja Veinivilla korraldatud konkursi finaali valitud 18 veini kõigepealt üheksast asjatundjast koosnev žürii, seejärel tegid sama üheksa veinipeo külalist.

Võiduveini autor Riina Ratt on veine konkursile esitanud varemgi, finaali jõudis aga esimest korda.

Lugu saab lugeda siit.


Malevlased kaunistasid linnatänavaid

Kiltsi teel kunagise naftabaasi betoonaial ilutseb grafiti „Haapsalus on hea”. Kastani ja Tamme tänava kandis manitsevad liiklejaid asfaldile värvitud laused. Mitmel pool linnas võib trehvata lugu jutustavaid kive.

Haapsalu linna algkooli seinal on kooli sümbol, küll veel poolik part. Värvikihti ootab pilt äraõitsenud võilillede lennust turu parklas.

Linnamaleva juunikuised rühmad lõpetasid reedel ametlikult töö.

Rahvažürii hindas veine samamoodi kui professionaalide žürii, pannes hindeid ühest viieni. Foto: Arvo Tarmula

Itaalia veinipäevadel Haapsalus selgitati teist korda parim koduvein.

Kuursaalis maitses Maalehe ja Veinivilla korraldatud konkursi finaali valitud 18 veini kõigepealt üheksast asjatundjast koosnev žürii, seejärel tegid sama üheksa veinipeo külalist. Esimesed valisid parimaks Riina Ratti punase poolkuiva kirsiveini, teised Tiit Sten ja Kristi Roosti mustasõstraveini.

Võiduveini autor Riina Ratt on veine konkursile esitanud varemgi, finaali jõudis aga esimest korda. Ratt on osalenud Veinivilla omaniku ja juhi Tiina Kuuleri koolitustel, ta on ka koduveiniklubi liige ning õppinud veinitegu nii raamatutest kui ka internetist.

Asjatundjate žürii liige, sommeljee Aron Rahu ütles, et tema maitse ühtis rahvažürii maitsega – rahvažürii lemmik sai Rahult 18st veinist ainsana maksimumpunktid. “Liköörne hea toiduvein, ainus kirsinüansiga,” iseloomustas Rahu. “Kui mustsõstrast suudetakse kirsimaitse välja võluda, siis on väga õige.” Rahu lisas, et kõik finaali jõudnud veinid olid väga head toiduveinid.

“Kolmandal aastal on tase metsikult tõusnud,” iseloomustas veine Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, kes osales nii kõigi konkursile saadetud 132 veini maitsmisel kui ka finaalis profižüriis. “Rahvahariduslik töö on vilja kandnud, Tiina [Kuuler] on nendega kõvasti tööd teinud.”

“Silmapaistvalt halba veini polnud ka 132 hulgas,” lisas Viidik.

Viidik tõstis veine esile ka välimuse poolest – konkursile esitatakse juba kaunilt sildistatud ja korgitud pudeleid.

Tänavu ei esitatud koduveinikonkursile ühtki veini Läänemaalt.

Aastaga uueks: Läänema ühisgümnaasiumis on teha vaid mõned pisitööd, nii et kasutusloa võib kool saada veel enne jaani. Direktor Leidi Schmidtile (pildil) ja tema kolleegidele tähendab see töörohket suve maja sisustamisel. Foto: Arvo Tarmula

Riigigümnaasiumi remont Wiedemanni tänaval on sealmaal, et suur praht on koristatud; ehitajad, pisikesed pintslid näpus, parandavad pisivigu ja pooled ruumid on juba nii puhtad, et sisse tohib minna vaid kilesussides.

Kooli au ja uhkuse – aula – põrandal ootavad ülespanekut kolm uut kuldset lühtrit.

“Otsimine võttis päris palju aega, et lühtrid sobiksid välimuse ja hinna poolest,” ütles maja arhitekt Katrin Tomberg.

Kuskil on juba ka aknakardinad ja lavaeesriie. Lava tagaseinas troonib uhke (evakuatsiooni)trepp.

“Kooli huvijuht lubas selle trepi juba mõnda lavastusse sisse pista,” ütles gümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.

Avaaktus tuleb tänavu siiski kõrvalmajas, spordihoone saalis, sest aulasse mahuks küll 300 õpilast ära, aga külalistele enam kohti ei jaguks. Kool on seest helevalgete lagede ja õige õrnalt hallikasroheliseks toonitud seintega. Kõikjal hele puitpõrand, saalis tammeparkett.

“Kena, mõnus ja mahe,” kirjeldas Tomberg siseruumide värvivalikut. “Klassimööblile anname natuke särtsu sisse.”

Tomberg oli rahul ka koridoride pikkade torujate valgustitega, mis ulatuvad madalale ja täidavad ruumi.

Varasemaga võrreldes on koolimajas hulk uusi mugavusi. Näiteks on igal korrusel tualettruumid.


Kaunis, ruumikas, turvaline

Õpetajail on kasutada kaks avarat ruumi. Puhketuba ja koosolekuruum koos kööginurga ja garderoobiga on Kalda tänava poolse maja teisel korrusel. Uuemas osas on õpetajaile 16 töökohaga tööruum. Seal saab tunde ette valmistada ja töid parandada.

Palju on mõeldud turvalisusele. Ehitatud on kaks uut treppi. Metallist trepp keerdub maja välisküljel, teine on majas sees. Ülakorrustel on laes näha evakuatsiooniluuke, mille avades rullub liigestest lahti trepp.

Kool on valmis vastu võtma ka liikumispuudega õpilasi, sest soklikorruselt üles välja pääseb nüüd liftiga.

Klassid on selles vanas majas avarad, mahutavad 36 õpilast, aga igasse klassi nii palju panna ei olegi. Suurim on 35 õpilasega 12. klass.

“Olen uhke meie keemia-füüsika-bioloogia laborite üle, need annavad hoo sisse loodusainete õppesuunale,” ütles Schmidt ja lootis laboreisse saada korraliku õppevara.
Remondiga sai koolimaja juurde 4. korruse – pööningule tehti arvutiklass ja üks ruum on koolimuuseumi tarbeks. Sinna tahab kool paigutada Haapsalu hariduse ajaloo.

Ruumilahenduse pakkusid riigikoolile välja Wiedemanni gümnaasiumi õpetajad, kes seda maja kõige paremini tundsid, ütles Schmidt.

Kohati veel lahtiste lagede all läigivad jämedad ventilatsioonitorud. Ventilatsiooni pärast ei ole vaja enam muretseda, seda saab reguleerida arvuti abil. Terves koolis kehtib ka üks aeg: kella iga klassi seinal juhib üks emakell, mis omakorda saab korraldusi kõrgel taevas tiirlevalt satelliidilt.


Ehitajad tegid koolimajas head tööd

Kooli üks kitsaskohti on söökla soklikorrusel. Pisikest söögisaali vaadates on raske ette kujutada, kuidas seal sada õpilast korraga sööma mahub. Sinna peavad mahtuma söögi lauad, külm- ja soelett.

Järgmisel nädalal kuulutab kool välja toitlustaja konkursi. Gümnaasiumi toitlustamine on paras pähkel, sest õpilased peavad toidu ise ostma ning raske on ette näha, mida ja kui palju õpilased sööma hakkavad.

“Keeruline objekt – muinsuskaitse!” ütles teisipäeval viimast suurt töökoosolekut pidanud TREV 2 Ehituse ehitusdirektor Ants Mitt.

“Ehitaja on tubli,” kiitis koolimaja omanik ja töö tellija, Riigi Kinnisvara projektijuht Peeter Malken.

“Pange see suurelt kirja,” rõõmustas Mitt. “Ehitajail ka hea meel.”

“Päris uhke, jah,” oli ka linnavalitsuse muinsuskaitse- ametnik Tõnis Padu tulemusega üsna rahul. “Tubli “neli”,” pani Padu hindeks ja lootis, et nii kaunis koolimaja saab ka õpilastele tähenduslikuks.

Leidi Schmidti sõnul peaksid ehitajad majast lahkuma 1. juuliks ning siis saab hakata maja sisustama mööbli, arvutite, raamatute ja muuga.

Linnavalitsuselt loodetakse kasutusluba saada juba enne jaanipäeva.

Esimene proov Iloni Imedemaal: Madlikese osas on Piret Krumm. Foto: Helen Viispert

Uus riigigümnaasium hakkab valmis saama

Riigigümnaasiumi remont Wiedemanni tänaval on sealmaal, et suur praht on koristatud; ehitajad, pisikesed pintslid näpus, parandavad pisivigu ja pooled ruumid on juba nii puhtad, et sisse tohib minna vaid kilesussides. Varasemaga võrreldes on koolimajas hulk uusi mugavusi. Näiteks on igal korrusel tualettruumid.

Lugu saab lugeda siin.


Haapsalu pits rajab teed praktilisse igapäevaellu

Haapsalu pitsi kasutusala laieneb üha, nüüd saab rätimuuseumis näha Haapsalu pitsist kootud aknarulood ja varsti on linnas ka pitsiline piirdeaed.


Tänavaküsitlus

Mida arvata Haapsalu veinipäevade pidamisest leinapäeval?


Muuseumide sihtasutuse juhiks määrati Anton Pärn

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn lahkub 18. juunil ametist ja asub juhtima loodavat sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.


Iloni Imedemaal mängitakse sel suvel „Madlikest”

Juunis esietendub Haapsalus Iloni Imedemaal Astrid Lindgreni „Madlike”, mille on dramatiseerinud ja lavastanud Kaido Rannik Miksteatrist. Varem pole „Madlikest” Eestis lavastatud. „Madlike” on üks kahest Eesti tänavusuvisest lastelavastusest. Viimsi vabaõhumuuseumis etendub augustis Andres Dvinjaninovi lavastatud lastemuusikal Aino Perviku „Kunksmoori” ainetel.


Laupäeval selgub parim koduvein

Eesti parim koduvein selgub seekord kõlakoja asemel Haapsalu kuursaalis, et kaitsta mekkijaid külma eest.


Pizza Grande taotleb tänavaterrassi

Pizza Grande omanik Tõnu Sibrits esitas nädala alguses linnavalitsusele taotluse ehitada Karja tänavale pitsabaari ette terrass.

Uudist saab lugeda siin.


Paliveres avatakse taas pubi

Juuli alguses avatakse Palivere poe teisel korrusel, endise Valge Ilvese hoones taas pubi.

Lugu saab lugeda siin.


Euroopa toiduprogramm toob suvel Läänemaale sada tonni abi

Lähikuudel saavad toimetulekuraskustes läänlased üle saja tonni Euroopa toiduabi — kuivaineid ja õli. Enim, 76 tonni toitu tuleb Läänemaale Punase Risti kaudu — omavalitsustesse. Eesti lasterikaste perede liidu kaudu jõuab Läänemaale 12 tonni euroabi toitu. Sihtasutuse Eesti–Hollandi heategevusfondi kaudu saab Haapsalu toidupank umbes 15 tonni euroabi.


Sekspartneri ekspartneri sekspartnerit ei tohi usaldada

Üks nõelatorge, kaks minutit ning HIV kiirproov on sooritatud. Kui testile ilmub üks tume täpp, on tulemus negatiivne — viirust ei ole. Kahe tumeda täpi ilmnemisel kannab inimene HI–viirust. Neljapäeval jõudis Haapsallu HIV kiirtestituur „Riskid või testid?”. Juba esimese pooltunni jooksul oli kaubamaja ette üles pandud telgis end kontrollida lasknuid 20. Kolme tunni jooksul, mil tuur Haapsalus peatus, kontrollis end 82 inimest. Kahte täppi ei ilmunud neist kellegi testile.


Gümnasistid korraldasid algkooliealistele spordilaagri

Eile lõpes Tuksis nädalane spordilaager 7–12aastastele lastele, kes ei ole varem spordiga paljukest kokku puutunud. Teistest Tuksi spordilaagritest eristas sellenädalast asjaolu, et laagrit ei korralda mitte treenerid või haritud laagrijuhid, vaid keskkoolinoored.


Ratta– ja jalgteel rolleriga sõita ei tohi

Linna ainsast rollerilaenutusest mootorsõidukiga seaduspäraselt välja sõita ei saa.


Põõsaspea neeme vana ja väsinud linnumaja lammutatakse

Eesti loodepoolseimas tipus Põõsaspea neemel asuv linnuvaatlusmaja lammutatakse, tuleval aastal kerkib uus. Oma Ameerika külalise majakesse piknikule viia soovinud naine leidis pärale jõudes eest katkise ukseklaasi, põlenud laua ning maas vedelevad tühjad pudelid, raudtorud ja rämpsu. Ei nahkdiivaneid ega ka ahju, mis seal varem olid. Selgus, et RMK võtab amortiseerunud maja maha ja selle asemele tuleb uus.


Vali muusika ei lase kaubanduskeskuse naabreil magada

Kaubanduskeskuse vastas oleva kolme eramaja inimesed on nädalalõputi hädas, sest öö läbi tümpsub Lemoni baari juures muusika, mis ei lase silmatäitki magada. Kurtja peab süüdlaseks Lemoni baar.

Sel nädalal on Haapsalu turul müüdud mujalt toodud maasikaid, laupäeval on loota esimesi Eestis kasvatatud marju. Foto: Arvo Tarmula

Täna keskpäeval oli Haapsalu turul kolm aedmaasikate müüjat. Homme, laupäeval, peaksid siia jõudma esimesed maasikad Eesti põldudelt.

Praegu pakutakse turul veel Poola marju, mille kilohind jääb 3.20 ja 3.80 vahele, homsest saab turult osta ka Jõgevamaalt pärit maasikaid.

“On nii küpsed, et tasub juba tulema hakata,” sõnas Jõgevamaa maasikakasvataja Janika Lindsalu, kes toob homme Haapsalu turule paarsada kilo marju sortidest “Rumba” ja “Polka”. Maasikakasvataja loodab, et saab siia iga päev müüma tulla.

Juba mitmeid aastaid Haapsalus käinud Lindsalu müüs saaki sel suvel esimest korda esmaspäeval. Kui nädala algul olid hinnad kümme ja kaheksa eurot kilo, siis Haapsalus pakutavate marjade hind jääb Lindsalu sõnul kindlasti alla kümne euro. Võib arvata, et kilohind hakkab langema hooaja edenedes, iga päev ka tund-tunnilt.

Lindsalu sõnul saab maasikate kiire ja lühikese õitsemisaja järgi ennustada, et marjad saavad sel suvel varem otsa: “Oma elukogemusest võin arvata, et hooaeg kestab umbes juuli keskpaigani.”

Insener Hartmut Althoffi mikrospektromeeter suudab eristada kiude, millel inimsilm värvivahet ei taju. Foto: Helen Viispert

Teisipäevast reedeni arutab Haapsalus üle poolesaja karva– ja kiueksperdi, kuidas ühtlustada kohtuekspertiisi Euroopa riikide vahel.

„Kiuinimesi ei ole palju, see pole nii populaarne. Mingi nišš [kiu-ekspertiisina] on kriminalistikas olemas, sest alati ei suudeta sõrmejälgede põhjal lahendust leida, siis saab seda teha kiududega,” sõnas Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemia– ja materjaliteaduse ekspert Helen Rebane. Ta on üks ligi 70 eksperdist Euroopas.

Euroopa kohtuekspertiisi instituutide koostöövõrgustiku (ENFSI) juht Üllar Lanno ütles, et tööstuslike ja loomulike kiudude töörühma aastakoosolekust võtab osa laborante 22 riigist.

„Eestil on võimalus olla tipus. Kõik siin arutusel olevad küsimused otsustatakse Eestis,” sõnas juuni alguses ENFSI juhatuse esimeheks valitud Lanno.

Lanno sõnul valiti kiuekspertide töörühma konverentsi kohaks Haapsalu, et tulla välja suurlinnadest. Tavaliselt tutvuvad ENFSI liikmed vaid riigi pealinnaga, mujal kokku saamine annab aga parema võimaluse riiki tundma õppida.

Teiseks oluliseks aspektiks pidas Lanno väiksemate kohtade majanduse toetamist.

Peale ühise käsiraamatu ülevaatamise ja kinnitamise toovad kriminalistid kohtumistele kaasa ka kodumaal lahenduseta jäänud juhtumeid.

Varem on sellisel kohtumisel näiteks arutatud 2007. aastal Portugalis kaduma läinud tüdruku Madeleine McCanni juhtumi uurimist ja peetud nõu ülemöödunud suvel Norras Oslos plahvatuse korraldanud Anders Behring Breiviku juhtumi üle kohtuekspertide vaatepunktist.

Sellel aastal Haapsalus arutlusele tulevaid juhtumeid kriminalistid ei avalikustanud.

Eksperdid tutvuvad ka uute uurimisele kaasa aitavate tehnoloogiatega. Näiteks on kultuurimajas üles seatud mikrospektromeeter, millega on võimalik eristada kiudude värvispektreid.

Mikrospektromeeter ühendatakse mikroskoobi ja arvutiga, mille programm muudab silmale eristamatu kiu värvispektri silmale nähtavaks graafikuks. Nii saab selgitada, kas kahtlusalusel on samast partiist teksapüksid, mille kiude sündmuspaigalt leiti, või siis selgitada välja elektripirni hõõgniidi abil, millal lamp viimati põles.

Helen Rebase sõnul meeldib Haapsalu talle oma armsuse ja väiksuse pärast. „Töö ja puhkus on koos, Haapsalu võtab pinged maha,” sõnas Rebane.

Tööstuslike ja loomulike kiudude töörühma aastakoosolek peeti viimati eelmisel aastal Austrias.

Möödunud aastal kogunes ENFSI kuritööpaiga uurijate (scene of crime) töörühm Tartus, 2011. aastal pidasid ENFSI-ga seotud laborite direktorid koosolekut Tallinnas.

Uuenevat Läänemaa muuseumi hakkab juhtima Anton Pärn. Foto: Arvo Tarmula

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Anton Pärn lahkub 18. juunil ametist ja asub juhtima loodavat sihtasutust Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.

Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul eeldab loodava sihtasutuse juhtimine väga laiapõhjalisi teadmisi ning kogemusi muuseumi- ja muinsuskaitsevaldkonnas, sest tegemist on ehitismälestisi ja atraktiivseid kogusid koondava pärandiasutuse loomisega.

„Anton Pärnal on soov selle sihtasutuse toimimisse anda oma otsene professionaalne panus, et samas kultuuriruumis tegutsevad muuseumid moodustaksid tulevikus ühe märgilise tähendusega mäluasutuse ja külastuskeskkonna,“ märkis Nõgene. Lisaks sellele möönis Nõgene, et Pärna otsus naasta tööle just oma sünnilinna Haapsallu on inimlikust aspektist väga mõistlik samm.

Anton Pärna sõnul on uue sihtasutuse tegevuste eduka arendamise eelduseks riigi ja linna tihe koostöö. „Kui seni olen ministeeriumis koordineerinud mitmeid muuseumide põhjal moodustatud sihtasutuste loomist, siis uues ja sedavõrd mitmetahulises asutuses on võimalik tegeleda samaaegselt nii muuseumide kui muinsuskaitse teemadega ning osaleda ühtlasi kultuuriturismi valdkonnas,“ selgitas Pärn.

Anton Pärn on ministeeriumi asekantslerina olnud ametis alates 2002. aastast, enne seda töötas ta muinsuskaitseametis. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajalooteaduskonna, omandanud 2002. aastal magistrikraadi arheoloogia erialal ning jätkanud õpinguid Tartu ülikooli ajaloo osakonna doktorantuuris. Lisaks osaleb ta põhitöö kõrval Tallinna ülikooli ajaloo instituudi kahes teadusprojektis, mis on seotud varase linnaasustuse teemadega.

Pärn kuulub mitmetesse erialaühingutesse, kultuuripärandi valdkonnaga seotud töögruppidesse ja nõukogudesse. Teiste hulgas kuulub ta Eesti rahva muuseumi, Eesti ajaloomuuseumi, Saaremaa ja Pärnu muuseumi nõukodadesse. Lisaks omab ta kogemust sihtasutuse töös, kuuludes sihtasutuse Haapsalu piiskopilinnuse nõukokku ja on SA Narva Muuseum nõukogu esimees. Ta on Euroopa majanduspiirkonna 2009–2014 toetustest rahastatava kultuuripärandi (mõisakoolide) programmi koostöökomisjoni esimees, pühakodade riikliku programmi juhtnõukogu liige, mõisakoolide programmi komisjoni esimees ja Setumaa kultuuriprogrammi nõukogu esimees.

Kultuuriministeeriumi esindajana on ta ka siseministeeriumi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ja üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide hindamiskomisjoni liige.

Kultuuriministeerium ja Haapsalu linn sõlmisid eelmise aasta lõpus koostöölepingu, millega võeti eesmärgiks ühise sihtasutuse asutamine ning arendamine. Sihtasutuse asutamisega viiakse ühtse juhtimise alla Haapsalu linnale kuuluv Haapsalu piiskopilinnus ja raudteemuuseum ning riigile kuuluv Läänemaa muuseum – Iloni Imedemaa, Haapsalu endine raekoda, sidemuuseum ning Ants Laikmaa majamuuseum.

Mitme asutuse liitmisega soovitakse tekitada koostoime sünergia, pakkuda töötajatele uusi arenguvõimalusi ja tööalaseid väljakutseid ning suurendada ühendasutuse majanduslikku võimekust nii uute arendusprojektide kavandamisel kui ka tegevuste planeerimisel.

Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid alustab tegevust 1. juulil.

Konkursi kultuuriväärtuste asekantsleri ametikohale kuulutab välja riigikantselei juuni teises pooles.

Linnamäelt algas ööl vastu tänast ohtlik tagaajamine, mis lõppes õnnelikult. Foto Arvo Tarmula

Läänemaal tuli politseil liiklushuligaani tabamiseks kasutada teenistusrelva. Huligaan taltus aga alles siis, kui autol bensiinipaak tühjaks sai.

11. juunil kella 23 paiku jäi Oru vallas Linnamäel politseipatrullile silma Opel, mis tundus avariiline ja mille sõidustiil tundus kahtlane, teatas politsei pressiesindaja Kristi Kais. Politseipatrull otsustas sõiduautot ja selles viibivaid isikuid kontrollida.

Kui politsei autole järgnes ja peatumismärguande andis, hakkas Keila poole suunduv auto järsult kiirendama ning püüdis eest ära sõita. Seejuures juht kord kiirendas, siis jälle pidurdas järsult ja kaldus pidevalt vastassuunda. Kiirendamise ajal ulatus sõidukiirus kuni 140 kilomeetrini tunnis.

Politseipatrull püüdis eest ära sõitvast sõidukist mööduda, et tema edasist teekonda takistada, kuid auto üritas hoopis politseisõidukit teelt välja suruda. Kuna oli näha, et rahumeelselt sõiduk seisma jääda ei kavatse ning on ohtlik teistele liiklejatele, võttis politseinik vastu otsuse kasutada auto sundpeatamiseks teenistusrelva. Patrullpolitseinik lasi teenistusrelvast põgeneva auto rehvi suunas, kuid vaatamata velje tabamisele jätkas juht kiirendamist. Lõpuks õnnestus siiski politseibussil autost mööduda ja blokeerida rikkuja edasisõit. Nagu hiljem selgus, siis autot juhtinud mehe sõnul jäi ta seisma ainult seetõttu, et kütus sai otsa.

Juhi kontrollimisel selgus, et roolis oli 20aastane mees, kel puudus juhtimisõigus ning ta oli tarvitanud alkoholi. Sõiduautol puudus nii liikluskindlustus kui ka tehniline ülevaatus.

Haapsalu politseijaoskonna juhi Margus Kaldma sõnul on hirmutav, et inimeste õigusrikkumisi ei peata enam isegi relvast tehtud lasud. „Juhtida autot selleks vastavat õigust omamata, olla roolis ebakaines olekus, põgeneda politsei eest, jätkata sõitu katkise veljega ja tagatipuks ignoreerida laske relvast,“ loetleb Kaldma mehe „vägitegusid“. Kaldma väljendas mõistmatust, kuhu on jäänud noorte meeste adekvaatne mõtlemine, alalhoiuinstinkt ning soov elada oma elu täisväärtuslikult.

Noormehele, kel on juba kehtiv karistus juhtimisõiguseta sõidu eest, määras Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja seekord 25päevase aresti.

Taebla vallas Laikmaa pargi lähedal võeti möödunud nädalal ebaseaduslikult maha pesitsevate hallhaigrute pesapuid. Osa haigrupoegi sai ilmselt surma, osa jäi ellu ja tuterdab maas. Foto: erakogu

IRL keskendub valimistel maakonna põhjaosale

Isamaa ja Res Publica Liit keskendub sügisestel valimistel Haapsalule ja Põhja–Läänemaa valdadele, lõuna pool erakond ennast kuigi kindlalt ei tunne.

IRL tahab oma nimekirjaga välja minna Haapsalus, Lääne–Nigulas ja Ridalas, võimalik, et ka Noarootsis ja  Vormsis.

Vormsi endine vallavanem Urmas Pau ütles, et kandideerib Vormsis, aga kas ka vallavanemaks, on veel vara öelda.


Euroopa tippkriminalistid peavad aru Haapsalus

Teisipäevast reedeni arutab Haapsalus üle poolesaja karva– ja kiueksperdi, kuidas ühtlustada kohtuekspertiisi Euroopa riikide vahel.

Euroopa kohtuekspertiisi instituutide koostöövõrgustiku (ENFSI) juht Üllar Lanno ütles, et tööstuslike ja loomulike kiudude töörühma aastakoosolekust võtab osa laborante 22 riigist.

„Eestil on võimalus olla tipus. Kõik arutusel olevad küsimused otsustatakse Eestis,” sõnas Lanno.

Lanno sõnul valiti kiuekspertide töörühma konverentsi kohaks just Haapsalu, et tulla välja suurlinnadest. Tavaliselt tutvuvad ENFSI liikmed vaid riigi pealinnaga, aga väiksemas linnas kokkusaamine annab võimaluse riiki paremini tundma õppida, sõnas ta. Teine oluline aspekt on väiksemate kohtade majanduse toetamine.

Lugu saab lugeda siin.


Haapsalu linn korrastab paraadiplatside ümbruse

Haapsalu linnavalitsus korrastab võidupüha paraadiks raudteejaama esist platsi ja vabadussamba ümbrust, kuid suuremaid korrastustöid plaanis ei ole.

„Korraldajad leiavad, et linnaelu ei pea paraadi pärast pea peale pöörama,” ütles aselinnapea Peeter Vikman.

Jaamaesisele platsile pannakse uued äärekivid. Plats, kus seisavad tavaliselt bussid, paraadi ajal aga üksused, on juba korras, ütles  Vikman. Tänavad, mis olid plaanis sel aastal pinnata, on pinnatud. Paraad ainult kiirendas töid.


Haapsalu linn tähistab Laulumemme 100. sünniaastapäeva

Neljapäeval tähistab Haapsalu linn mälestuspäevaga legendaarse kooliõpetaja ja koorijuhi, Haapsalu vapimärgi kavaleri Helga Kariisi 100. sünniaastapäeva.

Kell 18 avatakse Haapsalus kõlakoja juures Helga Kariisi mälestuspink. Kell 19 on tasuta kontsert Uuemõisa valges saalis. Esineb Haapsalu kammerkoor.

Haapsalu kammerkoori dirigent Ulrika Grauberg ütles, et kontserdi kava on pandud kokku Kariisi isiksusest lähtuvalt.


Uues riigigümnaasiumis alustab enim õppureid reaal– ja humanitaarsuunal

Läänemaa ühisgümnaasiumi 11. klassi astujate õppesuundade valikul olid menukaimad reaal– ja humanitaarsuund.

Humanitaarsuunal alustab sügisel õpinguid 23, reaalsuunal 22 noort. Nimekiri ei ole suletud, kandideerida võivad ka teiste koolide 10. klassi lõpetanud noored.

Ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt ütles, et tal on tõsiselt hea meel, et just reaalsuunda soovijaid oli nii palju.


Laikmaa pargi lähedal hallhaigrukoloonias rüüstati pesapuid

Taebla vallas Laikmaa pargi lähedal võeti möödunud nädalal ebaseaduslikult maha pesitsevate hallhaigrute pesapuid.

Maha saeti mänd, kuusk ja kask. Kindlasti olid  haigrupesad männil, võib–olla ka kuusel, ütles Läänemaa linnuklubi juht Tarvo Valker.

Et tegevuse jälgi on üritatud peita ja lõhutud pesamaterjali ära koristada ja pesad võivad ka ise puu langetamisel laguneda, ei saa Valkeri sõnul täpselt öelda, mitu pesa hävis. Tema hinnangul 6–7.

Igas haigrupesas on kaks kuni neli poega. „Osa poegi sai ilmselt surma, suuremad hüppasid alla ja tuterdavad maas,” ütles Valker.

Menetlust alustanud keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo vaneminspektori Meelis Kausteli sõnul asusid puud eramaal.


HIV puudutab meid kõiki

HIV (Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. HIV ründab immuunsüsteemi ja muudab inimese kaitsetuks bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja aids, mis lõpeb surmaga. Positiivne on see, et HIV on sada protsenti välditav.

HIV–viirusest on viimase kümne aasta jooksul Eestis palju räägitud. Kuna epideemia alguses, aastal 2001 olid põhilisteks nakatujateks süstivad narkomaanid Ida–Virumaal, on jäänud paljudele mulje, et HIV ohustabki vaid narkomaane. Aastaks 2013 on olukord oluliselt muutunud.


Mati Mandel juuniküüditamisest ja roovendlusest

Metsavendlus algas Eestis kohe pärast 1941. aasta juuniküüditamist. Läänemalt oli küüditamise käigus ära viidud 387 inimest. Paljud sellest pääsenud endised politseinikud, kaitseliitlased, omavalitsustöötajad ja haritlased peitusid võimude uut omavoli kartes metsa. Järgmise metsapõgenemise laine tõi endaga kaasa sõja puhkemine ja kutsealuste mobilisatsioon. Levisid kuuldused meestest, keda mobilisatsioonist kõrvalehoidmise eest oli kättesaamisel ilma mingi uurimiseta maha lastud. Nõukogude võimu jõhkrus ja omavoli ei kutsunud eestlaste enamikku selle võimu eest sõdima minema. Pigem hakati ootama sakslasi, kelle suguvendi oli aastasadade vältel vihkama õpitud.